Tooted
Will on 12-aastane. Ta on äsja tapnud inimese. Tal pole kelleltki abi loota, ta on põgenemisteel, kindla kavatsusega leida tõde oma isa kadumise asjaolude kohta. Siis astub Will läbi universumite vahelise avause teise maailma ja leiab endale kaaslase, väikese kummalise metsiku tüdruku Lyra, keda lugeja tunneb triloogia esimesest raamatust "Kuldne kompass". Lyral nagu Willilgi on eesmärk, mille ta on nõuks võtnud iga hinna eest saavutada. Cittàgazze maailm on kõhedusttekitav ja kummaline paik. Sealsetel tänavatel varitsevad viirastused, kes täiskasvanute hingi söövad, taevast aga kostab inglite tiivalööke. Ja salapärane Inglite torn varjab Cittàgazze kõige suuremat saladust, instrumenti, mille kättesaamiseks inimesed paljudest maailmadest on valmis tapma...
Kord põlvkonna jooksul kerkib esile lastekirjanik, kes on niivõrd ainulaadne, et muudab terve sugupõlve fantaasiamaailma. Carroll, Nesbit ja Tolkien on sedalaadi autorid, samuti Pullman, kelle triloogiat "Tema tumedad ained" võivad lugeda nii kaheksa- kui kaheksakümneaastased. Tema kirjutatud lugu liigub edasi sellise hooga, et meil ei jää üle muud kui edasi lugeda, lootuses, et see eales ei lõpe.
"Krahvinna de Monsoreau" on teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda", osa Prantsuse XVI sajandi ususõdadest, ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu, kusjuures lustakas laadis jutustuse käigus kerkib paljude ajalooliste kujude seas esile Dumas' üks meeldejäävamaid tegelasi – kuninga narr Chicot.
Raamatu kolmandas köites on Anjou hertsog Catherine di Medici vahendusel kuningaga näiliselt leppinud, kuid nüüd tabab teda uus häda: krahv de Monsoerau kahtlustab teda oma naise võrgutamises. Süüdistuste kõrvaldamiseks otsustab hertsog oma sõbra, kauni Diane'i tegeliku armsama krahv de Bussy lõksu meelitada ... Teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda" ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu.
Viimane osa Alexandre Dumas' triloogiast, kus Henri III moodustab neljakümne viiest gaskoonist ihukaitsemeeskonna, Navarra Henri ründab Cahorsi linna ja Anjou hertsog asub Antverpeni piirama
Kogumikku "Salapärased kirikukellad" on valitud jutte soome kirjanik Raimo Bärmani viiest novellikogust.
Bärman on ennekõike tuntud selle kirjandusžanri esindajana, mida Soomes tähistatakse sõnaga eräkirjallisuus. Sellesse žanrisse kuuluvate raamatute põhiaines on jahi- ja kalaretked, rännakud kaugetes inimtühjades paikades ning seal kogetud, linnaelule vastanduvad looduselamused.
"..lamedalkaldakivil avanevad ligi sajaaastaseks elanud pärlikarbi muhklikud ja kühmulised poolmed. Õrna roosaka varjundiga pärl näeb esimest korda päikesevalgust. Niva-Pekka võpatab ja hakkab värisema, süda jätab löögi vahele. Mehe pilk sihib ainiti pärlit oma peopesal, korrapäraselt ümmargust hernesuurust veatut ja kaunist pärlit. See seal mehe pihus tähendab vähemalt aastat leiba ja leivakõrvastki. Ta meeli haarab erutus. Rinnus pitsitab imelikult, isegi valusalt. Kuid nüüd ei ole aega mingeid tühiseid valusid või pitsitusi kuulda võtta."