Tooted

Amsterdami kuulsal detektiivil De Cockil ja tema ustaval noorel kaaslasel Vledderil on sedakorda tegemist õige salapäraste juhtumitega -- mehed ja naised hakkavad end paarikaupa ühte Amsterdami kanalisse heitma. Kriminalisti lühinägelikud ülemused püüavad neid enesetappudeks tembeldada, kuna hukkunute juures puuduvad igasugused märgid vägivallast. Asja uurides satub aga De Cock ühele omapärasele usuühingule, mille juhtide vaga maski taga raha- ja lihahimu peitub. Uurijad liiguvad ringi Amsterdami Punaste Laternate linnaosas ja kohtuvad jutuhimuliste prostituutidega, külastavad usutemplit ning saavad tuttavaks omakasupüüdlike ja võltside usuvendadega. Ei puudu ka imekaunis Blond Daam, kes De Cockile suurt mõju avaldab

Kogumik sisaldab hulgaliselt rahvajututeisendeid, mis pakuvad rikkalikult algmaterjali, tutvustades mitmeid paikkondi ja vanu kombeid.

See naljakas ja südamlik lugu on esimene Mordecai Richleri Jakob Kaks-Kahest pajatavate raamatute reas. Lastevangla müüride vahel vahtis Jakob Kaks-Kaks, pea kuklas, kardetud vanglaülem Kihvakolli ähvardavasse näkku. Vaene Jakob Kaks-Kaks – kõigest kaks pluss kaks pluss kaks aastat vana, ja juba kardetud lastevangla ülema Kihvakolli küüsis. Millega oli ta nii hirmsa karistuse ära teeninud? Kõige rängema kuritööga – täiskasvanu solvamisega. Jakobi tulevik näib tõesti tume olevat. Kuid ehkki alles väike poiss, pole ta sugugi abitu, ja kui Kurikuulus Kaksik talle appi tuleb, pääseb Laste Võim võidule.

Teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda" ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu.

"Krahvinna de Monsoreau" on teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda", osa Prantsuse XVI sajandi ususõdadest, ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu, kusjuures lustakas laadis jutustuse käigus kerkib paljude ajalooliste kujude seas esile Dumas' üks meeldejäävamaid tegelasi – kuninga narr Chicot.

Raamatu kolmandas köites on Anjou hertsog Catherine di Medici vahendusel kuningaga näiliselt leppinud, kuid nüüd tabab teda uus häda: krahv de Monsoerau kahtlustab teda oma naise võrgutamises. Süüdistuste kõrvaldamiseks otsustab hertsog oma sõbra, kauni Diane'i tegeliku armsama krahv de Bussy lõksu meelitada ... Teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda" ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu.

Järg raamatule “Surelikud masinad," kus jätkuvad Tomi ja Hesteri seiklused kõledas tulevikumaailmas. Auklikuks tulistatud õhupallis jääväljade kohal triivides sattuvad nad uiskudel linnale. Räsitud välimusega Anchorage on näinud paremaid aegu. Linna nooruke valitseja markkrahvinna Freya võtab ette meeleheitliku retke Surnud Mandrile – Ameerikasse. Raamatust leiame nii intriigi, mõrva ja inimröövi kui ka kättemaksu ja pääsemise.

Kuninganna Margot on ajalooline isik nimega Marguerite de Valois, Prantsusmaa kuninga Charles IX õde, kes abiellus Navarra kuningas Henriga. Abielu sõlmiti katoliiklastest riigivalitsejate, eesotsas kuninga ema Caterina de Mediciga, vandenõu osana protestantlastest hugenottide vastu. Navarra Henri oli protestant ning pulmadega meelitati Pariisi suur hulk hugenottidest ülikuid. 1572. aasta 24. augusti ööd tuntakse Pärtliöö veresaunana. "Kuninganna Margot” oli lugemisel mõtteliseks järjeks Hugo raamatule "Jumalaema kirik Pariisis”. Ajaline vahe on umbes sajand, tegevuspaik sama – Pariis, kuid sisuliselt ei ole mitte midagi muutunud. Ka sajand hiljem inimesed armastasid, kannatasid ning paljud süütud said hukka. Käeseolev raamat on kaheosalise trükise esimene osa.

Kuninganna Margot on ajalooline isik nimega Marguerite de Valois, Prantsusmaa kuninga Charles IX õde, kes abiellus Navarra kuningas Henriga. Abielu sõlmiti katoliiklastest riigivalitsejate, eesotsas kuninga ema Caterina de Mediciga, vandenõu osana protestantlastest hugenottide vastu. Navarra Henri oli protestant ning pulmadega meelitati Pariisi suur hulk hugenottidest ülikuid. 1572. aasta 24. augusti ööd tuntakse Pärtliöö veresaunana. "Kuninganna Margot” oli lugemisel mõtteliseks järjeks Hugo raamatule "Jumalaema kirik Pariisis”. Ajaline vahe on umbes sajand, tegevuspaik sama – Pariis, kuid sisuliselt ei ole mitte midagi muutunud. Ka sajand hiljem inimesed armastasid, kannatasid ning paljud süütud said hukka. Käeseolev raamat on kaheosalise trükise teine osa.

Heli Illipe-Sootaki eesti folklooril põhinevad muinasjutud eelkooliealistele ja algklassidele. Omamaise rahvaluule ainesega on autor vabalt ringi käinud ja muutnud muidu ohtlikena teada olevad tegelased, nagu mardus, virvatuled ja kratid, lustakateks ning sõbralikeks olenditeks.

Robin Hood, keskaegsel Inglismaal tegutsenud õilis röövel ja võrratu vibukütt, on andnud ainet hulgale legendidele ja pärimustele. Tema ja ta ustavate kaaslaste vabadusaade ning vapper ja leidlik vastupanu ilmalikele ja vaimulikele võimumeestele on lugejaid vaimustanud juba sajandeid.

Lugu Katariinast ja Ursulast, kes peale aastaid põhjala röövlite käes vangistuses viibimist jõuavad Tallinnasse, et oma vanemad üles otsida.

Professor Lane avastab aine, mis võimaldab kõike, mis on aastasadade jooksul mälupessa talletatud, taaselustada. Toimunut võib isegi näha ja kuulda, ent mitte puudutada. Ehk teiste sõnadega -- preparaati kasutanu võib olla nähtamatu osaleja sajanditetagustes sündmustes. Professor valib katsejäneseks oma kirjastajast sõbra, juba keskkikka jõudnud ülikoolikaaslase, kelle retked minevikku võimaldavad tal olla kuussada aastat tagasi toimunud sündmuste tunnistaja. Ta kohtab toonaseid vägivaldseid ülikuid, prassivaid munki, intriigipunujaid, mürgimõrvareid, oma naisest lahti saavaid mehi ja oma meestest lahti saada püüdvaid naisi ning kaunist Isoldat. Paraku on professori leiutatud aine toime nagu uimastil: see tekitab sõltuvuse…

Mere kaldal seisab tiidakil seintega vana maja, milles kunagi elas kapten Poolik. Meremees oli salapäraselt kadunuks jäänud ning nüüd käisid külaelanikud majast kaarega mööda. Liiati kostis aia tagumisest sopist veidrat joodeldamist ja akordionihelisid ning maja korstnast popsatas õige tihti välja vikerkaarejupikesi... Muhe lugu nii lastele kui nende vanematele õunapuu otsa kolinud muusikalembese hobuse Mauno ja kuraasika varese Meeme ning mahajäetud maja isevärki elanike naljakatest juhtumustest.

Musta maagia meister Arriman soovib endale järeltulijat ja korraldab seetõttu kohalike nõidade hulgas iludusvõistluse formaadis konkursi. See nõid, kes teeb kõige jubedama musta maagia-alase imeteo, saab tema naiseks. Kohalikud nõiad asuvadki hoolega asja kallale ja vaatemäng tuleb vägev. Nõidade hulgas on ka kaunis Belladonna, omamoodi tuhkatriinu, kes ka kangesti tahab kuri olla, kuid millegipärast ei tule tal ükski kuri nõidus välja, kõik loomad armastavad teda, lilled puhkevad õide ja üldse muutub maailm tema ümber tahes-tahtmata kaunimaks. Belladonna armub Arrimani esimesest pilgust ja teeb kõik selleks, et konkurssi võita. Seejuures abistab teda õnnetu lastekodus piinlev Terence Mugg, väga dickenslik tüüp, kelle Belladonna päästab sadistliku matrooni käest.

New Yorgis teenitud rahaga on Molly elanud rahulikku ja tegusat elu. Tüdruku hüpnotiseerijavõimed pannakse uuesti proovile, kui tal palutakse uurida miljardär Primo Celli tegemisi ja lapstäht Davina kadumist. Molly suundub Los Angelesse, kus avastab, et on võimeline aega peatama.

Inglise kriminaalromaan, kus kuus kriminalistikahuvilist otsustavad lahendada Scotland Yardi poolt lahandamata jäänud mürgitamisloo.

Viimane osa Alexandre Dumas' triloogiast, kus Henri III moodustab neljakümne viiest gaskoonist ihukaitsemeeskonna, Navarra Henri ründab Cahorsi linna ja Anjou hertsog asub Antverpeni piirama

Reede 23. oktoober 20.00 Tom helistas Jasile ja nad lähevad "kohtingule" Robbie bändi vaatama. Bändi nimi on Stiff Dylans. Vean kihla, et see on merde. Et see on topelt merde. Mamps ja paps rääkisid köögis ja kui ma sisse astusin, jäid nad vait ja paistsid lõpp kavalad. Ärge saage must valesti aru, mulle meeldib, kui nad vakka jäävad, kui ma tuppa tulen, või noh, mulle meeldiks, kui seda oleks kunagi ennegi juhtunud. Mamps küsis: "Oled sa kunagi mõelnud, et tahaksid veidi rohkem maailma näha, Gee?" ja mina ütlesin: "Kui te loodate mind veenda jõuludeks tädi Kathile külla minema, siis selle võite küll ära unustada." Ma võin õige särtsakalt salvata, kui ma pingutan. Inglise kirjanik Louise Rennison toob meieni 14-aastase Georgia Nicolsoni päeviku, mis sarnaneb veidi Bridget Jones'i päevikuga, kuid huumorilaad meenutab pigem Monty Pythonit. Georgia elu ei ole lihtne. Ta tahaks olla blond, väiksema nina ja peenemate kulmudega. Ta isal on Teletupsu mentaliteet (ainult mitte nii arenenud, tema kass jahib naabrite puudlit, lisaks veel mõned poisteprobleemid, hullud õpetajad ja lõpuks kohtumine Seksi Jumalaga.

Carmen, Tibby, Lena ja Bridget on liivakastiaegadest peale olnud sõbratarid. Nad elavad samas väikelinnas, käivad koos koolis ja on siiani ka suved veetnud koos.Nüüd, kuueteistaastastena, tuleb neil esimest korda suvi veeta lahus, kuid nad on kindlalt otsustanud omavahel ühendust pidada. Tibby ostab kaltsukast teksapüksid , mis kummalisel kombel sobivad neile kõigile. Tüdrukud tulevad mõttele teksaseid suve jooksul omavahel jagada, saates need postiga järgmisele sõbratarile ja asutavad õeskonna.Nõnda algab pükste rännak ja meeldejäävaim suvi tüdrukute elus.

"..lamedalkaldakivil avanevad ligi sajaaastaseks elanud pärlikarbi muhklikud ja kühmulised poolmed. Õrna roosaka varjundiga pärl näeb esimest korda päikesevalgust. Niva-Pekka võpatab ja hakkab värisema, süda jätab löögi vahele. Mehe pilk sihib ainiti pärlit oma peopesal, korrapäraselt ümmargust hernesuurust veatut ja kaunist pärlit. See seal mehe pihus tähendab vähemalt aastat leiba ja leivakõrvastki. Ta meeli haarab erutus. Rinnus pitsitab imelikult, isegi valusalt. Kuid nüüd ei ole aega mingeid tühiseid valusid või pitsitusi kuulda võtta."

Raamatus on igaks septembrikuu õhtuks üks muinasjutt, kokku 30 eri rahvaste muinasjuttu. Sisu : Imeline sepasell ; Peegel ; Ennustaja ; Gilitrutt ; Kuu, tuul ja pakane ; Kaks venda ja haldjas ; Tuha-Juhan ; Kuidas viiul sai siia ilma ; Tüütud külalised ; Kuidas loomad endale sabad said ; Rumalad mehed ja nääklejad naised ; Printsess-Kobra ; Juhmi viis juhtumit ; Muinasjutt rumalast vanapaganast ; Petetud kaamel ; Siiditutike - Torko-tšatšak ; Imeline pada ; Lindude lahing ; Ahv ja kilpkonn ; Kurg ja pühvel ; Lugu tillukesest kanakesest ; Kuidas kiviplaati piinati ; Kelle sarnane on elevant ; Tütarlaps-lilleke ; Peegliori ; Hea kohtab paremat ; Gilles Pafflard , Rebane hanekarjas ; Isand kirbu matused

Romaani sisuks on kahe tsivilisatsiooni kokkupõrge, oopiumikaubitsejad ja kompradoorid, vandenõud ja armutu konkurents, taifuunid ja piraadid, seiklused ja seks - nendest eksootilistest lõimetest koob autor Briti krooni Hiina-koloonia Hongkongi romantilise ja mõneti müütilise sünniloo, millel on olnud väljapaistev lugejamenu.

Käib Kolmas ristisõda (1189-1192), mida juhib Inglise kuningas Richard Esimene Lõvisüda. Sõjategevust romaanis siiski pole, sisuks on šotimaa noore krahvi, Leopardi rüütli seiklused Idamaa kõrbes ja Lõvisüdame laagris ning vastuolud ja tülid ristisõdijate leeris. Tegelasteks on salapärane eremiit, sultan Saladin, Inglise kuninganna Berengaria, Leopardi rüütli südamedaam leedi Edith, salakavalad kääbused ja palju teisi.

Tarkpea käib IIId klassis. Peale tema käivad seal veel Padaäss, Söör ja Lilibeth -- Tarkpea sõbrad. Ühel päeval avastab Lilibeth, et tema rahakott on kadunud. Kuna see ei jää viimaseks kadunud asjaks ja kuna õpetajad ei tee midagi kooli siginenud pikanäpumehe kinni püüdmiseks, asub Tarkpea oma sõpradega ise varga jälgi ajama.

Kohe pärast sündimist ohtuderohkesse Süvalaande maha jäetud Taipliku kasvatab üles metsatrollide perekond. Ühel külmal ööl aga teeb Taiplik seda, mida ükski metsatroll iial enne teda pole teinud – ta astub rajalt kõrvale. Iga viimane kui peatükk selles raamatud on täis tegevust ja seiklust. Sa pole teistsugune, vaid eriline, ära karda küsida, välimus pole veel kõik, headust võib leida ootamatuiski paigus – need on mõned selle raamatu sõnumid.