Tooted

Kaheköitelise romaani esimene osa. Diane arvati olevat Prantsuse kuninga Henri II ja tema favoriidi Diane de Valentinois' tütar – siit ka raamatu pealkiri "Kaks Diane'i". Ühe krahvi teenijatüdruk leidis ta, väikese lapsukese hällis, kus oli veel kukkur kullaga, pool sõrmust ja sedelike nimega "Diane". 12-aastaselt sattus tütarlaps õukonda. Ta pidi abielluma hertsog de Castroga, kes sai abielu esimesel aastal surma. Tegelikult armastab Diane aga oma lapsepõlvesõpra, mehist ja ilusat Gabrieli…

Diane arvati olevat Prantsuse kuninga Henri II ja tema favoriidi Diane de Valentinois' tütar – siit ka raamatu pealkiri "Kaks Diane'i".

Ühe krahvi teenijatüdruk leidis ta, väikese lapsukese hällis, kus oli veel kukkur kullaga, pool sõrmust ja sedelike nimega "Diane". 12-aastaselt sattus tütarlaps õukonda. Ta pidi abielluma hertsog de Castroga, kes sai abielu esimesel aastal surma. Tegelikult armastab Diane aga oma lapsepõlvesõpra, mehist ja ilusat Gabrieli...

"Marguerite'i juures polnud kunagi nähtud teisi lilli peale kameeliate. Proua Barjoni lilleäris hakati teda kutsuma Kameeliadaamiks ja see hüüdnimi jäigi talle külge. Veel teadsin ma, nagu kõik need, kes liikusid Pariisis teatud seltskonnas, et Marguerite oli olnud elegantsete noormeeste armuke, mida ta ise möönis, ja et noormehed uhkustasid sellega – see tõestas, et mõlemad pooled jäid teineteisega rahule."

Tuntud suurejooneline ajaloolise taustaga seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest.

Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka kättemaksjat ennast.

Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest.

Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka kättemaksjat ennast.

Teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda" ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu.

"Krahvinna de Monsoreau" on teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda", osa Prantsuse XVI sajandi ususõdadest, ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu, kusjuures lustakas laadis jutustuse käigus kerkib paljude ajalooliste kujude seas esile Dumas' üks meeldejäävamaid tegelasi – kuninga narr Chicot.

Raamatu kolmandas köites on Anjou hertsog Catherine di Medici vahendusel kuningaga näiliselt leppinud, kuid nüüd tabab teda uus häda: krahv de Monsoerau kahtlustab teda oma naise võrgutamises. Süüdistuste kõrvaldamiseks otsustab hertsog oma sõbra, kauni Diane'i tegeliku armsama krahv de Bussy lõksu meelitada ... Teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda" ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu.

Kuninganna Margot on ajalooline isik nimega Marguerite de Valois, Prantsusmaa kuninga Charles IX õde, kes abiellus Navarra kuningas Henriga. Abielu sõlmiti katoliiklastest riigivalitsejate, eesotsas kuninga ema Caterina de Mediciga, vandenõu osana protestantlastest hugenottide vastu. Navarra Henri oli protestant ning pulmadega meelitati Pariisi suur hulk hugenottidest ülikuid. 1572. aasta 24. augusti ööd tuntakse Pärtliöö veresaunana. "Kuninganna Margot” oli lugemisel mõtteliseks järjeks Hugo raamatule "Jumalaema kirik Pariisis”. Ajaline vahe on umbes sajand, tegevuspaik sama – Pariis, kuid sisuliselt ei ole mitte midagi muutunud. Ka sajand hiljem inimesed armastasid, kannatasid ning paljud süütud said hukka. Käeseolev raamat on kaheosalise trükise esimene osa.

Viimane osa Alexandre Dumas' triloogiast, kus Henri III moodustab neljakümne viiest gaskoonist ihukaitsemeeskonna, Navarra Henri ründab Cahorsi linna ja Anjou hertsog asub Antverpeni piirama

Lugejal tekkis pärast A. Dumas' romaanide "Kolm musketäri", "Kakskümmend aastat hiljem" ja "Kümme aastat hiljem" lugemist küllaldaselt küsimusi. Kõigile neile küsimustele leiate vastuse käesolevast teosest, mille autorsus on küll vaieldav, kuid mida iseloomustavad mainitud raamatutele omased märksõnad: kõikevõitev armastus, intriigide alatus,vaprus ja hulljulgus.