Tooted

Lugu krantsist, kelle nimi oli Benji. Tema kõige suuremad sõbrad olid doktor Chapmani lapsed Paul ja Cindy. Nende hoidja Mary toitis krantsi igal hommikul maitsvate paladega. Aga siis hakkas juhtuma koledaid asju!

James Herriot on küllap kogu maailmas tuntud mees, inglise loomaarst, kelle muhedad ja südamlikud omaenda elukäigust ja arstipraksisest ning kõikvõimalikest loomadest pajatavad lood köidavad sooja huumoriga, oskusega näha äpardustes ja probleemides eelkõige just nende naljakat külge. Tema raamatutes pole ainsatki halba inimest, loomadest rääkimata.

USA presidendi John Fitzgerald Kennedy hiilgav tähelelend, tema ja ta venne Roberti traagiline surm on ajendanud looma arvukaid raamatuid ja filme. Millised võimsad jõud käsutasid palgamõrvareid? Kas Valge Maja turvateenistus oli tasemel? Mida peaks tegema selliste kurbmängude vältimiseks? Riigipea salateenistuse suurt vaprust, nutikust ja ennastsalgavust nõudvat tööd käsitlebki Jeffrey Archer selles romaanis. Rohkete huvitavate faktide kõrval on siin ka lennukat kirjanikufantaasiat, sest presidendi rollis kujutleb autor mõrvatud Johni ja Roberti nooremat venda, senaator Edward Kennedyt.

Üks kaasaja huvitavamaid ja isepäisemaid prantsuse kirjanikke Julien Gracq on sündinud 1910. aastal, töötanud ajalooprofessorina. Tema kuulsaim romaan "Kõrbe ja mere vahel" sai 1951. aastal Goncourt'i preemia, millest kirjanik eetilisetel kaalutlustel ja intellektuaalse vabaduse säilitamise nimel lahti ütles. See on äärmiselt poeetiline raamat nagu enamik Gracqi romaane ja käsitleb romantilises, võib-olla pisut sürrealistlikus stiilis inimese vastupanu vaimsele tardumusele ja füüsilisele virelemisele. Kõige üle valitseb aga igavese vabaduse sümbol - meri.

Teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda" ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu.

Viimane osa Alexandre Dumas' triloogiast, kus Henri III moodustab neljakümne viiest gaskoonist ihukaitsemeeskonna, Navarra Henri ründab Cahorsi linna ja Anjou hertsog asub Antverpeni piirama

Üks vana legend räägib linnust, kes laulab vaid üks kord elus, kuid siis ka nii kaunilt, et ükski teine olevus maailmas sellele ligilähedalegi ei saa. Kohe, kui ta lahkub oma pesalt, lendab ta otsima laukapuupõõsast ega väsi enne, kui on kõige ogalisema leidnud. Selle oskale istub ta, lööb laulu lahti ning viskub rinnaga kõige suurema, kõige teravama oga otsa. Ja surmapiinas laulab ta nii, nagu ei suudaks ükski lõoke või ööbik. See on laul, mille hinnaks on elu. Ja kogu maailm tardub seda laulu kuulama ja Jumal taevas naeratab. Sest suurimat saavutada saab ikka ainult suurimate kannatuste hinnaga... Nõnda räägib legend. See on hämmastav kirjanduslik saavutus, saaga märkimisväärsest perekonnast Austraalia südamaal, lugejat jäägitult haarav jutustus Clearyde kolmest põlvkonnast, nende rõõmudest ja muredest, kibedatest pettumustest ja ülendavatest saavutustest, unelmaist ja kõigutamatust hingejõust, millega nad õnnetusi taluvad, aga ka tumedatest kirgedest ja keelatud armastusest, mis saatuslikult nende ellu sekkuvad.

«Pelikani memorandum» algab kahe Ülemkohtu liikme mõrvaga. Mõrvade motiivini jõuab Darby Shaw, õigusteaduskonna üliõpilane, ja kirjutab selle kohta memorandumi. Siis äkki on ta ise tagaotsitav ja hädaohus ning peab tegema, mida suudab, et ellu jääda ning ohtlikud kurjategijad paljastada. Raamatu põhjal on tehtud menukas film, peaosades Julia Roberts ja Denzel Washington. Enamikus Grishami raamatutes on peategelasteks juristid. Sageli kuulavad nad oma südametunnistuse häält ning asuvad õigluse eest võitlema, isegi kui see pole neile endale kasulik. Oma viimastes romaanides on Grisham näidanud ka ahnuse ja karjäärihimu laostavat mõju inimesele.

Kaks vananevat sõbratari võtavad üüriliseks noormehe, kes nende ellu saatuslikke muutusi toob. Üllatava lõpplahendusega romaan on mitmekihiline ja näitab inimloomuse keerukust.

"Robur Vallutaja" vaprad ja leidlikud tegelased otsivad ületamatuina näivate raskustega võideldes ning elu kaalule pannes teed inimkonna iidse unistuse teostamiseks. Nad ihkavad lennata nagu linnud! Mitte õhupalli gondlis tuulte võimuses hõljudes, vaid hõlpsasti juhitavas lennuaparaadis. Ja veel enne kui maailmakuulus kirjanik 1905. aastal suri, nägi ta oma sellegi ennustuse täitumist: 1903. aastal ehitasid vennad Wrightid esimese sisepõlemismootoriga lennumasina, mis varsti edukalt õhku tõusis. 1961. aastal lavastas William Witney USAs romaani aineil haarava ulmefilmi "Maailma valitseja".

Järg Margaret Mitchelli romaanile "Tuulest viidud".

Järg Margaret Mitchelli romaanile "Tuulest viidud" 2. osa

Järg Margaret Mitchelli romaanile "Tuulest viidud" 3. osa

Järg Margaret Mitchelli romaanile "Tuulest viidud" 4. osa

Taamal merel liugles täies purjes jaht ning tänu kogemata kombel Jolyet´ villast leitud võimsale binoklile nägi Édouard profiilis Béatrice´i, kelle huulte külge oli end imenud keegi noormees. Béatrice oli käed mehe päikesest põlenud kuklal kokku sõlminud ja naeratas, ta ihu oli kuldpruun ja nõtke, ta juuksed lehvisid tuules, ta oli väga ilus. Nüüd vallandas mees Béatrice´i rinnahoidja ja kummardus naise rindade kohale. Binokkel nõksatas Édouard´i higile tõmbunud pihkude vahel ja palavikulise rutuga suunas ta selle jälle jahile.

Briti põnevikemeistri romaan palgasõduritest Sitsiilia operatsioonis, kus petmisi ja reetmisi.