Ahto Levi "Halli Hundi päevik" kujutab endast ebatavalise saatusega inimese pihtimust. Levi on eestlane ning pärit Saaremaalt. Ta kasvas üles väikekodanlikus perekonnas, kus valitses kodanliku natsionalismi õhkkond, mis oli eriti tugev 1940. aastal – Baltimaade nõukogude võimu taaskehtestamise esimesel aastal. Kolmeteistkümneaastase poisikesena põgenes Levi 1944. aastal okupeeritud Eestist Saksamaale. Seal algaski tema elukompromisside, moraalse kõikumise ning kuritegude jada. Selle elu üksikasjalikus kirjelduses pole vähimatki püüet end mingil määral puhtaks pesta. Autor seab endale vaid ühe ülesande: ausalt, vähimagi hinnaalanduse ning järeleandmiseta näidata oma sassiläinud ja kuritegeliku elu varal noortele, kui ekslik on paljude arvamus, et kriminaalkurjategija elus peitub mingit "erilise romantika hõngu".

Romaanis on kesksel kohal ühe noore inimese isiksuse kujunemine. Tegevus toimub Valgas 1942. aasta alguskuudel, mil peategelane Ingrid Hunnius viibib vanglas eeluurimise all. Seal üleelatu, samuti Ingridi suhted vanematega, oma keskkonnaga, ülikooli- ja vanglakaaslastega, "imeliku" sakslase Herbert Lemmiga – see kõik kokku viib tütarlapse tõdemuseni, mis on sõnastatud raamatu lõpus: "Ingrid tundis äkki teravalt, et tal ei ole enam tagasipöördumist endise muretu ja lapseliku elu juurde."

Romaan Vene-Liivi sõjast

Nende kaante vahelt leiab lugeja "Kevadest" tuttavaid tegelasi. Siinsed juhtumused on siiski vaid vähestele tuntud, sest pole varem kunagi raamatukaante vahele jõudnud. Ometi on need lood kindlalt Oskar Lutsu kirjutatud, sest siin uuesti ära trükitud pildikesed ilmusid tema elu ajal, aastail 1942-1943, "Postimehe" joone all. Nii saab tänanegi lugeja teada, mis juhtus "Kevade" ja "Suve" vahel.

Raamat sisaldab järgmisi jutustusi: "Haruldane külaline", "Raamatuköitmine", "Kalapüük ja lõkketuli", "Lahkumine koolist".