Tooted
Romaan jutustab meie esimesest nõukogulikust põlvkonnast, kes alustas oma töömeheteed juba uues ühiskonnas. Romaani peategelane, Nõukogude armeest demobiliseerunud leitnant Kristjan Kaarep asub tööle kodulinna trammipargis. Tema sooviks on, piltlikult väljendatult, tõusta koos oma rahvaga kõrgele maailmakatusele ja vaadata sealt oma maa suurt ning lootusrikast tänapäeva heledas keskpäevavalguses. Ent selleks tuleb tal läbi käia pikk ja ka konarlik tee.
„Mäeküla piimameest“ on ilmumise hetkest ehk 1916. aastast nimetatud Eduard Vilde meistriteoseks. Romaani just lõpetanud lugeja peab tunnistama, et tekst on mõrvarlikult hea. Iga ajastu on Vilde teose surunud oma Prokrustese sängi, aga just see näitabki romaani kestmist üle ajastute, teksti igikestvat aktuaalsust, mis vajab aina uuesti mõtestamist.
Romaani kolmest peategelasest kaks on vanaldased mehed: mõisahärra Ulrich von Kremer ja kehviktalus kügeleja Prillupi Tõnu, ning kolmandaks noor eesti talunaine Mari, kel on suhe mõlema vanatoiga.
Silmapaistva folkloristi filoloogiadoktor August Annisti (1899-1972) eestirahvalaulu ainetel loodud eepose kolmas osa. Esimesed osad "Lauluema Mari" ja "Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood" on saanud lugejatelt hea hinnangu.
Luulet nooremale koolieale.
Naerukild
Täna päike üle aasa
justkui helmeid pilluks.
Ühe neist võid võtta kaasa
väikseks naerukilluks.
Lähed - sild on silla taga,
küll on palju sildu!
Ära pihust pilla aga
oma naerukildu ...
Õhtul, kui ei ole päikest,
tuhmub sammukaja,
hädasti on seda väikest
naeruraasu vaja.
