Tooted
„Muutlik vikerkaar“ on Friedebert Tuglase päevikuvormis teos, kus autor põimib tähelepanekuid, mõtisklusi ja isiklikke kogemusi. Tekstid liiguvad ajas ja ruumis, puudutades nii kirjanduse kui ka elu nähtusi, vaadeldes maailma läbi isikliku ja samas üldistava pilgu. Tuglas käsitleb inimese sisemaailma, loomeprotsessi ja tõe ning kujutluse vahekorda, tuues päevikumärkmete kaudu esile mõtete muutlikkuse ja hetkemeeleolude rolli. Kirjutatu ei järgi kindlat sündmuste jada, vaid lähtub vabast seosest ja tunnetusest.
Teoses põimuvad argised tähelepanekud kultuurilooliste ja filosoofiliste arutlustega. Tuglas vaatleb elu väikese vahemaa tagant, püüdes jäädvustada seda, mis sageli jääb pealispinna alla. „Muutlik vikerkaar“ annab võimaluse jälgida, kuidas autor mõtestab oma aega, isiklikke kogemusi ja loomingulisi otsinguid. Tekst on üles ehitatud rahulikus tempos, kus tähtsal kohal on meeleolud ja mõttearendused, mis avavad lugejale autori sisemaailma ja tema vaadet ümbritsevale.
Silmapaistva folkloristi filoloogiadoktor August Annisti (1899-1972) eestirahvalaulu ainetel loodud eepose kolmas osa. Esimesed osad "Lauluema Mari" ja "Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood" on saanud lugejatelt hea hinnangu.
Luulet nooremale koolieale.
Naerukild
Täna päike üle aasa
justkui helmeid pilluks.
Ühe neist võid võtta kaasa
väikseks naerukilluks.
Lähed - sild on silla taga,
küll on palju sildu!
Ära pihust pilla aga
oma naerukildu ...
Õhtul, kui ei ole päikest,
tuhmub sammukaja,
hädasti on seda väikest
naeruraasu vaja.
Autorilt:
"Olen selles raamatus suurel määral kasutanud autentset materjali Cooki, Forsteri, Wrangeli, Dahli, Saueri, Billingsi, Middendorffi, Cochrane’i, Mülleri, Baeri, Bogorasi, Maasiku, Jochelsoni ja Ehini teostest ning oma reisipäevikutest. Ometi ei käsitle mu raamat Kirdeväila avastamislugu."