Kangelaslugu vanast orjaajast

Laulud ühiskondlikest vastuoludest Rikas ja vaene Ori ja orjus Küla ja mõis Peremees ja sulane Lesk Vaeslaps Laulud sõjast ja nekrutist Sõjalaulud Mälestus muistsest ajast Nekrutilaulud

Monograafia "Eesti rahvavaibad" on nii mõneski mõttes erinev meie senisest rahvakunstipärandit käsitlevast kirjandusest. Eesti rahvakunsti uurimise ja laiemale lugejaskonnale tutvustamisega tegelevad etnograafid. Viimaste seisukohad on vajutanud selle ala kirjandusele ka oma erialalise pitseri. See väljendub muuhulgas rahvapärase terminoloogiaga seotud küsimuste erilises aktsenteerimises, tööriistade, töövõtete või dekoori nimetuste, samuti kommete ja tööprotsesside üksikasjalikus jälgimises meie maa kihelkondade või maakondade järgi. Samas jääb materjali ajalooline ja esteetiline analüüs tahaplaanile. Viimane raskendab aga suuremate kunstiajalooliste üldistuste tegemist.

Ning radža läks jälle sinna ja vinnas laiba õlale. Kui ta teed mööda astuma hakkas, alustas vetala juttu. "Oh, radža," ütles ta, "kuula, kui ma jutustan! Bhogovati linnas elas radža Rupasena. Lossi ülemisel korrusel oli tal papagoi Vidaghatšudamani. Radža küsis temalt: "Oh, papagoi, mida sa küll tead?" "Ma tean kõike, jumalik!" vastas lind. "Kui tead, siis vasta," ütles radža. "Kus on mulle sobiv naine?" "Jumalik," ütles papagoi, "Magadha linnas elab radža Magadhešvara. Tal on tütar Surasundari. Sellest saab sulle naine." Magadhešvara tütar aga oli omas lossis ja küsis oma rongalt Madanamandžarilt: "Vasta, ronk! Kus on mulle sobiv mees?" "Jumalik," ütles ronk, "Bhogavati linnas elab radža Rupasena. Temast saab sulle mees."