Madame Tussaud' väliselt hästi dokumenteeritud eluloost saab Dorrit Willumseni meisterteoses meeliköitev sensuaalne portree erakordsest naisest, kes muutis surma ja õuduse äriks ning teenis Suure Prantsuse revolutsiooni peategelaste loomutruude vahakujudega tänapäeva ärinaiste kombe raha.

Dokumentaaljutustus Gorki-nimelise lastekoloonia rajamisest ja kasvatusalastest edusammudest noorte ümberkasvatamisel. Anton Makarenko, marksistliku pedagoogika teerajaja, on sündinud 1. märtsil 1887. aastal Belopoljes Ukrainas ja surnud 1. augustil 1939. aastal Moskvas. Kodutute, hooletusse jäetud ja kuritegelikule teele sattunud laste ja noorte kasvatamisel töökolooniates (Gorki-nimeline koloonia, asutatud 1920. aastal ja Dzeržinski-nimeline kommuun, asutatud 1928. aastal), kus kooliõppus on ühendatud praktilise tootmistööga, saavutas ta oma õnnestunud pedagoogilise eksperimendiga häid tulemusi ja sai üle maailma kuulsaks. Käesolev raamat jutustabki Gorki-nimelise koloonia elust, näitab kollektiivi suurt jõudu ja neid imetlusväärseid tulemusi, mida saavutati vabatahtliku, teadliku distsipliini kasvatamisel.

Nagu oma kuulsas ajasturomaanis "Effi Briest", jätkab nõtke sulega vanameister Theodor Fontane (1819-1898) indiviidi ja ühiskonna suhete kriitilist läbivalgustust ka siinsetes lühiromaanides. Esimeses viib autor lugeja tolleaegse suurlinna tegelikkusesse ning ironiseerib linnakodanluse tühisuse, paraaditsemise, eelarvamuslikkuse ning upsakuse üle, eine kujutab endast suure armastuse lugu, mis jookseb traagiliselt karile jäikade seisuslike vaheseinte tõttu.

Romaani tegevus toimub Nikolai I valitsemisajal, kuid ta ei ole ajastu (1825–1855) lühikroonika. Gontšarov kirjutas "Oblomovit" aastail 1846–1858, aga romaan ei valminud kui reaktsiooni anatoomia. Usku Venemaa suurusesse vajati tagasi. Gontšarov ei kirjuta mitte selle usu poolt, vaid kirjeldab, kui keeruline niisugune usk võib olla.