Tooted
Autor on avaldanud artikleid ja arvustusi. Oma esimeses luulekogus käsitleb ta eksistentsiaalseid aineid, luulelaad on pinev ja tunderõhuline.
Vapustatud maailmas
heitlikus ja närvilises,
haiges, mitmevärvilises, kõigub
valgusallikas
nagu pendel
nagu ime
inimeseks
olemine!
Tuntud jaapani kirjaniku Shusako Endo (s. 1923) romaan (1974) põlvkondadevahelisest konfliktis. Raamatu peategelasteks on inimlikult mõtlev hella hingega isa ja tema arstist poeg, kes püüab vahendeid valimata, intrigeerides ja naistutvusi ära kasutades edasi jõuda.
Valik noorte autorite loomingut raalikirjas.
Aime Hansen
Edgar Allan Poe "Berenice", tõlkinud Riho Laanemäe
Sulev Kübarsepp
Reet Tens
Harry Liivrand
Inglise kirjaniku Thomas Hardy (1840-1928) romaan kujutab huvitava karakteriga peategelase traagilist saatust 19. sajandi esimese poole Inglismaa väikelinna elu taustal.
Prantsuse 19. sajandi populaarseima naiskirjaniku George Sandi (1804-1876) loomingu kõrgperioodi kuuluv romaan "Consuelo" (1842-1843) annab oma ajaloolise tausta, piiritu fantaasialennu ja peene psühholoogiaga ülevaatliku pildi tolleaegsest romantilisest elutunnetusest. Prantsuse tuntuima naiskirjaniku esimene köide viib lugeja kaheksateistkümnenda sajandi Veneetsiasse. Vaimulikus laulukoolis õpib vaese rändmuusiku tütar, silmapaistmatu hispaanlanna Consuelo, kelle erakordset annet ta õpetaja kadedalt varjab, et päästa seda ilutseva aristokraatliku kunsti võrgust. Kui noor lauljatar lõpuks lavale pääseb, äratab ta ainuline talent vaimustustormi, hiilgav karjäär on käega katsuda. Ent Consuelo on aateline hing, kes ei taha menu eest maksta oma südamepuhtusega ega ohverdada sõltumatust kunstis. Suutmata tema ümber põimunud intriigide sasipundart lahti harutada, põgeneb ta Veneetsiast ning satub Tšehhimaale, saksastunud aadliperekonda, kelle ta oma õilsuse ja tarmukusega elujõuetust tuimusest üles raputab.
Prantsuse 19. sajandi populaarseima naiskirjaniku George Sandi (1804-1876) loomingu kõrgperioodi kuuluv romaan "Consuelo" (1842-1843) annab oma ajaloolise tausta, piiritu fantaasialennu ja peene psühholoogiaga ülevaatliku pildi tolleaegsest romantilisest elutunnetusest. Teises osas ei paku Consuelole uueks koduks saanud aadliloss enam loodetud vaikset pelgupaika. Sündmuste käik mässib lauljatari jällegi keerukatesse suhetesse, mille sõlmi peab harutada aitama järjekordne põgenemine. Seekord viib ohurikas tee Viini, kuhu Consuelo rändab koos noorukese Haydniga. Järgneb rida mälestusväärseid kohtamisi ajalooliste isikutega. Nende reas ei puudu keisrinna Maria Theresia ja Friedrich II, kellega teose seiklusrikkaks paisutatud kulg peategelased lähedasse kokkupuutesse juhib. Viini õukonnaintriigide padrikus otsib Consuelo õiget rada. Tema saatuseks on alatasa ränga valiku ees seista, armastuse, kohusetunde ja muusikukutsumuse vahel piinelda. Kibedate ohvrite hinnaga püüab kangelanna sisemise selguse poole.
Autori esikteos, kus ühe keskkooliõpilaste ansambli "Copia" tegevuse taustal kirjeldatakse noorte omavahelisi suhteid, nende arusaamist sõprusest, armastusest.
1985. a. laste- ja noorsookirjanduse võistlusel III auhinna saanud teos
Etnograafi ja ühiskonnateadlase ajalookandidaat V. Kalitsa laiale lugejaskonnale mõeldud raamat annab tervikliku ülevaate eesti pulmatavandist - nii rahvuslikest pulmakommetest kui ka nende alusel kujundatud nüüdisaegsest nõukogulikust pulmatavandist, kõrvutades seda vennasrahvaste vastavate traditsioonidega. Väljaanne on abiks ateistlikus kasvatustöös ja ka tavandiürituste korraldamisel.
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade eestlaste toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.
Rikkalikult illustreeritud populaarteaduslikus raamatus antakse ülevaade Eesti maa-ala pinnamoe ja pinnakatte kujunemisest ning taimestiku ja loomastiku arengust jääajal. Tutvustatakse mandrijää taandumist ja Läänemere arengulugu, Eesti jõgedevõrgu kujunemist, maakoore tektoonilisi liikumisi ning pärastjääaegset inimasustust. Näidatakse, kuidas maakoore pindmiste osade ehitus mõjustab inimese elu- ja tootmistegevust. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kuid pakub kahtlemata huvi ka geoloogia ja geograafia eriala üliõpilastele ning vastava eriala spetsialistidele.
Aastatel 1937–1939 kirjutatud "Ehatuule maa" kohta mainib Hando Runnel saatesõnas, et arvatavasti on see Uku Masingu kõige ilusam lüüriline kogu. "Kohe ei meenugi eesti luulest kedagi, kes nii otsast lõpuni ühe raamatu oleks kirjutanud ühest ainsast, portreteerinud üht, esitanud üht suhet nagu Uku Masing siin. See on nagu kujuri vahekord ühe oma raiutud kujuga."
Nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881–1942) viimane teos, 1944. a. ilmunud mälestusteraamat, milles pearõhk on asetatud Esimese maailmasõja eelse ja aegse ning kahe maailmasõja vahelise poliitilise situatsiooni ja Euroopa kultuurielu analüüsimisele.
Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast.
Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustatud. Nad oleksid enamjaolt ju unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. TA FR. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kuis hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat on nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole siin muinasjutunõiad vaid inimesed, kellel arvati olevat erilisi tarkusi, ebatavalisi võimeid ja oskusi. Vanasti usuti päriselt olemas olevat ka ussikuningaid ja metshaldjaid, libahunte ja vanatonte, ning veel õige paljusid isemoodi olendeid, kelle välimust pole kuigi kerge täpselt ette kujutada. Lugejal on võimalus oma kujutlusvõimet proovida; juttude temaatika ja rahvapärane esitusviis pakuvad loodetavasti huvi mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanuile.
Sisukord:
- Kõik minule!
- Minia võitegu
- Kadakast võtan karjaõnne
- Sõrve mehe kirves
- Metsas kasekännu otsas
- Sandi sõnaga teomees
- Nõiamuna
- Silmamoondaja
- Kes ussisõnu mõistab
- Majaussid
- Kord käinud mees ussimaarjapäeval metsas
- Rahaauk
- Ussikuninga hari
- Ussid tulle
- Tondiraamat
- Varavedajad-pisuhännad
- Kuidas pisuhänd koorma kaotas
- Nägin ise teda lendamas
- Kuhu sa selle vilja viid?
- Miku Mart ja Päpu Jaak
- Ühel neljapäeva õhtul
- Niuh, näuh, nahk selga
- Soend
- Virmaliste juures
- Loksperil
- Kelleks keegi läheb
- Luupainaja
- Kas ilmu või kalmu?
- Halltõbi
- Täna seitsme aasta pärast
- Katka kardab sõnakaid inimesi
- Siis läinud katk kuuse otsa
- Inni haisu, tommi haisu
- Katk ei pääse üle vee
- Ennevanasti katkuaegadel
- Kes sa iked seal?
- Lähen üle jõe ja vaatan
- See juhtus metsas
- Metshaldjas hakkas vastu laulma
- Hobuseotsija näeb ilusat tüdrukut
- Lummutis
- Kõik maailma õnned
- Emand kaseladvas
- Vanahalva tee peal
- Kuidas vanatondist jagu saadi
- Räimeostja, tont ja hundid
- Kuts, säh seda jalga
- Vanasarvik ja karu
- Maadlus kuuvalgel
- Öösel tulid tondid
- Vahetatud laps
- Vanapagana isevärki ettevõtmised
- Vanakuri noomis kutsujat
- Nimepanemine
- Vii pulmamajasse terviseid
- Kuidas puder pajast kadus
- Pillimees põrguliste pulmas
Romaanis on püütud anda pilt 60-ndate aastate lõpus ja 70-ndate aastate alguses põhiliselt Tartus elanud ja tegutsenud Eesti intelligentsi elust, nende isikudraamadest ja esteetilistest kreedodest. Ainestik on esitatud dialoogi vormis läbi füüsiku ja psühhiaatri silmade.
Eesti NSV karikaturistide looming on viimasel ajal pälvinud nii üleliidulist kui ka rahvusvahelist tunnustust. Käesolevasse kogumikku on koondatud nende viimaste aastate loomingu paremik. Tekst eesti, vene, inglise, saksa ja soome keeles.
Esindatud karikaturistid:
- Jüri Aljak
- Heiki Ernits
- Hillar Heinsalu
- Hugo Hiibus
- Toomas Kall
- Olimar Kallas
- Ants Kasesalu
- Kalju Kurepõld
- Mati Kütt
- Rein Lauks
- Hillar Mets
Roman Ohlau - Andrus Peegel
- Juss Piho
Heino Prunsvelt
Kaja Põder (Saar) - Priit Pärn
Voldemar Reiter - Elle Tikerpäe
- Eduard Tüür
Olavi Vaher
Riho Unt
Kuulo Vahter
Heinrich Valk
Edgar Valter - Aarne Vasar
Hardi Volmer - Kurti Vool
Sisukord:
Aleksander Tassa
Aleksander Tassa kunstnikuna
Uneraamat
I
II
Novellid
Saarte laul
Jutt mungast, Maarja maalijast
Äikse ilm
Igaviku lõpul
Saalomoni sõrmus
Sügispäev
Püütud kurat
Põrgu aed
Suvitus mägedes
Eneseülistus
Melanhoolia
Laulvad kellad
Surnu pärandus
Jutt nahaparkijast Athanaasiusest ja lõuendivärvijast Tiimonist
Vaga Jaan
Häving
Kriitikat ja mälestusi
Fr. Tuglas
V. Vaga
R. Põldmäe
A. Matteus
A. Vardi
V. Erm
L. Anvelt
V. Tassa
Lühibiograafia
Viiteid ja kommentaare
Mustlaste muinasjutte.
Sisukord:
Kaksteist hobust ja neiu ujuvalt saarelt
Võlukast
Kuldlambad
Õnnelill
Päikesekuninga kolm kuldjuust
Vaesest korvipunujast ja kolmest allikast
Kärnkonnast ja vaesest lesknaisest
Vaesest Bakrengrost
Mustlasest ja üheksast rongast
Rebane-vihmavõlur
Neiust, kes ketras oma kuldjuukseid
Kust tulid kirbud
Kuidas mustlane kuradit tüssas
Seitsmest vennast ja kuradist
Käesolevas luulekogus autor jätkab oma teekonda läbi maailma, selle maailma tundmaõppimist ja oma kogemuste ning tajumuste visualiseerimist sõnade läbi. Samalt autorilt on varem ilmunud luulekogu "Koduaja tuul" (1982). Kõrb hobune lumme viskub öötaeva all, heidutet Linnuteest. Ta rakendi keerab kummuli - lumme variseb jäätunud ajaja-mees. Loom hullunult valus viskleb ürgvalguse külma kiirguse ees.
Sisu:
Ebakorrapärase mustriga kampsunid
Palmikutega kampsunid
Erineva jämedusega lõngast kamspunid
Bareti heegeldamine
Meeste vestid ja kamspunid
Tütarlaste kampsunid
Naiste kampsunid
Nahast kaelaehted ja vööd
Vöö kudumine tihvaga
Vöö õmblemine sametist
Puust rong
Nukud
Laste ja naiste kodused kleidid
Masin- ja rišeljöötikandiga kraed, pluusid ja kleidid
Nahatükkidest jaki õmblemine
Teksariidest jakkide kaunistused
Poolpehme mööbel
Piduliku laua kaunistamine
Lõikeleht on olemas.
Lühiromaani ja novellilaadsete miniatuuride kogus avatakse kirjanduslike paroodiate näol reaalelu läbi kõverpeegli, milles ilmnevad inimnõrkuste mitmed erinevad tahud.
Kogumik sisaldab valiku ameerika metafüüsilise luule suurkuju, alles 20. sajandil laialdase, Walt Whitmaniga võrreldava tunnustuse võitnud luuletaja Emily Dickinsoni (1830-1886) loomingust.
Järelsõna: Doris Kareva