Tooted
«Ta ootab. Ta teab, et te olete siin.» «Olgu ta või kuninganna ise, mind jätab see külmaks. Ma ei soovi teda näha.» «Mina ei viibi teie kohtumise juures.» Nüüd lõõmasid ka juba Sarah´ põsed, olid peaaegu niisama punased kui Charlesi omad. Esimest ja viimast korda elus oli tal tahtmine nõrgema sugupoole ühe liikme juures füüsilist jõudu tarvitada. «Astuge kõrvale.» Kuid Sarah raputas pead. Nüüd ei olnud sõnadest enam abi, nüüd otsustas tahe. Sarah oli üleni pingul, peaaegu traagiline; kuid ometi virvendas ta pilgus midagi kummalist -- midagi oli juhtunud, otsekui muust maailmast oli nende vahele ilmunud vaevaltmärgatav hoovus. Sarah jälgis Charlesi otsekui teadmises, et ta on mehe kimbatusse ajanud, ise veidi hirmununa, ebakindlana, mida teine ette võtab, kuid ometi ilma vaenuta. Just nagu poleks pealispinna taga midagi peale uudishimu: kuidas katse välja kukub. Miski Charlesis värahtas. Ta langetas silmad. Kogu tema raevu taga oli teadmine, et ta naist ikka veel armastab, et see on ainus olend, kelle kaotust ta kunagi unustada ei suudaks. Ta kõnetas kullatud vööpannalt: «Mida peab see kõik tähendama?» «Seda, mida mõni vähem aumehelik isand oleks juba mõni aeg tagasi ära arvanud.» Charles uuris Sarah´ silmi. Oli neis kerge naeratuse helk? Ei, ei saanud olla. ei olnud. Sarah hoidis teda veel viivu oma salapärase pilgu kütkes, siis lahkus ukse juurest ja läks kellanööri juurde kamina kõrval. Charles oli nüüd vaba ja võis minna, kuid ta jälgis naist ega liikunud paigast. «Mida mõni vähem aumehelik isand...» Millise uue jõledusega teda nüüd ähvardati? Keegi teine naine, kes mõistab Sarah´t paremini kui... See meestepõlgus... see maja, kus elavad... ta ei julgenud seda isegi välja öelda. Sarah tõmbas messingnuppu ja tuli siis uuesti Charlesi poole. «Ta tuleb kohe.»
Romaan rahvapärimustes Ungru krahvi nime all tuntud Hiiumaa mõisnikust parun O. R. L. von Ungern-Sternbergist (1744-1811), kes saadeti karilejooksnud laevade riisumise ning rootsi kipri tapmise eest Siberisse asumisele.
Raamat sisaldab romaani "Kallid generatsioonid" (järg eelmisele romaanile "Keerukuju") ning pikemaid ja lühemaid jutte, mis haakuvad romaanis käsitletud vaimu- ja eraelutemaatika ning iroonilis-vaatleva eluhoiakuga.
August Mälgu esmakordselt 1937. aastal ilmunud romaan Sõrve hülgeküttide töö- ning ohtuderikkast elust ja seotusest mitmepalgelise merega.
Tuntud lastekirjaniku teine lühiproosakogu täiskasvanuile sisaldab paarkümmend novelli-novelletti ning lühinäidendit, mille kõigi sisuks on inimnatuuri kummalisus, naljakus ja nukrus, selle pidev kõhklev liikumine teise, endast erineva inimhinge poole.
Populaarsete Tootsi-lugude seeria viimane raamat, mis tervikuna alles 1988. aastal esmakordselt lugejani jõudis. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi, tihtipeale aga kipub sündmustik kirjaniku tahtel lausa jantlikuks.
Valikkogu sisaldab ligi poolteistsada sonetti peamiselt ajavahemikust 1974-1984. Sonettide ainevald on lai, ulatudes mütoloogiast ja kultuuriloolisest eksistentsimõtiskluste ning sõnaliste vaikeludeni. Kogumikku iseloomustab viimistletus, üldtoon on jahedavõitu ja kergelt nostalgiline.
Äärmiselt põnevalt kirjutatud raamatus on juttu laevakaptenite, madruste, salakaubavedajate ja Aafrikast toodud orjade värvikatest ja tihti traagilistest seiklustest. Ajalooline jutustus 16.-19. saj. orjakaubandusest; haigustest, korruptsioonist ja meresõidu ajaloost.
Rikkalikult illustreeritud populaarteaduslikus raamatus antakse ülevaade Eesti maa-ala pinnamoe ja pinnakatte kujunemisest ning taimestiku ja loomastiku arengust jääajal. Tutvustatakse mandrijää taandumist ja Läänemere arengulugu, Eesti jõgedevõrgu kujunemist, maakoore tektoonilisi liikumisi ning pärastjääaegset inimasustust. Näidatakse, kuidas maakoore pindmiste osade ehitus mõjustab inimese elu- ja tootmistegevust. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kuid pakub kahtlemata huvi ka geoloogia ja geograafia eriala üliõpilastele ning vastava eriala spetsialistidele.
Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast.
Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustatud. Nad oleksid enamjaolt ju unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. TA FR. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kuis hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat on nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole siin muinasjutunõiad vaid inimesed, kellel arvati olevat erilisi tarkusi, ebatavalisi võimeid ja oskusi. Vanasti usuti päriselt olemas olevat ka ussikuningaid ja metshaldjaid, libahunte ja vanatonte, ning veel õige paljusid isemoodi olendeid, kelle välimust pole kuigi kerge täpselt ette kujutada. Lugejal on võimalus oma kujutlusvõimet proovida; juttude temaatika ja rahvapärane esitusviis pakuvad loodetavasti huvi mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanuile.
Sisukord:
- Kõik minule!
- Minia võitegu
- Kadakast võtan karjaõnne
- Sõrve mehe kirves
- Metsas kasekännu otsas
- Sandi sõnaga teomees
- Nõiamuna
- Silmamoondaja
- Kes ussisõnu mõistab
- Majaussid
- Kord käinud mees ussimaarjapäeval metsas
- Rahaauk
- Ussikuninga hari
- Ussid tulle
- Tondiraamat
- Varavedajad-pisuhännad
- Kuidas pisuhänd koorma kaotas
- Nägin ise teda lendamas
- Kuhu sa selle vilja viid?
- Miku Mart ja Päpu Jaak
- Ühel neljapäeva õhtul
- Niuh, näuh, nahk selga
- Soend
- Virmaliste juures
- Loksperil
- Kelleks keegi läheb
- Luupainaja
- Kas ilmu või kalmu?
- Halltõbi
- Täna seitsme aasta pärast
- Katka kardab sõnakaid inimesi
- Siis läinud katk kuuse otsa
- Inni haisu, tommi haisu
- Katk ei pääse üle vee
- Ennevanasti katkuaegadel
- Kes sa iked seal?
- Lähen üle jõe ja vaatan
- See juhtus metsas
- Metshaldjas hakkas vastu laulma
- Hobuseotsija näeb ilusat tüdrukut
- Lummutis
- Kõik maailma õnned
- Emand kaseladvas
- Vanahalva tee peal
- Kuidas vanatondist jagu saadi
- Räimeostja, tont ja hundid
- Kuts, säh seda jalga
- Vanasarvik ja karu
- Maadlus kuuvalgel
- Öösel tulid tondid
- Vahetatud laps
- Vanapagana isevärki ettevõtmised
- Vanakuri noomis kutsujat
- Nimepanemine
- Vii pulmamajasse terviseid
- Kuidas puder pajast kadus
- Pillimees põrguliste pulmas
Käesolevas raamatus on ühiste kaante vahel tuntud looduskaitseentusiasti ja loomalugude autori Gerald Durrelli kaks juttu: "Loomaaed pagasis" ja "Parem varblane pihus…". Esimeses loos kirjutab autor ekspeditsioonist Lääne-Aafrikasse, mille käigus ta püüdis loomi oma tulevase loomaaia jaoks, ning sellest, kuidas ta otsis kohta, kuhu rajada oma põhimõtetele vastav loomaaed. "Parem varblane pihus..." on lugu autori reisist Uus-Meremaale, Austraaliasse ja Malaisiasse, kus ta tutvus erinevate looduskaitsevormidega ja filmis linde ja loomi. Nähtud haruldasi loomi ja linde (ja mitte vähem haruldasi inimesi) kirjeldab G. Durrell huvitavalt, kaasakiskuvalt ja mõnusa huumoriga vürtsitatult.
Religiooni ja kiriku ajaloo ning piiblitekstide analüüsimisega tegelnud väljapaistva ajaloolase Nikolai Nikolski (1877-1959) teos (1931) on nõukogude ajalooteaduses tänaseni kõige ulatuslikum vene kirikulugu, kiriku kohta ja tähtsust Venemaa ajaloos valgustav teos. Eesti lugejale vahendatakse see püsivat huvi äratanud kapitaalne ajaloo-ülevaade kolmanda venekeelse kordustrüki järgi.
Inglise kirjaniku Thomas Hardy (1840-1928) romaan kujutab huvitava karakteriga peategelase traagilist saatust 19. sajandi esimese poole Inglismaa väikelinna elu taustal.
Luuletaja, kriitiku ja esseisti käesolev esseekogu käsitleb eelkõige kultuuri-, kunsti- ja eetikaküsimusi.
Poola kirjanike, abielupaari Centkiewiczite biograafiline jutustus noortele kuulsa norra polaaruurija Roald Amundseni (1872-1928) elust ning retkedest, millest tähtsamad on Loodeväila esmaläbimine laeval "Gjøa" 1903.-1906. a. ja lõunapooluse esmasaavutamine 14. detsembril 1911. aastal.
Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.
Raamat annab nooremas ja keskmises koolieas lastele õmblusalaseid algteadmisi ja tööjuhiseid mitmesuguste tarbeesemete valmistamiseks. Õpeatatavad õmblustööd on jõu- ja eakohased ning peaksid innustama iga tüdrukut ise õmblema ja katsetama. Lisaks täpsetele töökirjeldustele on raamatus rohkesti illustratsioone. Raamatu juurde kuulub lõikeleht.
Suurele hiina mõtlejale Konfutsiusele (u. 551 -- u. 479 e.m.a.) omistatud teoste kommenteeritud ja põhjaliku järelsõnaga varustatud väljaanne, mis peale "Vestete ja vestluste" sisaldab ka "Keskmise tavalise" ja "Suure õpetuse".
Romaanis on püütud anda pilt 60-ndate aastate lõpus ja 70-ndate aastate alguses põhiliselt Tartus elanud ja tegutsenud Eesti intelligentsi elust, nende isikudraamadest ja esteetilistest kreedodest. Ainestik on esitatud dialoogi vormis läbi füüsiku ja psühhiaatri silmade.
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade eestlaste toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.