Tooted

Sisu: Saateks Põlvnemis- ja kujunemisolud Haridustee Õpetajatöö. Loomingulised impulsid. Esikteos Pidalitõveromaanid Kaldumine psühhologismi. Romaan "Kuldne värav" Maailmavaatelise selgumise poole. Romaan "Tulemees" Teel sotsialistliku realismi kirjandusse. Lühiproosa. Näidendid. Publitsistika Tetraloogia "Tuuline rand" Lõppvaatlus Viited A. Hindi teosed A. Hindi teoste kronoloogiline loetelu Isikunimede register

Sisukord:
Hans Kauri. Edgar Kant mälestustes
Andrus Saareste. Pilk Eesti nüüdseile perekonnanimedele
Karl Ustav. J. Tõnissoni teened setude äratamisel Petserimaal
Juhan Luiga. Tartu ülikool
F. Tuglas. Ado Grenzsteini lahkumine
A. Hellat. Kaks ultimaatumit
J. Roos. Üks Jaan Tõnissoni julgemaid samme
U. Jürist. Väljavõte kuningas Alfredi "Orosiusest"
Rudolf Peets. Eesti Vabariigi aukonsulaat Marokos, Marrakeši linnas
Alice Kuperjanov. Okupatsioonist Paju lahinguni
Kadi Tekkel. Viis kümnendit Arvo Pärdi elus
Eesti arvudes 1920-1935

Lühimonograafias vaadeldakse ühe meie silmapaistvama luuletaja Henrik Visnapuu (1890-1951) vastuoluderohket elu ja loomingut. Ühelt poolt väga isikupärase käekirjaga lüürik, teisalt ka esseist, lüroeepik, dramaturg, kultuuripoliitik -- sellisena avaldas ta kirjanduse üldilmele sõjaeelses Eestis üsna tugevat mõju. Samuti ei saa jätta rõhutamata poeedi erakordselt novaatorlikku osa nii eesti luuleteoreetilise mõtte kui ka luulepraktika täiustamises XX sajandil.

"Inger" on 1975. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Peategelane Inger Uunvald on inglise keele õpetaja ühes Hiiumaa internaatkoolis. Ta elab väikeses jahedavõitu korteris puumajas. Teose põhiprobleem on armastus ja selle purunemine või selles pettumine. Peategelase Ingeri prototüüp on kirjaniku abikaasa Victoria Traat, kes töötas Kärdla Keskkoolis. Äratuntavalt on kujutatud keskkooli ja selle tollaseid õpetajaid. Maja, kus Victoria elas (Rootsi tänav 2), on säilinud.

14. juunil 1941. a. toimus Eestis esimene suurküüditamine, mille käigus saadeti tuhanded süütud inimesed Siberi avarustesse hääbuma. Ka autori perekond: abikaasa, Narva Telefonivõrgu ülem August Horn ja tütar Helju kuulusid nende "väljavalitute" hulka. August Horn suri juba 1941.a. detsembris, autor koos tütrega veetis Siberis Tomski oblastis mitmes eri kohas kord koos, kord lahus kokku 16 pikka ränkrasket aastat, kuni 1957.a. kevadeni, millal neid jälle kodumaale tagasi lubati. Juba Siberis hakkas Hilda sealse elu kohta märkmeid tegema. Ta salasooviks oli, et siberiraamatutest jääks jälg teistelegi teadmiseks ning kaaskannatanute mälestuseks.

Eesti revolutsioonilise liikumise tegelase ja proosakirjaniku Juhan Madariku, kodanikunimega Johannes Lauristini (1899-1941) kordustrükina ilmuvad jutustused kritiseerivad kodanlikku korda ning näitavad revolutsioonijõudude kasvu Eestis.

Artiklikogumik sisaldab valimiku nüüdisaja ühe silmapaistvama kirjandusteadlase, TRÜ professori filoloogiadoktor Juri Lotmani töid kultuurisemiootika alalt, millest enamik ilmub eesti keeles esmakordselt. Raamat annab ettekujutuse semiootilisest lähenemisviisist kunstilisele tekstile, käsitleb ruumi semiootilisi funktsioone kultuurikontekstis ning vaatleb ühtlasi kultuuri funktsioneerimist tervikliku semiootilise mehhanismina. Samal ajal annab kogumik pildi semiootikateooria arengust ja tähendusest nüüdisteadusele viimaste aastakümnete jooksul.

Käesolev ülesannetekogu on 1985. aastal ilmunud Aavo Linnu "Ülesandeid matemaatika süvendatud õppimiseks" täiendatud ja parandatud väljaanne. Kogu sisaldab Aavo Linnu koostatud ülesandeid, kõrgkoolide sisseastumisülesandeid ja ka ülesandeid vanadest õpikutest, pakkudes teadmiste ja oskuste süvendamist olulisemates ainelõikudes.
Uus teema on "Tõenäosus". Selle osa ülesanded on koostanud Heiki ja Andres Haavasalu. Geomeetrilise tõenäosuse ülesannete jooniseid saab kasutada mitte ainult tõenäosuse arvutamiseks. Nende ülesannete lahendamine nõuab tasapinnaliste kujundite pindalade tundmist, tehteid irratsionaalavaldistega, protsentarvutust jne.

See oli 1757. aastal, kui Zürichi literaat Johann Jakob Bodmer toimetas trükki äsjaavastatud käsikirja "Chriemhildens Rache und die Klage", milles jutustati vägilase Siegfriedi reetlikust hukkamisest ja Kriemhildi verisest kättemaksust alatu tapatöö eest. Nii sai tuntuks Euroopa kirjanduse üks olulisemaid eepilisi teoseid, mis on kõrvutatav Homerose eeposte, "Rolandi laulu" ja "Kalevalaga". Kahjuks on "Nibelungide laulu" autor ja päritolu tänini lõplikult lahendamata.

Wolfram von Eschenbach (umb. 1170-1220) on keskülemsaksa kirjandusliku perioodi isikupäraseim autor. Tema peateos eepos "Parzival" käsitleb feodaalajastu kriiside ja langusega seotud nähtusi Euroopas. Parzivali ning Gawani elukäigu najal esitab Wolfram mitmekülgselt ja laiahaardeliselt kultuurilugu hõlmavaid põhiprobleeme, milles peituvad Euroopa hilisema kujunemise eod ja motiivid.