Tooted

Sisu: Saateks Põlvnemis- ja kujunemisolud Haridustee Õpetajatöö. Loomingulised impulsid. Esikteos Pidalitõveromaanid Kaldumine psühhologismi. Romaan "Kuldne värav" Maailmavaatelise selgumise poole. Romaan "Tulemees" Teel sotsialistliku realismi kirjandusse. Lühiproosa. Näidendid. Publitsistika Tetraloogia "Tuuline rand" Lõppvaatlus Viited A. Hindi teosed A. Hindi teoste kronoloogiline loetelu Isikunimede register

Enamik kaasaegseid Lääne fantaste maalib naiivseid pilte võitlusest gangsterlusega kosmoses ja muudest seiklustest galaktilises mastaabis. Asimovi fantastika läheb teist teed. Tema tulevikukangelased ei otsi kunagi seiklusi seikluste pärast, vaid lahendavad üldinimliku tähtsusega probleeme. Heaks näiteks Asimovi humaansusest ja isegi filosoofilisest sügavusest ongi käesolev romaan.

"Inger" on 1975. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Peategelane Inger Uunvald on inglise keele õpetaja ühes Hiiumaa internaatkoolis. Ta elab väikeses jahedavõitu korteris puumajas. Teose põhiprobleem on armastus ja selle purunemine või selles pettumine. Peategelase Ingeri prototüüp on kirjaniku abikaasa Victoria Traat, kes töötas Kärdla Keskkoolis. Äratuntavalt on kujutatud keskkooli ja selle tollaseid õpetajaid. Maja, kus Victoria elas (Rootsi tänav 2), on säilinud.

Ajaloodoktor professor Sulev Vahtre raamat Eesti vanema ajaloo ühest kõige tuntumast sündmusest - Jüriöö ülestõusust. Suhteliselt põhjalikumalt on käsitletud ülestõusu eellugu ja algust. Mõeldud lugemiseks kõigile ajaloohuvilistele ja täiendavaks lektüüriks Eesti ajaloo õppimisel koolides.

14. juunil 1941. a. toimus Eestis esimene suurküüditamine, mille käigus saadeti tuhanded süütud inimesed Siberi avarustesse hääbuma. Ka autori perekond: abikaasa, Narva Telefonivõrgu ülem August Horn ja tütar Helju kuulusid nende "väljavalitute" hulka. August Horn suri juba 1941.a. detsembris, autor koos tütrega veetis Siberis Tomski oblastis mitmes eri kohas kord koos, kord lahus kokku 16 pikka ränkrasket aastat, kuni 1957.a. kevadeni, millal neid jälle kodumaale tagasi lubati. Juba Siberis hakkas Hilda sealse elu kohta märkmeid tegema. Ta salasooviks oli, et siberiraamatutest jääks jälg teistelegi teadmiseks ning kaaskannatanute mälestuseks.

Eesti revolutsioonilise liikumise tegelase ja proosakirjaniku Juhan Madariku, kodanikunimega Johannes Lauristini (1899-1941) kordustrükina ilmuvad jutustused kritiseerivad kodanlikku korda ning näitavad revolutsioonijõudude kasvu Eestis.

Artiklikogumik sisaldab valimiku nüüdisaja ühe silmapaistvama kirjandusteadlase, TRÜ professori filoloogiadoktor Juri Lotmani töid kultuurisemiootika alalt, millest enamik ilmub eesti keeles esmakordselt. Raamat annab ettekujutuse semiootilisest lähenemisviisist kunstilisele tekstile, käsitleb ruumi semiootilisi funktsioone kultuurikontekstis ning vaatleb ühtlasi kultuuri funktsioneerimist tervikliku semiootilise mehhanismina. Samal ajal annab kogumik pildi semiootikateooria arengust ja tähendusest nüüdisteadusele viimaste aastakümnete jooksul.

See oli 1757. aastal, kui Zürichi literaat Johann Jakob Bodmer toimetas trükki äsjaavastatud käsikirja "Chriemhildens Rache und die Klage", milles jutustati vägilase Siegfriedi reetlikust hukkamisest ja Kriemhildi verisest kättemaksust alatu tapatöö eest. Nii sai tuntuks Euroopa kirjanduse üks olulisemaid eepilisi teoseid, mis on kõrvutatav Homerose eeposte, "Rolandi laulu" ja "Kalevalaga". Kahjuks on "Nibelungide laulu" autor ja päritolu tänini lõplikult lahendamata.