Juba raamatu tiitelleht hoiatab, et tegu on lugude ja piltidega, mistõttu on mõistetav, et süžeed kui sellist pole ja puudub ka raamatu tipphetk – või teisalt, selleks sobib lugeja vabal valikul pea iga lehekülg. On ainult aeg pärast sõda, ebamäärane ruum kuskil Eestis, inimesed ja nõukaaja viljastav absurd, mis kõik eelneva pea peale keerab ja erinevates piltides figureerivad tegelased üheks jutustuseks kokku seob.

“Kahes kavaleris” ei ole ühtset lugu, üksteisele järgnevad üksikuid sündmusi kujutavad pildikesed, huumoririkkad, iroonilised. Õigupoolest meenutavadki enamik palasid veidi pikaks venitatud anekdoote, aga see ei ole öeldud üldse mitte halvustavalt, sest kui tavaliselt on Nõukogude aega kujutatud süngetes toonides, siis Kivine on valinud hoopis elutervema suhtumise – ta võtab asja huumoriga. (Ott Puumeister)

Teos sisaldab lugusid sõjajärgsest elust koolis ja väikealevis. Sündmustikku esitatakse koomilises võtmes, kajastades tookordset rasket ja absurdset aega sekka läbi groteski.