Tooted

Aleksander Antsoni "Berliini olümpiamängud 1936" on traditsiooniliste eestikeelsete olümpiaraamatute seas kõige esimene. "Noor-Eesti Kirjastus" andis selle välja erakordse kiirusega - mängud peeti 1.-16. augustil, raamatu ettetellimuste vastuvõtt lõpetati 5. detsembril ja teos ilmus veel olümoia-aasta sees. Autor aitas sellele koostamise-toimetamise-trükkimise omalaadsele rekordiüritusele kõigiti kaasa, leppides käsikirja koostamisel kättejuhtuvate erineva tasemega allikate ja kontrollimata faktidega ning fotoreproduktsioonidega ajakirjandusest, mille tehniline tase, nagu te ise oma silmaga võite veenduda, jätab märksa paremat soovida. Niisamuti nagu noor lugeja vaatab pisukese kummastusega raamatu keelepruuki, nõnda märkab asjatundja mitmeid faktivigu.

224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

See raamat on monoloog. On üksainus katkematu tundeavaldus, nagu olid seda ta võistlusedki. Ta tunneb ja jutustab. Kuid on ikka seesama kõigile tuttav Allar. See on tema hüvastijätt meiega.

Juba raamatu tiitelleht hoiatab, et tegu on lugude ja piltidega, mistõttu on mõistetav, et süžeed kui sellist pole ja puudub ka raamatu tipphetk – või teisalt, selleks sobib lugeja vabal valikul pea iga lehekülg. On ainult aeg pärast sõda, ebamäärane ruum kuskil Eestis, inimesed ja nõukaaja viljastav absurd, mis kõik eelneva pea peale keerab ja erinevates piltides figureerivad tegelased üheks jutustuseks kokku seob.

“Kahes kavaleris” ei ole ühtset lugu, üksteisele järgnevad üksikuid sündmusi kujutavad pildikesed, huumoririkkad, iroonilised. Õigupoolest meenutavadki enamik palasid veidi pikaks venitatud anekdoote, aga see ei ole öeldud üldse mitte halvustavalt, sest kui tavaliselt on Nõukogude aega kujutatud süngetes toonides, siis Kivine on valinud hoopis elutervema suhtumise – ta võtab asja huumoriga. (Ott Puumeister)

Teos sisaldab lugusid sõjajärgsest elust koolis ja väikealevis. Sündmustikku esitatakse koomilises võtmes, kajastades tookordset rasket ja absurdset aega sekka läbi groteski.

Käesolev on üldse esimene teos Eesti kõigi aegade kuulsaimast sportlasest, kahekordsest olümpiavõitjast Kristjan Palusalust. Teos sisaldab Palusalu enda tagasivaadet oma sportlase- ja eluteele. Edasi saavad sõna ta vennad-õed, abikaasa, poeg ja tütar, lähedased tuttavad, omaaegsed võistluskaaslased, töölaagri- ja vanglakaaslased, temaga kokku puutunud võhivõõrad. Samuti esitatakse väljavõtteid nii ennesõjaaegsest kui hilisema aja perioodikast ning olümpiavõitja ülekuulamisprotokollidest.

Traditsiooniline ülevaade idabloki poolt boikoteeritud Los Angelese 1984. a. olümpiamängudest. Raamat on illustreeritud rohkete fotodega.

Mitmete suurepäraste sportlasbiograafiate autori teos meie kõigi aegade parimast sportlasest, rahvusliku ärkamisaja suurkujust. Esmakordne ammendav ülevaade rahvuskangelase elukäigust pole traditsiooniline spordiraamat. Ennekõike keskendutakse siin Lurichi üldrahvalikule äratajarollile keset kõige süngemat venestamisaega, tema mõjutustele meie tärkava vaimueliidi hulgas. Saame teada, miks pälvis ta Venemaal tiitli "eesti jumal", sai atleedikuju ideaaliks Euroopas, muutus mütoloogiliseks kangelaseks kodumaal. Teos pakub rohkesti uut eluloolist teavet. Esmakordselt leiavad publitseerimist enam kui poolsada Lurichi kirja, tuuakse ära katkeid teda käsitlevatest ilukirjanduslikest ning dokumentaalteostest. Kaunis kujunduses suureformaadiline ning rikkalikult illustreeritud väljaanne on vääriline meenutus ühest meie armastatuimast rahvuskaaslasest.

Mereröövlid, korsaarid, meremõrtsukad -- kuidas neid ka ei kutsutud -- olid ettevõtlikud, kartmatud ja hirmuäratavad mehed ja naised. Selles raamatus jutustab John Gilbert nendest ja nende tegudest, sellest, kuidas nad laevu vallutasid ja lahinguid lõid. Seikleme koos kurikaelade kuningate kapten Kiddi ja Henry Morganiga. Raamat on kirjutatud mereröövlite endi päevaraamatute ja arvukate muude ürikute põhjal. Meie ette laotub värvikas lugudekangas mereröövlite tormilisest, romantilisest, verisest ning halastuseta elust ja surmast.

"Mõnikord liitus Vana Karu ja Piiluga nende igavesel valvepostil Vossem, sama ala meister naaberalevist. Kord-kaks kuus käis ta pisteliselt aatekaaslaste vormi kontrollimas. siis istuti kolmekesi poetrepil, asunikud peos, ja arutati, kui loll võib mõni olla. Näiteks Vöim, tõid ette Vana Karu ja Piilu. Vossem vastas oma vana emisega. "Ei ole üldse võimalik, et keski lollim on – iga jumala kord magab pooled põrssad ära!" kirus ta. "Ei see ole midagi," vaidlesid Vana Karu ja Piilu. "Sa põle teda veel õieti näind," ütlesid nad sihukese häälega, nagu käiks jutt Patagoonia laiskelajast, mitte Vöimust. Vossem ei andnud alla ja küsis vastu, kas nad tema emist on näind. Et kumbki pool jäi kindlalt oma favoriidi selja taha, ei jäänudki muud üle kui otsustati vedada kihla ja asi katselisel meetodil kindlaks teha." 

"Rong tõi, aga rong ka viis. Nagu seegi kord. Vagun oli rahvast täis. Kes sõitis rajooni, kes ehk edasi pealinnagi, kellel oli kompsus võipakk, kellel soolapekk või kanamunad. Pealinn oli maa sellise abi üle rõõmus ning andis vastu riidekraami ja mida kõike veel. Mõni riskis ehk sõita Tartussegi, kus tal õppis laps, ja jääda selles varemetelinnas kogunisti öö peale, ehkki seal kadus pimedas inimesi ja varemete all huugas salajane vabrik, kus tehti inimlihast vorsti."

 

Mida ihkab Karupoeg Puhh üle kõige? Õigus -- mett, palju mett! Mõelgem nüüd, mis võiks olla see, mida ihkame ise. Ehk on see ühel kuulsus, teisel vara, kolmandal tervis, neljandal hingerahu, viiendal mine tea mis veel. Ilmas on palju, mida ihata. Niisama palju on unistusi Edust. Oma kolmandas Puhhi-raamatus annavad autorid meile pihku niidiotsa, mis aitab igaühel sammuda Unistuste poole, olgu see mis tahes. Iseenesest mõista lööb selles seikluses Edu poole kaasa Puhh oma Metsa-sõpradega. Aga kes ei teaks, et Puhhiga juba rappa ei lähe -- kui ei olda just Iiah. Niisiis teele -- igamees oma meepoti poole!

Siin ta nüüd on -- tore trenniraamat sulle, kes sa küll armastad sporti, kuid enamasti siis, kui seda teevad teised. "Puhhi trenniraamat" julgustab ja innustab sind omaenda ihu eest hoolt kandma ja seda nõndamoodi, et jätab võimaluse ka väikeseks maiustamiseks. Ole sa Puhhi, Tiigri või Notsu Tüüpi, "Puhhi trenniraamatust" leiad tarvilikku tarkust ja väärt harjutusi nii jooksmiseks, ronimiseks, kukkumiseks kui sellekski, kuidas vanniskäimisest pääseda. Pole üldsegi tähtis, kas sa suudad kogu Metsamaratoni läbi teha või tuled hädavaevu toime üheainsa vastupidavusharjutusega. Oluline on hoopis see, et "Puhhi trenniraamat" aitab sul leida head enesetunnet ja usku iseendasse!

Christopher Robin Milne on maailmakirjanduse üks kuulsamaid prototüüpe. Oma isa A. A. Milne loodud Puhhi-maailmas sai ta kohe nõnda endastmõistetavaks muinasjutukujuks Metsa-loomade seas, et vähesed mõtlesid talle kui reaalselt eksisteerinud poisikesele ning veel vähesemad teadsid midagi ta elukäigust. - Kuni ta 1974. aastal ootamatult avaldas autobiograafilise esikteose "Võlutud paigad", et rääkida oma perest, mänguasjadest, millele isa elu oli andnud, lapsepõlvest, milles tõelisus oli segunenud väljamõeldisega, hilisemast elukõigust, kõigest muustki.

1992. aasta taliolümpiamängud olid XVI taliolümpiamängud, mis toimusid 8.-23. veebruarini 1992 Prantsusmaal Albertville'is.