Raamat Eesti lähiajaloost ja sellega seotud tegelastest läbi ennesõjaaegse Eesti Vabariigi poliitilise politsei ohvitseri Evald Miksoni eluseikluste ja kokkupuudete tol ajal aktiivselt tegutsenud ja sageli salapära katte alla jäänud isikutega (nt. Karl Säre). Ennesõjaaegne laiem avalikkus Eestis tundis Evald Miksonit jalgpalli rahvuskoondise väravavahi Mikina -- nn. sajakäelise puurivahina, kelle keeruline elukäik viis teda pärast sõda 1946.a. Islandile, kus ta tutvustas soome sauna, propageeris jalg- ja korvpalli ning jättis muulgi viisil oma jälje saareriigi ellu. Tema elu varjutas KGB hüsteeriline jaht saladustele, mida ta võis teada kui mees, kes sõja ajal kuulas üle tippkommuniste.

Pataljon "Narva" oli eesti vabatahtlike väeosa. Ta võitles II maailmasõjas Eesti eest, punase Venemaa vastu. Võitles Saksa Armee koosseisus, valides niiviisi kahest pahest väiksema. Käesolev raamat kirjeldab pataljoni ajalugu nii, nagu mäletavad toonased sõjamehed. Koostajal oli käsutada palju kaasvõitlejate meenutusi, mis iseenesest mõista on kõik n.ö. oma mätta otsast vaadatud. On vaieldavaid sündmuste kirjeldusi ja erinevaid arvamusi. Käsutatud on ka varem trükis ilmunud mälestusi. Rindeolukordade lühiülevaated on koostanud kaasvõitleja Mihhail Bendt, I peatükk on Elmar Silma ja koostaja ühistöö, teised peatükid ning muud siduvad ja kommenteerivad tekstid on koostajalt. Loodetavasti annab mälestustekogumik ühtekokku siiski käsituse pataljoni ja selle üksikvõitlejate osast II maailmasõja rinnetel, mis on ühtlasi osa Eesti ajaloost.

Euroopa ja aasia steppe on läbinud mitu rändrahvaste lainet: esiteks hunnid, nende järel avaarid, kasaarid, bulgaarid, petšeneegid, polovetsid, siis Tšingis-khaani armeed ja Kuldhord... Miks need metsikud suguharud osutusid nii tugevateks, võitmatuteks, miks kultuurne Euroopa neid kartis? Mis põhjustas Aasia rändrahvaste vallutusretkede perioodilisuse? Need küsimused kerkivad otsekohe uurija ette, kui ta puutub kokku rännusteppide ajalooga. Raamatu autor, tuntud numismaatik, arheoloog ja Kuldhordi ajaloo uurija, on ise osa võtnud keskaegsete rändrahvaste mälestiste väljakaevamisest Lõuna-Vene steppides; ta on käinud paljudes muuseumides, kus paiknevad rändrahvaste muistised või keskaegsete raidkujude kogud. eredalt ja värviküllaselt jutustatakse raamatus türgi päritoluga rändrahvastest, kes keskajal meie steppe asustasid; nende olustikust ja ajaloost, nende ebajumalatest ja kurgaanidest, lossidest ja linnadest. Raamatus on kasutatud materjale Ahtuba (Volga harujõgi) ääres tehtud väljakaevamistest, mille organiseerisid Moskva Riiklik Ülikool, Volgogradi Kultuurivalitsus ja Kaasani Riiklik Ülikool.

Teos sisaldab: Mart Nikluse kannatustee algusest tänapäevani, koos dokumentide ja kirjavahetusega, Jüri Kuke kannatustee algusest kuni tema surmani ja ta avaldusi ametiasutustesse, Nõukogude vangilaagrite elu üksikasjaliku kirjelduse, Ajakirjanduse seisukohavõtte kahest vabadusvõitlejast, Ohtralt pilte kahest võitlejast, Eesti ja Balti inimõiguslaste avalikke apelle, Ülevaate Mart Nikluse ja Jüri Kuke kaitseks teostatud aktsioonidest.