Tooted

Reaalse tagapõhjaga "Apokalüpsis" on kui hoiatus nende eest, kes ükskõik mis moel püüavad kaasinimest endale allutada. Nähtamatu jõud on peitnud end maski varju ja lahti päästnud maailma lõppu meenutava kaose, mis on süngem kui surm. Salapärasesse vaimsesse katku nakatatud inimkonda on lähetatud päästma Eriti Ohtlike Kuritegude Uurimisbüroo juhataja sõjaväekriminalist Burmeister-Bušmeister, kes pärast läbilastud südame eemaldamist elab ja võitleb edasi siirdatud südamega. Kumb võidab – kas geniaalne uurija või geniaalne roimar?

Nikolai Baturin on tuntud ja tunnustatud sõnameister, kes on avaldanud seise luulekogu, kümmekond proosaraamatut ja mitu lavateost. Teos sai 1996. aasta romaanivõistlusel II koha. 

Õige elu jaoks pole kunagi liiga hilja.

Elias on näitleja, Clara fotograaf. Juhuslikult tutvunud, teavad nad ometi kohe, et nad on teineteise jaoks loodud – ja et sellega muutub nende elus kõik.

Clara on pärast abikaasa surma olnud juba pikka aega üksi ning seni kindlalt veendunud, et ei taha ega suuda enam alustada uut suhet, Elias aga ei saa kauem maha suruda mõtet, et elab oma sõbratariga valet elu. Ent kumbki ei jaksa vastu seista tundele, et koos olles on kõik õige, hea ja imeline. Nende pöörane, nii ootamatult leitud õnn pannakse paraku peagi proovile ning mõlemal tuleb heidelda kõhklustega, omavahel ja teineteise pärast.

Kas siis, kui kogunenud juba üksjagu eluaastaid ja elukogemust, saab veel kord või üldse esimest korda leida suurt armastust?

Ewald Arenz, sündinud 1965 Nürnbergis, on õppinud inglise ja Ameerika kirjandust ja ajalugu. Ta töötab õpetajana ühes Nürnbergi gümnaasiumis. Kirjanikuteed alustas ta 1990ndate algul, nüüdseks on Arenz üks produktiivsemaid ja menukamaid autoreid Saksamaal, kelle romaane ja näidendeid on tunnustatud ka arvukate auhindadega. Eesti lugejale on ta tuttav romaaniga „Suur suvi”. Kirjanik elab oma perega Baieri liidumaal Fürthi linna lähistel.

See on lugu tüdrukust, kelle emakeel oli saksa keel, kuid kelle kodulinn oli Tallinn ja kodumaa Eesti. 1876. aastal sündinud Daisy Wrangell, ühe Eestimaa kuulsaima aadlisuguvõsa järeltulija, kes õppis Tallinnas Elise von der Howeni tütarlastekoolis ja veetis koolivaheaegu vanaisa juures Vodjal, Rannamõisas ja Naissaarel, pääses Saksamaale Tübingeni ülikooli õppima 1904. aastal. Professoritiitli pälvis Margarethe von Wrangell 1. jaanuaril 1923 – esimese naisena Saksamaa ajaloos. See tähendab, et tegemist on ühtlasi esimese Eestimaa pinnalt võrsunud naisprofessoriga. 1935. aastal ilmunud teose on päevikute, kirjade ja mälestuste põhjal koostanud Daisy abikaasa vürst Vladimir Andronikov.

Enn Tõugu (snd 1935) on eesti vanema põlvkonna arvutiteadlane, akadeemik, emeriitprofessor, kes on üle neljakümne aasta olnud seotud Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudiga. Saatus on teda viinud asumisele Venemaale Kirovi kanti, laagri lastekodusse, kuid edaspidi ka Kremlisse rahvasaadikute kongressi saadikuks, Rootsi kuningriiki professoriks ning tagasi Eestisse küberkaitset korraldama. Sellest, ühtlasi tema lähedastest ja inimestest, kellega ta on koos töötanud, purjetanud, jahti pidanud ja sõbrustanud, ongi käesolevas raamatus juttu. See lugu on kui mitmevaatuseline etendus, milles autoril on täita peaosa. Vaatemängu lavakujundus vaheldub alates sõjaeelsest Eesti Vabariigist ja sõjaaegsest Venemaast kuni Rootsi heaoluühiskonnani ja uue sajandi Eestini välja, millele aitab toone lisada rikkalik fotomaterjal. Autor ütleb: „See lugu on kirjutatud minu lastele ja lapselastele ning nende lastele. Eelkõige noorematele, kes vist ei teagi, näiteks, et minu vanemate noorusajal oli petrooleumilamp kõrgtehnoloogiline valgusallikas, mis oli just jõudnud tulla küünla- ja peeruvalguse asemele. Minu lapsepõlves oli elektrivalgus hakanud levima, kuid polnud veel kaugeltki kõikjale jõudnud. Ka ühiskond on palju muutunud minu eluaja jooksul. Kirjutasin oma tegemistest ja enda silmade läbi nähtud oludest mitmes väga erinevas ühiskonnas. Eesmärgiks pole olnud millegi dokumenteerimine, pigem üldisest olustikust ja minu isiklikest seiklustest ja muljetest jutustamine, mistõttu mitmed tegelasedki selles loos on nimetatud ainult eesnimedega.”

368-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites almanahh

Briti impeeriumi tõus ja langus, Ameerika Ühendriikide kujunemine suurriigiks, Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Venemaa võidu- ja allakäik – neid ajaloolis-poliitilisi protsesse oleks võimatu mõista, kui me ei uuri, mis samal ajal toimus mainitud riikide rahvastikuga. Demograafilised muutused aitavad selgitada ka seda, miks hääbus araabia kevad, kuidas Hiina on nii kiiresti esile tõusnud ja miks Suurbritannia hääletas Brexiti ja USA Donald Trumpi poolt. Paul Morland käsitleb möödunud kahe sajandi olulisemaid globaalseid sündmusi, aga vaatab ka tulevikku. Saame teada, miks meie tulevik on omajagu hallim (ühiskonnad vananevad) ja vähem valge (kasvab mitte-Euroopa rahvastik), ent rohelisem (väheneb loodusressursside tarbimine). See on oluline teos kõigile, keda huvitavad nüüdisaja põletavaimad teemad.

Oli tõesti viimane aeg taanduda, sest umbes saja meetri kaugusel asuvast metsast, mis varjas meie eest parempoolset silmapiiri, ilmus nähtavale vibude ja lingudega relvastatud pärismaalast. Paadini oli oma kakskümmend meetrit. Metslased ei lähenenud küll joostes, kuid ilmselt äärmiselt vaenulike kavatsustega, mida nad ka igati väljendasid. Ümberringi sadas kive ja nooli. 2., trükkVariantpealkiri: 20 000 ljööd vee allOriginaali pealkiri: Vingt mille lieues sous les mers

Florence Darrow on väikelinna tüdruk, tähtsusetu asjapulk kirjastuses, kes usub, et tema elu eesmärk on saada kuulsaks kirjanikuks. Kui saatus annab talle uskumatu võimaluse asuda tööle laialt tuntud, kuid anonüümse autori assistendina, kes peidab end Maud Dixoni pseudonüümi taha, on Florence õnne tipul – lõpuks ometi on käes tema suur võimalus. Kõik tundub imetore. Varjunime taga peituv Helen Wilcox võib küll olla tõre, aga ta on tulvil tarkust mitte ainult kirjutamise, vaid ka tegeliku elu kohta. Koos sõidavad naised Marokosse, Maud Dixoni värske romaani toimumispaika. Marrakechi eksootilised tänavad ja Maroko kaunid rannad õhutavad Florence’i lootust, et lõpuks on ka temal millestki kirjutada.

Kui Florence ühel hommikul pärast hirmsat autoõnnetust aga haiglas ärkab, ja kuuldes, et Helen on surnud, näeb ta suurepärast võimalust. See õnnetus ei pea sugugi olema tema unistuste lõpp, vaid võib olla hoopis tema unistuste algus. Miks ei võiks temast saada salapärane kuulus Maud Dixon?

„Kes on Maud Dixon?“ on pingeline, ootamatuid pöördeid täis ja äärmiselt kaasahaarav psühholoogiline põnevik, mis uurib inimloomuse süngemat poolt. Kui kaugele oleksid sina valmis minema, et elada lõpuks elu, mida oled alati ihaldanud?

Raamatus käsitletakse roomiktraktori DT-75M ja ratastraktori MTZ-80 ehitust, tutvustatakse peamiste põllutööde agrotehnika nõudeid ja mehhaniseerimist, kirjeldatakse masinate agregaatimist ja reguleerimist ning agregaatide komplektimist mitmesuguste tööde tegemiseks. Ühtlasi on esitatud töökaitse-eeskirjad ja tuleohutusmeetmed.

Kui Islandi Ülikoolis avastatakse Saksa tudengi laip, silmad välja kougitud ja kummaline nõiamärk rinnale lõigatud, langeb kahtlus tema narkomaanist sõbrale. Pururikas saksa perekond ei usalda politseid ja saadab saareriiki oma detektiivi Matthew Reichi, kellele palgatakse abiks noor advokaat Thóra Gudmundsdóttir. Jõulisest ekspolitseinikust ja isepäisest üksikemast koosnev vastuoluline tandem peab vastuseid otsides lahendama omavahelise suhtekeemia ja rändama hunnitu loodusega Islandi maakohtades. Mõrva lahendamiseks tuleb neil sukelduda Euroopa ja Islandi nõiakunsti ja -jahi ajalukku, loitsude ja piinamiste maailma, milles muutub keskseks populaarseim keskajal kirjutatud teos, inkvisitsiooni käsiraamat „Nõiahaamer“. Kuid mõrvamüsteerium pole läbinisti tume: ette tuleb ka humoorikaid ja elulisi seiku, mis annavad realistlikult edasi Islandi tänapäeva.

Yrsa Sigurðardóttir on Islandi krimikirjanduse tippu kuuluv autor, kes on auhindu võitnud ka oma lasteraamatutega.

Tema nimi oli Alex Wolff. Tema koodnimi oli Sfinks. Tema ülesandeks oli saata teateid Rommeli üha edasitungivale armeele – teateid, mis avaksid Kairo väravad ja aitaksid saavutada võidu kogu sõjas. Kogu Kairos oli vaid kaks inimest, kes võinuksid peatada selle andeka, nägusa, julge ja julma natsist meisterspiooni tegevuse. Üks neist oli inglise ohvitser, kellel ei olnud viimasel ajal just eriti vedanud ning keda keegi ei suvatsenud tõsiselt kuulata. Teine oli ilus noor juuditar, keda ohvitser veenis saama seksuaalseks lõksuks spioonile... See oli aga lõks, millesse ta ka ise hõlpsasti võis sattuda...

Kolmas raamat "Rist" viib lugeja tagasi Kristiina Lauritsatütre isakodusse Jorundile, kus mööduvad tema elu viimased kümmekond aastat. Seal kaotab ta oma mehe, lähevad mööda ilma laiali tema pojad ja sealt lahkub elu lõpul ka tema ise, leides viimaks hingerahu kloostris, kuni must katk ta ära viib.

Marss on mõistatustest küllastatud, raevukalt punase värvusega planeet, mis on köitnud inimkonna tähelepanu, alates kõige varasematest müütidest ja lõpetades viimaste Hollywoodi filmidega. Ent ühtaegu peitub selles ka meie mineviku ja tulevikuga põimuv saladus, mida oleme seni kahjuks hoolimatult eiranud. Teoses "Marsi müsteerium" kirjeldavad raamatu "Jumalate jäljed" autorid viimaseid teaduslikke andmeid meie Päikesesüsteemi varitsenud hädaohust -- umbes 20000 aastat tagasi Marsi ja Maa lähedalt möödunud hiidkomeedist, mis purunes tosinkonnaks tükiks, igaühe läbimõõt kümneid kilomeetreid. Tõendid viitavad, et just nende "pommide" langemine Marsi pinnale tappis selle planeedi -- ja mitte miljoneid aastaid tagasi, nagu paljud teadlased senini arvavad, vaid suhteliselt hiljuti. Üha selgemini tuleb ilmsiks, et selliste kataklüsmide aegu võis hävida ja täieliku unustusehõlma vajuda seni tundmatu tsivilisatsioon. "Marsi müsteerium" uurib tavatut võimalust, et kosmilistel põhjustel hävis meie naaberplaneedil meiega võrdväärne arenenud tsivilisatsioon, mis eksisteeris seal veel suhteliselt hiljuti.

Juliet Arabella teadis Arabellade ja Mezzanottede vahelisest vihavaenust juba siis, kui ta väikese tüdrukuna perekonna šokolaadipoes trühvleid õppis valmistama. Rivaalide šokolaadikauplused asusid Napa orus ühel ja samal tänaval, aga perekonnad omavahel ei suhelnud. Kuni õhtuni, mil Juliet võtab anonüümselt osa iga-aastasest maskiballist. Kuuvalges viinapuuaias armub ta võõrasse mehesse, kes meenutab talle, mida tähendab kirg. Aga naise rõõm on üürike, kui ta avastab, et maskis prints on Leo Mezzanotte, kes on hiljuti Pariisist naasnud ja on tema pere vihavaenlaste maiustuste dünastia pärija. Juliet on segaduses ja läheb Itaaliasse, et esindada Arabellade perekonda mainekal šokolaadivõistlusel. Auhinnaraha oleks vaja perekonnaäris ning samuti on see hea võimalus Leo unustada... Ent ta leiab mehe sealt juba eest. Leo ja Julieti kirg lahvatab põlema. Aga naine ei tea, kas meest usaldada või loobuda oma suurimast armastusest...

Raamat on mõeldud õpilastele koduseks töövahendiks tingimustes, kus matemaatikaõpik laenutatakse vaid jooksvaks õppeaastaks. Käsiraamat vastab kehtivale matemaatikaprogrammile ja annab läbilõike IV-VIII klassi matemaatikakursusest. Ta sisaldab matemaatika koolikursuse mõisteid, definitsioone, teoreeme, omadusi, valemeid ja eeskirju. Rohkesti on näiteid ja jooniseid. Raamat on mõeldud eeskätt IV-VIII klassi õpilastele, kuid sobib kasutamiseks ka vanemate klasside õpilastele, matemaatikaõpetajatele ja üliõpilaskandidaatidele.

Käsiraamat annab läbilõike V-IX klassi matemaatikakursusest. Ta sisaldab matemaatika koolikursuse mõisteid, definitsioone, termineid, omadusi, valemeid ja eeskirju. Rohkesti on näiteid ja jooniseid. Raamat on mõeldud eeskätt V-IV klassile, kuid sobib ka vanemate klasside õpilastele. 5., ümbertöötatud trükk. Sisaldab registrit.

Tuntud saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri ajaloolis-biograafiline romaan väljapaistva prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques Rousseau´ viimastest eluaastatest.

Iiri päritoluga inglise kirjaniku Thomas Mayne Reidi (1818-1883), suure hulga romantiliste seiklusromaanide autori üks silmapaistvamaid teoseid belletriseerib tegelikke ajaloosündmusi Florida poolsaarel 19. sajandi 30-ndail aastail, kirjeldades neid minajutustaja, noore George Randolphi suu läbi. Suure sümpaatiaga kujutab autor väikese seminoli hõimuliidu meeleheitlikku vastupanu kolonisaatorite pealetungile ning nende õiglase võitluse juhti, üllast kangelast Oceolat.

Meisterlikult komponeeritud romaanis põimuvad romantiline noorusarmastus, Esimene maailmasõda ja põnev otsimissaaga, mille kangelanna Mathilde uurib oma sõjas kadunuks jäänud armastatu saatust. Kordumatu võlu lisavad romaanile tollase Prantsusmaa täpselt maalitud olustik ja traagikaga segunev huumor.

Meeste seksuaalsusest. Raamatu autorid on püüdnud õiglaselt hinnata mehe seksuaalelamuse subjektiivsust, tehes seda enda ja paljude teiste seksuaalkogemuste põhjal, samuti pidades nõu spetsialistidega. Mida mehed ja naised seostavad meheliku seksuaalsusega - nii heas kui halvas mõttes? Mahukas raamatus on peatükid laste seksuaalsusest, poiste arengust puberteedieas, vaateid mehe tungidele, andumusest, orgasmist ja kokkusulamisest, jpm.

Sollozzo kummardus tema poole. Michael, kelle kõhtu varjas laud, nööpis pintsaku lahti ja kuulas tähelepanelikult. Ta ei saanud sõnagi aru sellest, mida mees rääkis. See oli tema jaoks mõistetamatu linnukeel. Vaimusilmas nägi ta purskavat verd, millele ei viidanud ükski sõna. Laua all nihkus ta parem käsi vöö vahele torgatud revolvri juurde ja kiskus selle vabaks. Samal hetkel tuli kelner tellimust vastu võtma ja Sollozzo pööras näo tema poole. Michael paiskas vasaku käega laua endast eemale ja tema parem käsi surus revolvri peaaegu vastu Sollozzo pead. Mehe reaktsioon oli nii kiire, et ta oli juba Michaeli liigutuse alguses hakanud kõrvale viskuma. Kuid Michael, noorem ja veel kiiremate refleksidega, vajutas päästikule. Kuul tabas Sollozzot otse silma ja kõrva vahele ja kui ta teisel pool peast väljus, paiskas ta suure pläraka verd ja luukilde kivisambaks tardunud kelneri kuuele. Michael mõistis instinktiivselt, et ühest kuulist oli küllalt. Sollozzo oli sel viimasel hetkel pead pööranud ja ta oli näinud mehe silmades eluvalgust kustuvat, nagu kustub küünal. Oli möödunud vaid sekund, kui Michael pöördus, et suunata revolver McCluskeyle. Politseikapten jõllitas Sollozzot flegmaatilise hämmastusega, nagu poleks temal selle kõigega midagi pistmist. Näis, et ta ei hoomanud teda ennast ähvardavat ohtu. Ta ülestõstetud käsi hoidis vasikafileega kahvlit ja ta hakkas alles nüüd oma silmi pöörama Michaelile. Ja tema näos, tema silmis peegeldus niisugune enesekindel raev, nagu loodaks ta, et Michael kohe alla annab või sääred teeb. Ameerika kirjaniku ülemaailmselt tuntud menuromaani põneva sündmustiku telje moodustab New Yorgi maffiaperekondade verine võitlus võimu ja tulude pärast kuritegevusmaailmas. Selle võitluse loogika teeb suguvõsa mustale ärile selja pööranud noorest Michael Corleonest lõpuks ikkagi jõhkra maffiapealiku.

Monograafia võtab kokku skulptor Tiiu Kirsipuu elu ja loomingulise tee sündimisest Tartus kuni käesoleva ajani. Raamat algab kokkuvõtliku elulooga ning jätkub õpingute kirjeldusega Tartus ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Raamatusse on koondatud põhjalik fotomaterjal autori ulatuslikust loomingust ja isikunäitustest; üritustest, milles ta on osalenud ja mida ta on kureerinud.

Tiiu Kirsipuu on Tallinnas elav ja töötav vabakutseline skulptor, kelle looming mahub vahemikku 1,4-sentimeetrisest mündist kuni 8 m pikkuse puuskulptuurini. Tema töödes leidub nii realistlikku kui abstraktset vormilahendust ning oma ideede teostamisel on ta kasutanud väga erinevaid materjale.
Produktiivse kunstnikuna on Kirsipuul olnud palju isikunäitusi nii Eestis kui välismaal, ta on loonud arvukalt töid avalikku ruumi, osalenud grupinäitustel ja skulptuurisümpoosionitel, kureerinud näitusi ja workshop’e, kujundanud hauatähiseid jpm. Talviti on ta nautinud jääskulptuuride tegemist.

Skulptori üheks tuntuimaks avaliku ruumi tööks on „Kahe Wilde kuju” Tartus Vallikraavi tänaval (1999). Teose koopiat võivad Eesti Vabariigi ja Tartu linna kingitusena nautida ka Iirimaa Galway linna elanikud (2004).

Lisaks mitmetele teistele preemiatele on skulptor saanud Anton Starkopfi nim skulptuuripreemia (2010) ja Kristjan Raua preemia (2010). Aastal 2019 tunnustati Kirsipuud Eesti Vabariigi Valgetähe 4. klassi teenetemärgiga, aastal 2024 Viljandi linna aastapreemia ja teenetemärgiga ning Tartu Ülikooli teenetemärgiga.

The New York Timesi bestseller. Aasta parim raamat, The Financial Times ja Bloomberg. Miks me ei mõista teisi, eriti neid, kellega puutume esmakordselt kokku? Miks on nõnda keeruline märgata valet, lugeda teise ilmet või hinnata tema motiive? Malcolm Gladwell on raamatusse "Suheldes võõrastega" kokku kogunud hulga kõnekaid näiteid ajaloost, psühholoogiast ja kurikuulsatest kohtulugudest, et näidata, milliste kohutavate tulemusteni võivad arusaamatused ning möödarääkimised meid viia. Gladwell ei raiska aega ning teeb kohe raamatu alguses õõvastava, ent õpetliku põike ajalukku, aastasse 1519, mil Hispaania vallutaja Hernán Cortése kohtus asteekide valitseja Montezuma II-ga. Ilmselt mäletab enamus ajalootunnist, millega see möödarääkimisi täis kohtumine lõppes – Montezuma võeti vangi ning hukati. Järgnes sõda, mille käigus suri 20 miljonit asteeki, kas otseselt hispaanlaste käe või Euroopast kaasa toodud haiguste läbi. Suursugune Tenochtitlán hävitati, Cortése rüüsteretk viis koloniaalalade plahvatusliku laienemiseni jne. Paraku on maailm jätkuvalt täis Cortés'sid ja Montezuma'sid, kes püüavad mitmete tõlkide ja tõlkekihtide abil teineteist tulutult mõista. "Suheldes võõrastega" räägib sellest, miks me suhtlemises nii mannetud oleme, tuues õpetlikke näiteid elust enesest: pedofiilias süüdi mõistetud jalgpallimeeskonna abitreenerist; aastaid Pentagoni kõrgemates sfäärides toimetanud spioonist; valesti süüdi mõistetud vahetusõpilasest Amanda Knoxist ning poeet Sylvia Plathi enesetapust. Kõigis nendes lugudes kasutati suhtlemisel strateegiaid, mis oleksid pidanud aitama teise sõnu ja kavatsusi paremini mõista. Ometigi läks midagi kapitaalselt viltu. Mis täpselt, selgitab Gladwell oma haaravas analüüsis. Kui tegutseda läbimõeldult ning pöörata tähelepanu sellele, kuidas me teistega suhtleme, on meie elus vähem konflikte ning rohkem harmooniat ja produktiivsust. Ajakiri Time on Gladwelli valinud saja mõjukaima isiku hulka ja ajakirjas Foreign Policy on ta nimi ära toodud mõjukate globaalsete mõtlejate nimekirjas. Gladwell on viie New York Timesi bestselleri autor.

Koletised ei vari end ammu enam lastetubades voodite all või riidekappides, vaid on kolinud meie elu- ja magamistubadesse, esinedes armukeste, elukaaslaste või abikaasadena. Nende laubale ei ole põletatud sõna „OHT", nad tulevad hoopis meeldivates pakendites, mis võiksid kaunistada kõige armastusväärsemaid inimesi. Sotsiaalsete kameeleonidena kohanduvad nad teiste inimeste ootuste ja lootuste järgi ning nõuavad vastutasuks kõike ja mitte kübetki vähemat.

Ühes Moskva perekonnaseisuametis tapetakse pruut. Samal päeval, vaid mõni tund hiljem, kordub sama tragöödia teises perekonnaseisuametis. Neid tapmisi uurides selgitab Kamenskaja, et mitmed abielluda kavatsenud naised said ähvarduskirju, kuid keegi neist ei pöördunud mingil põhjusel abi saamiseks miilitsasse...

Ardi Ravalepiku kirjutamisstiil on muhe, infotihe ja motiveeriv. Ta ei veena, vaid jagab ideid lihtsas, huvitavas ja igale vanusele arusaadavas keeles. Kõrvale jäetud traditsioonilised tikuvõileivad, bruchettad, vahvlid, kõrsikud ja enamus küpsetistest on tasakaalustatud gluteenivabade retseptide rohkusega, pannes rõhku tegemise lihtsusele ja rahakotisõbralikkusele.

Aastatepikkuse kogemusega lihtsate, kuid maitsvate retseptide loomisel toob Ardi oma suupistete kire sinu kööki. Ole kogenud kokk või algaja, see raamat aitab sul luua oivalisi suupisteid.

Valimik 1920ndate lõpul eesti kirjandusse "Vaeste-patuste aleviga" üllatusmehena jõuliselt sisse murdnud August Jakobsoni (1904–1963) mitmeid elualasid haaravast, olustikult ja karakteritelt rikkast lühiproosast. 

Kümmekonnas novellis aastaist 1931–1940 leiavad autorile omases kriitiliselt realistlikus, romantiliste ja naturalistlike sugemetega põimunud loomelaadis kajastamist kahe maailmasõja vahelise Eesti elu, inimesed ja probleemid. 

Mõnikümmend aastat tagasi lõppesid metsad, järved ja jõed Soome kaardil sageli paksu punase joonega, millest ida pool polnud muud kui valge – seal algas suur tundmatu. Teadatahtmine äratab uudishimu ja nii püüdis raamatu autor juba koolipoisina piiluda idapiiri taha, et näha, mis seal tegelikult toimub. Tartu ülikoolis õppides võttis ta ette arvukalt reise kõigepealt paljudesse Ida-Euroopa riikidesse ja lõpuks ka Nõukogude Liitu ning oli seal mitmete murranguliste sündmuste pealtnägija ja osaline. Oma rännakutel läbi laguneva sotsialismileeri nägi ta mõndagi mõistetamatut ja imestamisväärset, kohtus paljude inimestega, kelle kaudu talle avanes nende maade argipäev. Timo Laine on vaatleja ja mõtiskleja, kes otsib vastust küsimusele, miks täiuslikuna näiv ideoloogia on sünnitanud nii ebatäiusliku praktika. Autori erilise huvi ja armastuse objektiks on väike naabermaa Eesti, kus ta elab koos eestlastega läbi kogu maa vabanemisprotsessi ja leiab 2006. aastal üllatusega, et ka talle on Eestis püstitatud mälestusmärk. Timo Laine (snd 1968) on Ida-Euroopa ja Nõukogude Liidu poliitikaajaloo ekspert ning Praha Karli ülikooli soome keele ja kultuuri lektor.

Raamatust leiab tuhandeid nutikaid ja raha säästvaid nippe, kuidas teha tavatuid asju tavaliste majapidamistarvetega, mis on juba olemas su riiulitel ja kappides.

Praegu on tervisevaldkonnas erakordselt põnev aeg. Viimasel ajal on hakatud mõistma, et rohke, rikkalik ja hästi tasakaalustatud komplekt sõbralikke baktereid ehk probiootikume aitab meil vältida või saada jagu allergiatest, igemeprobleemidest, reflukshaigusest, külmetusest ja gripist, soole¬põletikust, väsimusest, kõrgest kolesteroolitasemest, soole ärritussündroomist, kõhukinnisusest, diabeedist, üleliigsest kehakaalust, psoriaasist, põskkoopapõletikust, Crohni tõvest ja teistest hädadest. “Tervise taastamine probiootikumide abil” jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas selgitatakse, mis asi on inimese kehafloora ja kuidas see soolestikus tegutseb. Vaatluse all on ka see, millest bakterite kogukond koosneb. Erilist tähelepanu pööratakse halbade ja heade bakterite loodusliku tasakaalu teemale. Põhjalikult käsitletakse seda, kuidas bakterite kogukond võib kehva toidu, toksilise keskkonna või erinevate ravimite tõttu tasakaalust välja minna ja tervisele negatiivseid tagajärgi põhjustada. Seejärel tuleb juttu võimalustest, kuidas tasakaal turvaliselt ja tõhusalt taastada. Tähtsat rolli mängivad siinjuures probiootikumid – head bakterid, mis on saadaval toidulisanditena. Teises osas kirjeldatakse levinumaid tervisehädasid, mis võivad bakterite tasakaalu häirumise tõttu tekkida. Iga terviseprobleemi juures vaadeldakse nii tavapäraseid ravimeetodeid kui ka seda, mil moel probiootikumidest abi võiks olla. Samuti leiate praktilist teavet ja nõuandeid, mis aitavad teil langetada enda tervise huvides kõige paremaid otsuseid. Martie Whittekin on sertifitseeritud toitumisnõustaja ja sünditseeritud raadiosaate juht. Ta on olnud USAs juba üle 30 aasta meditsiini alternatiivsete suundade üks juhtfiguure. Riikliku täisväärtuslike toitude ühingu NNFA presidendina pidas ta edukaid läbirääkimisi, mille tulemusena võeti vastu toidulisandeid puudutavate tervise- ja haridusküsimuste seadus. Selle eest tunnustas NNFA teda “Ristisõdalase auhinnaga”. Lisaks on ta olnud Bastyri ülikooli hoolekogu liige. Tema eelmist raamatut “Looduslikud alternatiivid maokaitsetablettidele” on saatnud suur müügiedu.

"Jeremy Rifkin kuulub nende väheste hulka, kelle nägemus võimaldab välja selgitada probleeme, mis fundamentaalsel viisil destabiliseerivad ühiskonda. Oma "Töö lõpus" analüüsib ta mõtlema provotseerivalt ja õigeaegselt tehnoloogia sedalaadi mõju moodsale ühiskonnale." Sir James Goldsmith, Euroopa Parlamendi saadik.

"Rifkin hoiatab, et järgnevatel aastatel juhivad uued, üha keerukamad tarkvaratehnoloogiad tsivilisatsiooni üha lähemale peaaegu ilma töölisteta maailmale. Tema raamat on õigeaegne ja äratab erakordselt suurt huvi." Financial Times

Maalt linna siirdunud töömehe Jüri Säävli perekonnaromaan. Tegevus toimub XIX sajandi lõpuaastatest kodanliku vabariigi algaastateni. Kirjanik näitab, kuidas karm elu ise põletab peategelase unistused nii oma maalapikesest kui ka laste edasijõudmisest.

Kui esmapilgul võib tunduda, et armastus ja seks kui luurerelvad on välja mõeldud Hollywoodis, siis tegelikult on need läbi proovitud ja toimivad vahendid ka päriselus. Võrgutamist kasutati tundliku teabe hankimiseks juba iidsetel aegadel ning see pole võõras ka tänapäeva luureteenistustele. "Võrgutatud" on esimene raamat, mis teeb ajaloolise ülevaate võrgutamisest – vanast, aga siiani tõhusast luureinfo hankimise viisist. Raamat uurib kõige kuulsamaid juhtumeid ning juttu pole ainult femme fatale'idest, vaid ka nn Romeo-spioonidest. See on väärt lugemine ühtaegu nii luure- kui ka popkultuuri ajaloo huvilistele. Henry R. Schlesinger on tegelenud luureajaloo uurimisega ligi kaks aastakümmet. Ta on avaldanud sel teemal mitmeid raamatuid ja artikleid ning pidanud arvukalt loenguid.