Dokumentaalromaan annab haarava pildi Priamurski eestlaste asundusest, Wladiwostoki elust, esimeses maailmasõjas osalemisest ja suurest lahingust Muhu väinas. Eesti kirjanduses kohtab haruharva sellist teost, kus eri aineid ja laade sünteesides on saavutatud niisugune harmoonia.

Enn Nõud on peetud kõige tundlikuma lähiajalootajuga eesti pagulaskirjanikuks, kelle loomingu põhiaines on Eesti saatus pärast teist maailmasõda, eriti poliitilisest eksiilist vaadates. Tema mitmes ajas kulgev romaan "Koeratapja" räägib ühelt poolt uudses võtmes Otto Tiefi valitsusest, mis tegutses septembris 1944. aastal vahetult enne Nõukogude Liidu okupatsioonivägede Eestisse jõudmist. Teine plaan keskendub pagulaselu argipäevale, kust ei puudu abielukriisid, erinev suhtumine kodumaal toimuvasse, KGB kohalolu vari jms.

Raamatu esmatrükk ilmus Stockholmis 1988. aastal, Eesti laulva revolutsiooni ajal, ja seetõttu võib "Koeratapjas" näha ka kogu poliitilise paguluse kokkuvõtet. Romaan kuulub eesti pagulaskirjanduse tähtteoste hulka ja ilmus 1993. aastal ka kodumaal. Enn Nõu (1933) sündis Tallinnas agronoom Joosep Nõu perekonnas, käis koolis algul Hiiul, hiljem Rootsi koolides, kõrgema meditsiinilise hariduse omandas Uppsala ülikoolis (dr med 1978), kus töötas dotsendi ja juhtiva kopsuarstina aastani 1998. Aastal 1957 abiellus kirjanik Helga Nõuga ning neil oli kolm last.

Sisukord: Veel kord viimast korda Vastuvett Umbsõlmpunkt Kaksteist päeva Kolgatale Seitse päeva Pilvele Kivile Interluudium Becket eesti moodi Vähipööris Birka

Selles raamatus jutustatakse isa ja kolme poja lugu, kes on pärit Saikla külast Orissaare kandist Saaremaal. Raamat räägib nende saarlaste keerulistest saatustest enne, keset ja pärast teist maailmasõda nii kodusaarel kui ka Pagari tänaval, Patareis ja Siberis. Teose võtmesõnadeks on Kaitseliit, NKVD, MGB, KGB, metsavennad, Omakaitse, luurajad Rootsist, äraandjad, agendid, nõukogude valed, venelased, okupatsioon, sõda, elu ja surm.

Romaan on vabalt seotud triloogiaga "Vabariigi pojad ja tütred". Seda võib lugeda selle teose järelsõnana kui saarlaste äraandmise ja likvideerimise eleegiat.

Esimene maailmasõda, tiisikus, I Eesti polk, vabadussõda, taluelu, Haapsalu gümnaasium, Tartu ülikool, üliõpilaselu, Kehtna kodumajanduskool, Kalevi pataljon, ratsarügement, vabadussõjalased, kodumajandusinstruktori ringirändamised, põllumajanduskoolid, riigiametnikutöö, haridusministeerium, abiellumine ja lapsed, kokkupuuted Pätsi, Eenpalu, Tõnissoni ning teistega, teine maailmasõda, 21.06.1940, peitmine seevaldis ja metsas, küüditamised, hävituspataljonid, Tallinn piiramisrõngas, mobilisatsioonid, okupatsiooniterror ja hukkamised, 9. märtsi öö, põgenemised Saksamaale ning Rootsi, Austraaliasse siirdumine, põgeniku ja pagulase elu Rootsis, kannatused Eestis peale sõda, armastuse, armukadeduse, elu ja surma küsimused igasugustes variantides – kõik põimub punase lõngana läbi romaani teise osa.

Läänemaa talu üheksalapseline pere on romaani punane lõng, mis jookseb läbi esimese maailmasõja, tiisikuse, vabadussõja, rahvaväelase asunikutalu, teise maailmasõja, hävituspataljonide, metsavendade, Omakaitse, julgeolekupolitsei, küüditamiste, terrori ja vastuterrori, soomepoiste, põgenemiste, arreteerimiste, Pagari tänava, Patarei vangla, vangilaagrite, armastuse, elu ja surma. Esimese osa peategelasteks on vanem poeg ja tema kaks õde ning nende pered. Väikesed inimesed peegeldavad igaüks oma nurga alt eesti rahva ja riigi keerulist ajalugu.

Esimene maailmasõda, taluelu Läänemaal, Haapsalu gümnaasium, Saku kodumajanduskool, Tondi sõjakool, Eesti politsei, Auto-Tankirügement, Päts, Laidoner, teine maailmasõda, okupatsioonid, 21.06.1940 Tallinnas, Punaarmee, Ülenurme luurepataljon, ohvitseride saatused, küüditamised, metsavennad, Omakaitse, hävituspataljonid, Saksa sõjavangis Preisimaal ja Brandenburgis, mobilisatsioonid, soomepoisid, Uluots, lahingud 1944. aastal Narva all, Sinimägedes ja Avinurmes, Maitla, põgenemine Rootsi, Kanadasse, kannatused Eestis peale sõda, arreteerimised, NKGB küüsis, Magadan-Kolõma surmalaagrid või Stalini Auschwitz, küüditatute elu Siberis, väeteenistus Punaarmees, armastus, elu ja surm igasugustes variantides – kõik põimub punase lõngana läbi sugukonna romaani. Väikeste inimeste elud peegeldavad Eesti riigi ja rahva keerulist ajalugu, mida sageli on raske mõista. Romaan pakub võtmeid, aga uksi pärani ei ava, sest seda ei oska keegi.