Tooted

Tähtsamad aiakujunduse põhimõtted, aiapiirete tüübid, kujundusobjektid, pinnasekattematerjalid, taimed jne. Raamatus on lühiinfo kõigest mis aiakujunduseks vajalik.

Asjatundlike soovituste abil samm-sammult tulemuseni. Veinide tarbimist puudutav oluline teave 101 kergesti mõistetava nõuandena. Kiired vastused kõikidele küsimustele. Rikkalikult illustreeritud.

Tegevus toimub Kalinovi linnas, Volga kaldal, suvel. Aleksandr Ostrovski draama keskseks kujuks on kaupmehelese Kabanova minia Katariina, kel jätkub julgust astuda välja perekonnas valitseva despootia ning esiisade-aegsete kommete vastu. Leidmata aga väljapääsu niihästi välisest umbsest õhkkonnast kui ka oma sisemiste vastuolude ummikust, sööstab Katariina Volgasse.

Lühikeses populaarteaduslikus raamatus antakse ülevaade ülikooli loost ja tudengielust eri aegadel. Ohtra pildimaterjali ja meenutuskatketega illustreeritud raamatust saab pildi sellest, kus ja mida tudeng erinevatel aegadel sõi, milline oli 19. sajandi tudengikorter, kuidas üliõpilane oma õppetööd planeeris ning vaba aega veetis. Kõik see aitab ühel 21. sajandi üliõpilasel õppida tundma väärika ülikooli mitmekülgset ajalugu.

TERE TULEMAST ALLILMA! Hull Kübarsepp Tarrant kutsub sind seiklusele Imedemaale, kuhu mitte täiesti kogemata satub noor Alice. Loe seda kergelt hullumeelset raamatut ja meenuta neid pööratult geniaalseid kaadreid ja omapäraseid tegelasi aasta kõige kummalisemast filmist. Lisaks saad teada ka palju palju taustainfot tegelaste kohta ja maa peal Londonis ja Allilmas valitseva olukorra kohta.

Émilie du Châtelet (1706–1749) oli laialdaste huvidega varauusaegne prantsuse teadlane ja literaat, kes muu hulgas aitas koos oma mõtte- ja ka elukaaslase Voltaire’iga oluliselt kaasa Isaac Newtoni ideede levimisele Prantsusmaal. Olude kiuste õnnestus tal juba eluajal avaldada uurimusi füüsikast ja matemaatikast, kirjade kaudu osales ta aktiivselt omaaegsetes teaduslikes ja filosoofilistes dispuutides ja valiti ka Bologna Teaduste Akadeemia liikmeks.

Kogumikus leiduv „Arutlus õnnest“ on mõtisklus õnne ja armastuse olemusest, eelarvamuste kahjulikkusest ning kirgede ja himude, eelkõige teadmishimu kasulikkusest.

Lisaks leiab raamatust valiku Émilie du Châtelet’ kirju mõjukatele teadlaste, kõrgetele võimukandjatele ja seltskondlikule koorekihile. Need kirjad äratavad ellu XVIII sajandi maailma, võimaldavad heita pilku tolleaegsetele ühiskondlik-poliitilistele oludele ning annavad ühtlasi aimu, milline võis olla ühe kõrgklassi naise ja tema privilegeeritud lähikonna eraelu.

August Roosileht on kunstnik, kellest eesti kunstiajaloos seni suhteliselt vähe räägitud. Ent omapärase graafiku, tarbekunstniku ja pedagoogina, kelle tegevusrohke elu möödus peamiselt provintsilinna vaikses eemaldatuses, on ta jätnud üsna märgatava vao eesti varasemasse kunsti.

Vene klassiku Aleksandr Puškini viieosaline proosatsükkel.

Jutustused:
Lask
Tuisk
Kirstutegija
Postijaam-ülem
Talutüdruk-preili

Empaatia – see on ümbrusesse sissetundmis- ja kaasaelamisvõime, kaaslaste mõistmine, ilma milleta inimene ei saa olla emotsionaalselt intelligentne. Nagu kõigi võimete juures, omavad ka empaatia arengus tähtsust pärilikud ja mitmesugused keskkondlikud tegurid, kasvatus, matkimine ning samuti haigused. Käesolevas raamatus on antudki ülevaade empaatiast arengulises kontekstis ja välja toodud ka rida harjutusi, mis aitavad kaasa eelkooliealise lapse empaatia arengule. Teoreetiline ülevaade paneb kindlasti sügavamalt ja laiemalt mõtlema nii lapsevanemaid kui ka õpetajaid lapse käitumise üle ja rohkem tähele panema, mil määral laps on võimeline empaatiaks, sest selle põhjal saab järeldusi teha ka tema tunnetusliku, emotsionaalse ja moraalse arengutaseme kohta.

Kirbu-Krantsi ja Kilu-Kiisu prügikastis on jõulud. Sel aastal on meie sõbrad otsustanud veeta pühad mõnes majas. Kuid kes võtaks kirpudest puretud koera ja lapikuks sõidetud kassi piduõhtul enda juurde? Algab imeline prügikastimuinasjutt.

Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Colas Gutmani lood Kirbu-Krantsist sündisid koostöös illustraator Marc Boutavantiga 2013. aastal ja tänaseks on sarjas ilmunud juba 16 raamatut, mida on tõlgitud viieteistkümnesse keelde ja mille põhjal on valminud ka multifilmiseriaal.

 

Raamatus antakse ülevaade huulheina perekonda kuuluvate taimeliikide uurimise ajaloost ning kasutamisest, bioloogilistest iseärasustest, saagi püüdmise viisidest, levikust ja kasvukohtadest. Autor on kasutanud lisaks kirjanduse andmetele ka oma vaatlusandmeid. Erilist tähelepanu pööratakse putuktoidulisuse mõiste avamisele ning nende taimede toidule ja selle püüdmisele.

Sisukord:
Jaroslav Hašek
Autori sissejuhatus ja eessõna
Härra kapteni sõjakoer
Professor dr. Gras
Jalaväelase Truneci tšaako
Lauljanna Carnevalová traagiline lõpp
Juhtum sõdur Svoboda ning taksikoer Čoriga
Piinlik riigiasi
Lugu keiser Franz Josef I pildist
Leiutaja kurb saatus
Vürstiproua paeluss
Sõprusvõistlus "Tillingeni" ja "Höchstädti" vahel
Seisusevahed
Kahest kärbsest, kes selle üle elasid
Ühest kohutavast koerast
Tertsiaanlaste ülestõus
Usuõpetuse tunnis
Õpetame lapsi loodust tundma
Eksperiment karske ajaviiteõhtuga ehk ameerika meelelahutus

Nad olid salajased nuhid kes mängisid dissidentlikke luuletajaid või olid nad dissidentlikud luuletajad kes mängisid salajasi nuhke või siis käis üks mäng lihtsalt nagu ikka teise juurde jah ainult et millist mängu mängivad nad nüüd...

Raamat räägib jalgrattasportimisest ja jalgrattadest Nõukogude Liidus 1980ndate aastatel. Teoses mainitakse, et 1983. aastal oli Eestis 100 perekonna kohta 70 jalgratast ning Tartu rattarallil lõpetas 1986. aastal distantsi 2199 inimest.

Eesti keeleteadlase Johannes Aaviku (1880–1973) keeleuuendus oli täiesti ainulaadne ettevõtmine: süsteemselt ja sihikindlalt otsis ta võimalusi, kuidas eesti keelt puhastada, korrastada, rikastada ja kaunistada. Rikas keel on „kallis varandus, mille saamiseks maksab vaeva näha ja millest vaimustet olla. Seepärast uuendagem keelt! Uuendagem kirjakeelt! Uuendagem pööraselt!“ – nii kõlas tema meeldetuletus ja üleskutse kõigile eesti keele kõnelejatele.

Näitleja, teatripedagoog ja tõlkija Anu Lamp (snd 1958)kirjutas Johannes Aaviku keeleuuendusmõtteist inspireerituna kongeniaalse ja sütitava teksti, mis sai 2006. aastal aluseks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXII lennu lavakavale „Keeleuuenduse lõpmattu kurv“. 

Raamatu lõppu on lisatud valik teatritudengite stiiliharjutusena kirja pandud keeleuuenduslikku omaloomingut otsekui vastusena Aaviku 1961. aastal väljendatud mõttele: „Ja ma loodan, et tulevikus ehk leidub siiski, tõuseb mõni noor, kes hakkab mulle abiliseks ja minu tööd jätkama või vähemalt üritama ja soovitama, propagandat tegema, et rohkem läbi läheks. Seda ma loodan.“ 

Pakike laste kirju, mis kogemata Jõuluvana postkastist välja libisenud.
22 positiivset, siirast ja humoorikat lugu on koos rikkalike illustratsioonidega muhedaks lugemiseks-vaatamiseks neile, kes lapsi ja jõule armastavad ning vankumatult Jõuluvanasse usuvad. Otse loomulikult leiavad siit nii mõndagi õpetlikku lisaks lastele ka nende vanemad ja vanavanemad – kõik, kelle võimuses on laste südamest tulnud soove arvestades meie maailma paremaks muuta!

Noor naine Lise võtab puhkust, ostab erksates toonides kostüümi ja sõidab varahommikuse lennuga ühte lõunamaa linna. Plaan on kindel, aeg tiksub halastamatult, uurijatele tuleb jätta värvikas jäljerida ja leida oma lavastusse veel viimane osatäitja.

Šoti kirjaniku ja esseisti Muriel Sparki tagurpidi detektiivromaan on lakooniline lugu juhusest ja paratamatusest, võimust ja vabadusest, ettekuulutusest ja surmast. Romaani tausta avab tõlkija Andrus Lauringson oma saatesõnas.

Lugeja, kinnita rihmad, koht Lise’i kõrvalistmel on vaba!

Seikluslik jutustus ukraina kuuenda klassi õpilastest, kes sõidavad suvevaheajaks maale, et bioloogia tunni jaoks putukaid kollektsioneerida. Ühe metsajärve kohta räägitakse, et seal elab koletis. Poisid otsustavad asja kontrollida.

Ettevõtjad, disainerid, konstruktorid - kõik uute toodete väljatöötamisega tegelejad peaksid vähemalt üldjoontes kursis olema, kuidas kaitsta autorite ja ettevõtjate huvisid uute toodete loomisel ja nende kasutamisel, kuidas rakendada võõraid, sealhulgas ka konkurentide lahendusi nii, et rakendajale ei esitataks süüdistusi kellegi õiguste rikkumises jne.Kaitsmata toodang ja kaitsmata uued lahendused on tõsiste probleemide allikad. Käesolev kirjutis on suunatud nende probleemidega esmatutvust tegevale lugejale, andmaks talle vajalikku infot tööstusomandi kohta ning laskumata seejuures tööstusomandi spetsiifilistesse ja keerukatesse probleemidesse.

Eesti Üürnike Liidu algatusel koostatud raamat Eestis läbi viidud omandireformist, mis juhib avalikkuse tähelepanu riigi iseseisvumisega kaasnenud kümnetele tuhandetele kodukaotustele. Reformi tagajärjel aeti oma kodudest inimesi välja rohkem, kui neid 60 aastat tagasi bolševike poolt küüditati.

„Kes tappis mu isa”, Édouard Louis’ kolmas teos, on pamfletilaadne tekst, kus autor sügavalt isiklike mälupiltide ja nende bourdieuliku analüüsi kaudu püüab selgusele jõuda, missugused sotsiaalsed ja majanduslikud faktorid põhjustasid tema isa elu hävingu viiekümnendaks eluaastaks. Nagu Louis’ puhul ikka, kasutab ta oma sõnumi edastamiseks meisterlikult kõikvõimalikke kirjanduslikke võtteid, kuid konstrueerib teose nii, et selle tegelik eesmärk on mõista mõnd reaalset probleemi ja – veel rohkem – mõjutada seda probleemi reaalsuses. Kuigi pealkiri „Kes tappis mu isa” algab küsisõnaga, ei ole see küsimus. Selle omamoodi süüdistuskõne lõpul jõuab Louis järeldusele, et domineeritute klassi elu ja surma üle – tema isa elu ja surma üle – ei otsusta mitte mingisugused abstraktsed, paratamatud, vääramatud jõud, vaid poliitikud, kellel on reaalsed nimed ja näod. Ja ta ütleb need nimed välja.

See raamat on niisiis korraga kirjandus ja relv, kirjandus ja poliitiline aktsioon – kirjandus, mis „ei pea täitma mitte kirjanduse, vaid paratamatuse ja meeleheite nõudeid” – see on tuli.

Édouard Louis (snd 1992) on 21-aastaselt oma suurt tähelepanu äratanud esikromaaniga „En finir avec Eddy Bellegueule” („Aitab Eddy Bellegueule’ist”) prantsuse kirjandusse maandunud autor, kelle autobiograafilised ja perekonnaloolised teosed lähenevad kirjandusele täiesti uuel moel. Tema loodud žanri on nimetatud „lüüriliseks sotsioloogiaks”, „kollektiivseks autobiograafiaks” ja „sotsioloogiliseks fiktsiooniks” – õigupoolest polegi sellel veel oma nime. Kuid oma rabavuses, värskuses, isiklikkuses, halastamatuses ja ühiskondlikus kriitilisuses on tema looming, nagu kirjutas Marek Tamm 2024. aasta veebruaris Tõnu Õnnepalu tõlkes ilmunud romaani „Muutuda: meetod” tutvustuses, „kõige tänapäevasem, kõige moodsam kirjandus, mida Prantsusmaal on pakkuda”.

Täna läheb Kirbu-Krants kooli! Kas ta oskab õpetaja ees sitsida ja ega ta tunnis viimati magama jää? Kas ta saab vahetunnis jalkat mängida, ilma et peaks ise palli eest olema? Ja mis kõige tähtsam – kas ta õpib lugema ja oskab kokku veerida, mis on kirjutatud tema prügikasti sattuvatele siltidele? Jõudu sulle, Kirbu-Krants!

Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Colas Gutmani lood Kirbu-Krantsist sündisid koostöös illustraator Marc Boutavantiga 2013. aastal ja tänaseks on sarjas ilmunud juba 16 raamatut, mida on tõlgitud viieteistkümnesse keelde ja mille põhjal on valminud ka multifilmiseriaal.

 

Üks armastatumaid saksakeelseid luuletajaid Rainer Maria Rilke (1875–1926), kuulus üksiklane, ütleb ühes kirjas: „Ma kuulun nende vanamoeliste inimeste hulka, kes peavad kirja veel suhtlemisvahendiks, kõige ilusamaks ja külluslikumaks.“ Ta pühendas korrespondentsile palju aega ja energiat ning pidas laiaulatuslikku kirjavahetust oma ajastu suurkujudega. Aeg-ajalt vastas ta aga ka noortele austajatele ja sellest võis kujuneda aastatepikkune kirjavahetus. Siin ilmuvadki kaks kõige hõrgumat, loetumat ja tõlgitumat viimati nimetatud kirjaseeriaist. „Kirjad noorele luuletajale“, mille tõlge ilmus esimest korda Loomingu Raamatukogus 1995. aastal, koondab kümme kirja aastatest 1903–1908, milles juba kogenud noor poeet annab nõu verinoorele kirjutajale, kes õpib, nagu Rilkegi aastaid varem, kadettide koolis ega ole veel selgeks mõelnud, millist teed elus käia – ohvritseri või luuletaja oma. Rilke soovitused jäävad ettevaatlikuks, sest „tegelikult, ja just kõige tõsisemates ja tähtsamates asjades, oleme kirjeldamatult üksi, ning selleks, et keegi saaks teisele nõu anda või koguni teist aidata, peab palju juhtuma, peab palju õnnestuma“. Soovimata algaja kirjutaja indu lämmatada, aga seda ka mitte liigselt õhutada, leiab siit kirjadest tõepoolest soovitusi sõnade seadmiseks, aga enam annavad need aimu Rilke ainulaadsest maailmatunnetusest. Nii nagu kunagi noor luuletaja, kirjutas ka üks noor naine pärast Rilke luulest lohutuse leidmist kogenud luuletajale ja küsis raskel ajal juhatust eluga toimetulekuks. Esimese maailmasõja eest Šveitsi eksiili läinud Rilke vastaski talle ning sellest algas nende viis aastat (1919–1924) kestnud kirjavahetus, millest mõlemad said hingepidet ja mis 1930 avaldati pealkirja all „Kirjad noorele naisele“. Need kirjad ilmuvad eesti keeles esimest korda. Raamatut saadab tõlkija Tiiu Relve ulatuslik järelsõna, mis tutvustab kirjasaajaid ning avab kirjade tausta.

15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide tarvitamine Eestis.

Kõik, mida vaja teada kassist. Asjatundlik nõu mõõduka hinna eest. Selged vastused kõikidele küsimustele. Ohtralt pilte kaanest kaaneni.

Kõik, mida vaja teada kassist. Asjatundlik nõu mõõduka hinna eest. Selged vastused kõikidele küsimustele. Ohtralt pilte kaanest kaaneni.

Raamat ja dokumentaalfilm kaasnesid Kumu kunstimuuseumi näitusega "Raoul Kurvitz" (18.01.–21.04.2013). Trükis on valminud lähtuvalt äratundmisest, et Kurvitza kunstikukarjäär selle eri etappide, teemade ja produktsioonimahuga vajab pikemat lahtikirjutamist ning analüüsimist, kui näitusesaali võrdlemisi napp sissejuhatav seinatekst võimaldab. Kurvitz on olnud kunstnikuna aktiivne alates 1980. aastate keskpaigast ja tema pea 25 tegevusaasta sisse mahub nii eriilmeline loominguline tegevus kui ka lahkamist vääriv autorikuvand. Raamatuga kaasneb dokumentaalfilm DVD-l, millel on Kurvitza persoonilugu – kunstnik räägib oma elust ja loomingust, heites pilgu erinevatele koostööprojektidele ja partneritele ning lahates oma loomingulisi saavutusi. Filmis on üles võetud ka näituse ehitusprotsess (Kurvitza loomingu puhul on alati rohkesti küsimusi esitatud just tehnilise teostuse kohta) ja näitusevaated ehk valmistööd.

Kevad, suvi, sügis, talv - lilleseade pakub kõigiks aastaaegadeks imeilusaid võimalusi oma kodu kaunistamiseks. Paljude lilleseade-alaste kirjutistega tuntuks saanud Sieglinde Holl on selles raamatus toetunud looduse muutumise värvidele, vormidele ja materjalidele. Kevadel domineerivad kollased toonid, kombinatsioonis suure hulga rohelisega, suvi torkab silma oma õite- ja värviküllusega. Sügisel on tähelepanu keskpunktis vilja- ja puuviljakaunistused ning talvel dekoreeritakse väga palju küünalde ja roheliste okstega. Laske neil dekoratsioonidel end võluda ja ärgitagu need ka teid oma tuppa erinevaid aastaaegu tooma.

Koolis ringleb kuulujutt, et Marvin nokib nina. Jutu lasi lahti Clarence ja nüüd usuvad seda kõik. Isegi Marvini sõpradel on tema seltsis piinlik. Kas Marvinil õnnestub leida lahendus, kuidas kuulujutust vabaneda, või peab ta igavesti naerualuseks jääma?

Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kelle sulest on eesti keeles ilmunud populaarne Pahupidikooli-sari ja Paabeli Torni auhinnaga tunnustatud „Augud“. „Miks te nokite mu kallal?“ on Marvin Punaposti sarja teine raamat.

 

Marvin Punapost ei ole kunagi tundnud, et ta kuulub päriselt oma perekonda. Kui ta kuuleb uudist kadumaläinud Šampoonia printsist, kes näeb täpselt tema moodi välja, saab talle korraga kõik selgeks. Nüüd tuleb vaid härra ja proua Punapostile teatada, et tal on aeg kolida oma päris vanemate juurde lossi.

Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kelle sulest on eesti keeles ilmunud populaarne Pahupidikooli-sari ja Paabeli Torni auhinnaga tunnustatud „Augud“.

 

Uudishimu ronib kõrgele korstna otsa. Rõõm kargleb batuudil. Hirm kükitab roostetanud plekkpurgis riidekapi all. Hoolivus aitab väikesed teod üle tee … Iga emotsioon saab selles raamatus endale karvase tegelase näo ja karakteri. Alexandra Zająci pehmed pildid ja Tina Oziewiczi inspireeriv poeetiline tekst annavad lugejale kinnitust, et me kõik jagame sarnaseid tundeid, nii positiivseid kui negatiivseid, ja kutsuvad meid oma tundeid märkama ja nende üle arutlema.

 

Miiniristlejad Lennuk ja Wambola. Nende ehitamise, sõjasõitude ja müümise lugu

Raamat sisaldab kolm novelli:

Olen õnnetu looja

Minu õdede õde

Ja keegi ei naera

Raamat sisaldab 66 mustvalget ja värvilist reproduktsiooni. Teos käsitleb Nikolai Triiki (1884-1940) kui maalikunstnikku ja graafikut, keskendudes tema portreedele ja kunstiteostele.

Nissi kool läbi aegade lk. 30-34, fotod põhikooli õpetajatest ja töötajatest lk. 36-37. Koolijuhid ja õppealajuhatajad läbi aegade lk. 49

"Nutikas mälumängur" on mõeldud erinevas vanuses teadmishimulistele lastele. Siin on lihtsaid küsimusi, millele teavad vastust juba eelkooliealised, aga ka keerulisemaid küsimusi, mis eeldavad mõneaastast koolitarkust. Raamatus on 35 mängu, millest igaüks koosneb 7 väitest. Kuna vastamiseks piisab valikust "õige-vale", sobib selline mälumängu vorm kiireks teadmiste värskendamiseks või omavaheliseks jagamiseks. Õige vastuse, enamjaolt koos vajaliku fakti, selgituse või põhjendusega leiab lehekülje pöördelt. Küsimuste-väidete teemad ulatuvad loodusest ja igapäevasest eluolust meie rahvuslike sümboliteni, Eesti kultuurist üleilmse keskkonnahoiu ning tähistaeva avarusteni välja. See on lihtne ja lõbus viis panna oma teadmised proovile, alustada mälumängu tutvustamist väiksematele pereliikmetele ning pealekauba arutada omavahel läbi kõik "miksid", mis küsimise-vastamise käigus pähe torkavad.

Pisiblufi käsiraamatud on hulk hambulisi väikseid raamatukesi, mis sisaldavad fakte, kenitlemist ja keerutamist, aga ka kõike muud, mida te vajate valmisserveeritud ekspertteadmiste omandamiseks. See on miljonilises tiraažis müüdud bestselleriseeria

Maailmakuulsa Tšehhi-juudi kirjaniku lühilugude kogumik.

Sisaldab järgmisi lugusid:

• Otsus
• Karistuskoloonias
• Unenägu
• Külakoolmeister
• Ämbriratsur
• Värd
• Maa-arst
• Öösel
• Mõrv
• Jahimees Gracchus
• Hoop vastu õueväravat
• Prometheus
• Tõde Sancho Panza kohta
• Vurrkann
• Lauljatar Josefine ehk Hiirerahvas