Tooted

"Soomlased arvavad, et kõigi eesti meeste nimi on Urmas. Eestlased teavad, et kõigi soome meeste nimi on Pekka." Eestlane ja soomlane – sageli on nende kahe rahvuse tublid esindajad samasse anekdooti tegutsema sattunud, nüüd aga saavad lugejad teada, millise pilguga näeb Eestimaad ja eestlasi soomlanna Marjo Näkki. 

Raamatu autor otsustas endalegi ootamatult Eestisse korrespondendiks tulla ning avastas, et peab mõnestki stereotüübist loobuma. Humoorikalt kirjeldab ta eesti poliitikuid ning kahe hõimurahva ühiseid ja erinevaid jooni.

1939. aastal ilmunud ja kohe populaarseks saanud raamatu kordustrükk. Iga lugeja võib väljaandest leida endale midagi meeldivat: kas toreda mängu või huvitava kunsttüki, millega sõpru lõbustada.

2012. aastal sai Eesti Kunstimuuseum hindamatu kingituse – perekond Reinans andis üle peamiselt Rootsis elanud Alur Reinansi suure kollektsiooni 17.–20. sajandil Eestis valminud hõbetöödest ja valiku graafikast.

Mikkeli muuseumi näitusel (08.12.2012–05.05.2013) on kollektsioon esmakordselt tervikuna eksponeeritud: nii Tallinna, Tartu, Narva ja paljude teiste linnade hõbeseppade valmistatud ehisasjad, lauanõud, tarbeesemed kui ka 19. sajandi Eesti-aineline graafika ja Eduard Wiiralti sõjajärgsed tööd.

Näituse puhul andis Eesti Kunstimuuseum välja mahuka ja põhjaliku kunstikogu kataloogi.

Inglise kirjaniku Thomas Hardy (1840-1928) romaan kujutab huvitava karakteriga peategelase traagilist saatust 19. sajandi esimese poole Inglismaa väikelinna elu taustal.

Vaimse häirega lapse eest hoolitsemine paneb proovile viimse kui ühe veendumuse, mida vanemaks olemise kohta teame. Suzanne Alderson kirjeldab isikliku kogemuse põhjal, kuidas olla vaimselt hapras seisus lapsele toeks, pakkudes talle traditsioonilise vanemaks olemise asemel partnerlust.

Aldersoni ajendas raamatut kirjutama soov jagada oma õppetunde ja kogemusi ajast, mil ta hoolitses depressioonis tütre eest. Izzy lõpetas söömise, ta ei maganud ja tema kodust välja saamine oli muutunud pea võimatuks. Suzanne tunnistab, et ta polnud pikalt valmis teadvustama, et tema tütar kannatab depressiooni ja ärevuse all, mis nõuab viivitamatut sekkumist. Ta lootis, et kui kirjutada muutused koolikiusamise või teismeea eripärade arvele, või kui lisada veel rohkem taktikalist toetust, saab olukord peagi kontrolli alla. Kuniks perearst teatas, et tema kallil tütrel on enesetapumõtted: Izzy'l on selleks isegi plaan, ja et ta kavatseb selle peagi ellu viia.

Kui lapse vaimne tervis murdub, leiab vanem end tihti olukorrast, kus tal puuduvad vahendid, et tulla toime šoki, hirmu ja häbiga. Nii käivitus ka Aldersoni peas lakkamatu karussell küsimustega: „Mis pagana päralt küll toimub?“, „Mida ma nüüd teen?“, „Kuidas ma selle asja korda ajan?“, „Kas tal on üldse tulevikku?“, „Kas mina olen selles süüdi?“. Nad olid ju armastav perekond, kus lapse vajadused olid alati esikohal.

Lapse vaimse tervise haiguse mõjud jätavad sügava jälje tervele perele. Haigus muutis Issy´t ja ka tema vanemad pidid muutuma, et oma tütart toetada: sündis otsus olla Issy'le traditsiooniliste vanemate asemel partneriks ning lasta vabaks kammitsevast pingest, mida tekitavad põhjendamatud ootused ja surve järgida juurdunud standardeid. Partneriks olemine õpetab vanematele kannatlikkust iseenda, oma lapse ja pidevate muutuste suhtes. See aitab kaitsta last kannatamatu maailma eest, mis ootab lineaarseid edusamme ja jagab hinnanguid vaid selle alusel. Partnerlus annab jõudu, mis ei seisne kontrollis ega nõudmistes, vaid aktsepteerimises, turgutamises ja oma lapsega võimalikult tugeva sideme loomises.

Lisaks isiklikule kogemusele toob Alderson lugejani psühholoogide asjatundliku nõu, mis aitab vanematel oma hapras seisus last toetada ning lahendada ootamatuid probleeme, millega silmitsi seistakse.  

Paljud loodusnähtused, mida varem peeti seletamatuiks, loeti imede või üleloomulike nähtuste hulka kuuluvaiks, on nüüdseks leidnud oma teadusliku seletuse. Niisugustest looduseilmingutest räägibki raamat, samuti sellest, kuidas inimene on õppinud niisuguseid jõude ja nähtusi tunnetades neid enda hüveks rakendama.

"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.

Sajandite jooksul on eesti koolipõllul töötanud tuhandeid õpetajaid. EKBL hõlmab neist vaid väikese osa. Märksõnastikku võeti pedagoogid, kelle tegevus ulatus igapäevasest õpetajatööst kaugemale, oli seotud koolikirjanduse või mõne muu laialdasemat tähelepanu äratanud pedagoogilise tegevusega. Leksikon sisaldab 679 isikuartiklit, neist 256le on lisatud portree. Nende 679 hulka kuulub pedagooge eri aegadest: koolmeistreid eesti kooli alguspäevadest, esimesi eesti haritlasi ja rahvusliku ärkamisaja tegelasi, samuti käesoleva sajandi üldharidus- ja kutsekoolide õpetajaid ning kõrgkoolide õppejõude, peamiselt neid, kelle pedagoogitegevus on juba lõppenud. Leksikonist leiab lugeja ka tuntud teadlasi, ühiskonnategelasi ning kunstiinimesi, kes vaid osa oma elutööst on koolile pühendanud — kõigi aegade "maa soola", kelle eeskuju ja aated on olnud eesti hariduse ja kultuuri arengus suundaandvad.

IV köide sisaldab suviste rahvakalendri tähtpäevadega seotud uskumuste ja kommete kirjeldusi koos teadusliku kommentaariga alates suvisest pööripäevast (21. juuni) ja lõpetades olevipäevaga (29. juuli). Mõeldud folkloristidele, etnograafidele, ajaloolastele ja kõigile rahvakultuurihuvilistele.

Valik novelle tsüklitest "Õigus" ja "Rahvas räägib".

Olavi Noroneni arutleb "Eluraamatus" elu erinevate ilmingute ja nende algupära üle jahmatava panevast vaatenurgast. Kui traditsioonilise teraapia meetodid pakuvad sageli vaid karkusid, siis Noronen õpetab kõndima...Sündimine on inimese elu kõige vapustavam kogemus. "Eluraamatus" käsitletakse muuhulgas ka seda, kuidas emaüsas viibimise ja sündimise ajal kogetu uuesti läbielamine võib sageli aidata inimesel raskustest ja ängistusest pääseda. Meie kõigi sisemuses on valu, mille teadvustamise eest me mitmel eri viisil üritame põgeneda ja mille algupära võib peituda just nimelt sünnikogemuses. "Eluraamat" on väärtuslik ja oma ajast ees olev teos kõigile neile, kes tunnevad huvi inimese heaolu vastu. Aeg on küps uut tüüpi teraapia jaoks, kus patsiente nimetatakse klientideks ja kus inimesi aidatakse turvaliselt oma hirmu, masenduse, ahistatuse ja raevuga kohtuda - selle asemel et neid tundeid ravimitega lämmatada.

"Check this out! Üks kuu vähem kui kaks aastat ja investeerimisportfellil täitus 100 000!" See mentorluskliendi tagasiside kummutab investeerimisega kaasneva müüdi, justkui peaks üks edukas investor olema rikkur, majandusharidusega või vähemalt ettevõtlik. Kirja autoriks olev naisterahvas ütles enda kohta, et on "täiesti tavaline ilma majandushariduseta mitteettevõtlik mitterikkur". Ta jõudis nullist saja tuhandeni vähem kui kahe aastaga ja ainult ETFidesse raha paigutades. Investeerimisega kaasneb müüt justkui peaks üks edukas investor olema rikkur, majandusharidusega või vähemalt ettevõtlik. See ei ole kaugeltki nii. Investeerimisega algust teha ja sihte seada olen mentorluse vormis aidanud juba aastaid. Üha enam on investeerimisstrateegia ja portfelli lahutamatuks osaks saanud ETFid ehk börsil kaubeldavad fondid. Neid leiab nii erainvestorite portfellidest kui ka pensionifondidest. ETFe kasutatakse üha rohkem ja rohkem ning seda nii pikaajalisel investeerimisel kui ka lühemaajalisel kauplemisel. Sellest raamatust leiad kõik, mida ETFide ehk börsil kaubeldavate fondide kohta teadma pead. Lisaks teooriale ka praktilisi näpunäiteid, kogemuslugusid, ETFide näidisportfelle ja abistavaid tööriistu. Kauba peale veel inspiratsiooni ja tegutsemistahet ka.

Pole vahet, kas oled üliõpilane, tegevjuht, ametnik või president, äsja uuele töökohale asunud või vana kala, sul on igal nädalal kasutada täpselt seitse 24-tunni pikkust päeva. Tahad saada väiksema vaevaga rohkem tehtud? Ära vaata, kui palju sul on aega, vaata, kuidas sa seda kasutad, ütleb raamatu „Haara ohjad!“ autor Rick Pastoor. Kui mõelda, kui suurt rolli mängib meie elus töö, on kummaline, et meile ei õpetata, kuidas seda teha. Justkui peaksid kõik iseenesestmõistetavalt teadma, kuidas seada prioriteete, teha häid plaane ja saada hakkama kiire tempoga. Tegelikkuses ei kipu aga tööasjad minema päris nii nagu peaks. Nädal on vaevalt alanud, kuid juba oled omadega maas: postkast ja kalender on totaalselt umbes ning tegemata tööde nimekiri pikem kui lohesaba. Rabad küll kõvasti tööd, aga kas teed ka edusamme? Pastoor ei erguta sind tempot maha võtma ega oma ambitsioone kohitsema, vaid aitab sul sinu käsutuses oleva ajaga teadlikumalt ümber käia. Ta selgitab, millele strateegilisel hetkel vunki juurde anda ning mis jätta külma kõhuga tegemata. Kuid juttu tuleb ka muust. ¤ Kuidas strateegiliselt töötada ja haarata töötundide üle parem kontroll? ¤ Kuidas saada hakkama kõikvõimalike ootamatustega? ¤ Kuidas strateegiliselt mõelda ning teisi kuulata? ¤ Kuidas kasutada kalendrit, ülesannete nimekirja ja e-postkasti, et teha tööd kiiremini ja paremini? ¤ Kuidas mõelda välja, mida sa tegelikult tahad? ¤ Kuidas eesmärkidega aastaplaani koostada ning selle teostuseni jõuda?   ¤ Kuidas jääda iseendaks, aga olla seejuures parem? ¤ Kirsiks tordil on asjade lõpule viimise tehnika: iganädalased kohtumised vastutuspartneriga.

"Hälin ja raev" on William Harrison Faulkneri neljas romaan. Ei ole teada selle raamatu inkubatsiooniperioodi pikkust, mis või kesta mitmeid aastaid, küll aga on andmeid, et käsikiri valmis kuuekuulise pingelise töötamise järel 1928. aastal. See oli raske ajajärk noore kirjaniku elus: kaks esimest romaani olid talle väga vähe sisse toonud, kolmanda avaldamislepingu tühistas kirjastus. Laua taha istudes loobus kirjanik, nagu ta hiljem ise tunnistas, igasugusest muretsemisest selle pärast, kas töö kirjastajatele meeldib või ei, ta lihtsalt kirjutas, kirjutas "südameverega", pani sellesse iseenda. Ja küllap just sellepärast saigi käesolevast teosest kirjaniku lemmik - raamat, mis "valmistas mulle kõige suuremaid hingepiinu", mille vastu "mul on kõige hellemad tunded". Romaan ilmus 1929. aasta oktoobris neljaosalisena. Aga ka pärast trükivalguse nägemist elas romaan kirjaniku meeles edasi ja "endiselt elav, kasvas ning muutus".

Harald Riipalu lugu on jutustus Eesti ühe legendaarsema ohvitseri elust. Kirjeldatakse Riipalu lapsepõlve ja teenistust Eesti Kaitseväes, sõjaväelase karjääri, millest põhiosa moodustab teenistus Saksa armees, antakse ülevaade Riipalu tegevusest paguluses. Raamatus avaldatud fotomaterjali hulgas on ka esmakordselt avalikkuse ette jõudvaid fotosid. Lisaks arhiiviandmetele ja erinevatele dokumentidele on raamatus kasutatud hulgaliselt sõdurite ja teiste kaasaegsete mälestusi.

Sisukord:

• Saateks
• Sisukord
  Peeter Vissak "Kui tume on tulevik?"
• 
  Vahetu ümbruskond
  Marju Selg "Perekonda püüdes"
  Peeter Vissak "Ohud lapse maailmas"
  Aarne Leisalu "Jätkusuutlikuma ühiskonnakorralduse poole. Järelkasv"
  Kaie Kotov "Biosfäär ja semiosfäär"
  Peeter Vissak "Kas fotografia on kunst? Dialoogid"
• 
  Looduslik ja poollooduslik keskkond
  Ullas Ehrlich "Looduse mitteutilitaarsed väärtused"
  Mikk Sarv "Tuhandeaastane mets"
  Timo Maran "Looduslähedane aed"
  Tiiu Speek "Polaarajaloost ja Ferdinand von Wrangeli Arktikast raamatus "Reis Siberi põhjarannikule ja Jäämerele""
  Valdur Lahtvee "Energeetika ja keskkonnakaitse"
  Anu Printsmann & Piret Pungas "Harmooniline maastik"
• 
  Tehiskeskkond
  Runno Vissak 2Keskaegsed linnad ja keskkond"
  Remi Kübar "Elukeskkond, selle kujundaja ning pärand XXI sajandi vaatenurgast"
  Veljo Kaasik "Tehiskeskkond -- kasutajat inspireeriv taust või vältimatu pahe?"
  Kadi Vatsar "Harmoonilist ajaloolistest mõisaparkidest"
  Rein Einasto "Paekivist meie keskkonnatunnetuses"
• 
  Sotsiaalne ja vaimne keskkond
  Ülo Siinmaa "Elukvaliteet ja ühiskonna areng"
  Ahto Oja "Keskkonnaeetikast tasakaalueetikani. Tasakaal kui ühiskonna arendamise aluspõhimõte"
  Andri Ksenofontov "Kultuuri- ja looduskeskkonna piiri nihutamine - okupatsioon või assimilatsioon?"
  Tiiu Speek "Neil Evernden – kui tekkis sõna, said meist looduse võõrad"
• Neil Evernden "loodusest Looduseni" (tõlkinud Tiiu Speek)
• Peeter Vissak "Esivanemate fraktaalne maailmapilt"
  Aare Kasemets, ühisteksti koostaja "Õpetaja - vaimse pärandi edasikandja, tähenduste andja"
• 
  Kirjandus ja märkused

"Heiteareenide sangarid" purustab müüte ja kergitab saladuseloore Kogu maailmas on üsna vähe võistlussarju, mida korraldatakse vähemalt poolsada aastat. Muutuv aeg ja uued tavad kipuvad spordiüritustele saatuslikuks saama. Kuid Heitjate seeriavõistlus särab endiselt kroonijuveelina ja jõuab esimese tõsise juubelini – kevadel 2019 algab maineka jõuproovi 50. hooaeg! Selle mõõduvõtmise tähtsust Eesti spordis on keeruline üle hinnata. Kuulsa treeneri Aleksander Lohu ning tema mõttekaaslaste-ametivendade Raul Uulmani, Vladimir Žulini ja Uno Trei eestvedamisel käivitunud Heitjate seeriavõistlusel on osalenud sajad sportlased. Nende hulgast on välja kasvanud säravaid tippe, kelle kordaminekud on vaimustanud tuhandeid kaasmaalasi ja pakkunud kõneainet ka laias maailmas. Heitjad-tõukajad püsivad koos mitmevõistlejatega meie kergejõustiku autahvlil. Poole sajandi jooksul Eestile kuulsust toonud sportlased on innustanud oma eeskujuga noori uuele tasemele pürgima. Raamatus "Heiteareenide sangarid" astub lugejate ette nimetatud valdkonna raskekahurvägi: tiitlivõistlustelt koguni 11 medalit noppinud Gerd Kanter, kahekordne olümpiapronks ja MM-hõbe Jüri Tamm, olümpia- ja EM-pronks Aleksander Tammert, maailmameister Andrus Värnik, EM-i pronksmedali omanik Magnus Kirt ja paljud teised ala suurkuj

Mälestused, dokumendid ja fotod 1987. aasta 23. augusti sündmustest.

Tuntud tšehhi etnograaf-etnoloog annab rohke faktilise materjali põhjal ülevaate nende legendidega ümbritsetud saarte ajaloost ja kultuurist, paradiislikust loodusest. Illustreeritud värvifotodega.

Kui ajalooline romaan räägib teos Taani kuningas Christian VII ja tema ihuarstist Johann Friedrich Struenseest, kelle kätte vaimuhaige monarh andis 1768. aastal kogu võimu. Noor saksa arst oli Voltaire’i ja Rousseau jünger ning viis lühikese ajaga feodaalses, pärisorjuslikus Taani riigis läbi omamoodi revolutsiooni. Mõistagi ei saanud puhta idee kokkupõrge reaalse poliitikaga jääda karistamata: neli aastat hiljem Struensee hukati. Prantsuse revolutsioonini oli jäänud siis veel 17 aastat. Kui armastusromaan jutustab teose tundlikus võtmes loo Struenseest ja kuningas Christian VII abikaasast, noorest Inglise printsessist Caroline Mathildest, kellest lugeja silme all kasvab eneseteadlik ja julge naine, kes läheb sirge seljaga vastu traagilisele saatusele. Kui filosoofiline romaan käsitleb teos vaimu- ja võimuvõitlusi, kus väliselt tähtsusetud ja tõrjutud, nagu Ove Høegh-Guldberg, tahavad saada suureks, nii nagu kidur võpsik loodab pääseda vohama seal, kus suured tammed on maha võetud.

"Lennuki" ümbermaailmareis tõestas, et kõik on võimalik. Nii mehed merel kui ka naised kodus ütlesid endale: "Ei saa ületada ookeani, kui sa ei julge kallast silmist lasta." Me avastasime ahnelt maailma ning iseennast merel ja maal. Armastus ja usaldus on sama ilusad asjad kui maailmameri. Nad vajavad unistusi ja vabadust nagu õhku. Maris Pruuli

 "Lennuki" ümbermaailmareis on pakkunud inspiratsiooni nii mulle kui ka paljudele teistele purjetajatele. Toimus see ju meie iseseisvusaja alguses. Just siis, kui olime saanud vaba maailma kodanikeks. Nii et lisaks maailma ookeanidele on "Lennuki" ümbermaailmareisi mõõtmeks ka ajastu. Muidugi on igal sellisel reisil aga ka inimlik-isiklik mõõde, mis jääb sageli teiste eest varju. See reis süstis minu veenidesse julget pealehakkamist. Uku Randmaa, soolopurjetaja

Rahvusvahelise kogemusega juht ja juhtide koolitaja R. Michael Anderson on kokku pannud praktilise ja tõhusa juhi teadmistepagasi: juhtimise 2.0 ehk kasvujuhtimise, mis surub teid küll mugavustsoonist välja, ent tagab teie ja teie meeskonna arengu ja aitab luua tulemustele orienteeritud õhkkonna, suurendades pikas plaanis ettevõtte kasumlikkust. Raamat on mõeldud nii äsjastele kui ka kogenud juhtidele.

Võta hommik endale, täiusta oma elu!Kordus Legendaarne juhioskuste ja tipptulemuslikkuse ekspert Robin Sharma tutvustas kella 5 klubi meetodit juba 20 aasta eest. See põhineb väga tõhusal hommikurutiinil, mis on aidanud tema klientidel jõuda suurepärase tegutsemisvõime, hea tervise ja kõikumatu meelerahuni sel kõikvõimalikest väljakutsetest kubiseval ajastul. Autor on selle elumuutva raamatu kallal töötanud üle nelja aasta ja see tutvustab varakult tõusmise harjumust, mis on paljudel aidanud jõuda erakordsete tulemusteni ning ühtlasi saada õnnelikumaks ja paremaks inimeseks, kes oskab elu väärtustada. See põnev – ja sageli naljakas – lugu jutustab kahest äsja tutvunud inimesest, kes kohtuvad omakorda ekstsentrilise miljardäriga, kellest saab nende õpetaja. Kella 5 klubi tutvustab sulle: Kuidas suured geeniused, ärihiiglased ja maailma kõige targemad inimesed alustavad oma päeva, et jõuda kõigi nende hämmastavate saavutusteni. Mudelit, mida saab kohe kasutama hakata ja mis viib selleni, et tunned ennast inspireerituna, keskendunult ja sihikindlalt, võttes viimast igast oma elupäevast. Samm-sammulist meetodid, millega koidutunde parimal moel ära kasutada, et jääks aega nii trenni, sihtide seadmise kui ka enesearengu jaoks. Neuroteadusel põhinevat harjutust, mis hõlbustab ärkamist varasel kellaajal, kui paljud teised veel magavad, andes sulle hinnalist aega enda jaoks, et mõtiskleda, väljendada oma loovust ja alustada päeva rahulikult, mitte kiirustades. Edasijõudnutele mõeldud meetodeid, millega oma oskusi, annet ja unistusi kaitsta pealetükkiva digimaailma ja tühiste ajaraiskamise viiside eest, et jõuaksid rikkuseni, saaksid mõjukaks ja sul oleks võimalik omakorda maailma paremaks muuta. Robin Sharma on ülemaailmselt tunnustatud heategija. Teda peetaks üheks paremaks juhioskuste eksperdiks maailmas ja tema klientide hulgas on mitmed Fortune 100 nimekirja kuuluvad firmad, nimekad miljardärid, meister¬sportlased, muusikud ja kuninglike perekondade liikmed. Autori müügitabelite tippu jõudnud menukid, nagu “Munk, kes müüs maha oma Ferrari” ja “Avasta oma saatus”, on müünud miljoneid eksemplare rohkem kui 92 keeles, tehes temast ühe kõige loetuma elava autori.

Ka reeturit ootas surm. Lambapea tema maja ukse ees teatas talle, et otsus oli langetatud. Mõnikord lebas lävel ka äralõigatud oeaga koer. Maffiosode silmis pole olnud ega ole raskemat eksimust, kui rikkuda omertà´d, tingimatut vaikimiskohustust. Kirjutamata seadus kõlab: kes suud ei pea, peab surema. Ja Sitsiilias pidid vaikima mitte ainult mafiosod, vaid ka kõik teised elanikud. Omertà oli ja on võimas sammas, millele maffia võim ennekõike toetub. Omertà abiga valitseb ta armutult veel tänapäevalgi. Autorid, Saksa DV publitsistid, annavad arvukatele faktidele tuginedes mitmekesise ülevaate maffia tegevusest. Sitsiilias tekkinud ja XX sajandi 30-ndatel aastatel USA-s laialt levinud salajane terroriorganisatsioon on pidevalt laiendanud oma mõju poliitikavallas ja riigiaparaadis. Maffia arvel on rida poliitilisi mõrvu. Katsed seda organisatsiooni likvideerida pole andnud oodatud tulemusi. Raamat laiale lugejaskonnale.

2006. aasta novembri lõpus raputas maailma endise FSB (Venemaa julgeolekuteenistus ja KGB järeltulija) alampolkovniku jõhker mõrv Londonis. Mõrv oli kõige kurikuulsam Vene luureteenistuse välismaal sooritatud kuritegu rohkem kui kolme aastakümne jooksul. Autor Boriss Volodarski, kes konsulteeris juurdluse ajal Londoni Metropolipolitseid ja on endiselt Litvinenko lesega lähedane tuttav, on endine Venemaa sõjaväeluure ohvitser ja rahvusvaheline ekspert erioperatsioonide alal. Tema jutustus näitab, et juba 1917. aastast – alates Leninist ja Tšekaast, mis oli KGB eelkäija – on Vene eriteenistused regulaarselt korraldanud individuaalselt planeeritud mürgitamisoperatsioone üle terve maailma, et hävitada Kremli vaenlasi.

"Minu koolitee Kildu 7. klassilises koolis algas kuue kilomeetri kauguselt Valgeraba servalt Maasika küla Üleoja talust. Esimesel koolipäeval saatis mind kooli kuuenda klassi tüdruk Eha Kurt Kiviniidu talust. Tema kodu asus veel kilomeetri võrra kaugemal, rabale lähemal. Minna metsavaikuse rüpest kooli kahesaja lapse hulka oli ikka tohutu elamus. Meie klassiruum paiknes õpetajate toa kõrval. Esimesel koolipäeval pandi mind istuma ühte pinki Kalev Kivikasega, kellele kool ei meeldinud. Ta viskas koolikoti põrandale ja nõudis kojusaamist. Õpetajate abiga paigutati ta vastu tema tahtmist koolipinki tagasi. Minule oli see kõige eredam mälestus esimesest koolipäevast. Järgmisel päeval jagati klass pooleks. Tehti I a ja I b klass. Sattusin I a klassi. See paigutati väikesesse ruumi korstnajala taha. Klassijuhatajaks sai Heini Utt. Hiljem on seda klassiruumi väiksuse tõttu kutsutud ka soolaputkaks. Teises ja kolmandas klassis olime juba kõik koos teise korruse trepi otsa juures olevas ruumis. Kuna meid oli palju, siis ei pidanud tihti vastama." Andres Marand

Romaanis "Kiri sinule" pöördub aastaid Šveitsis elanud vene kirjanik Mihhail Šiškin (s 1961 Moskvas) tagasi ammu unustatud epistolaarse žanri juurde. See on romaan kirjades, armastajate dialoog, kilomeetreid ja kalendreid trotsiv salajane vestlus, mis kulgeb ajas ja väljaspool aega, läbi sõja ja olmeraskuste, ning kestab kauem kui elu. Pealtnäha on kõik lihtne: poiss, tüdruk, kirjad, suvila, esimene armastus. Pretensioonitu ülesehitusega "Kiri sinule" on küllap kergemini loetav kui "Veenuse juus" või "Izmaili vallutamine". Ent süžee lihtsus on petlik. Ümbrikust pudenev paberileht lööb maailma uppi, aegadevaheline side katkeb. Minevik muutub olevikuks: Shakespeare ja Marco Polo, polaarlenduri seiklused ja Vene vägede pealetung Pekingile. See on romaan saladusest. Sellest, et surm on samasugune and nagu armastus.

"Kuld ja hõbe, paljukest teda ka on, tuleb ilmtingimata ühes võtta. Maja jääb ometi seitsme tuule peale," kõneles ema tütrele. Ta istus masina ette ja vuristas valmis väikese kotikese, pael küljes, et kaela, riiete alla saaks peita...

Nagu hea õpetaja valmistab end igaks tunniks ette, nii vaatab ka hea giid enne ekskursiooni ikka oma märkmed üle. Nende kaante vahele on koondatud Marina Laikjõe aastate jooksul kogunenud ülestähendused. Muidugi oleks kõige parem neid jutte ekskursiooni käigus giidi enda suust kuulda, kuid raamat “Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis” annab kõigile üsna harukordse võimaluse piiluda sisse kogenud giidi isiklikku märkmikku ja saada sealt infot, mis võib tähelepaneliku lugeja muuta Pariisi tavakülastajast peaaegu asjatundjaks. Marina Laikjõe sündis Tallinnas 1967. aastal. Ta on lõpetanud Gustav Adolfi gümnaasiumi prantsuse keele eriklassi ja Tartu ülikooli vene filoloogia erialal. 1994. aastal alustas ta Pariisi-reiside korraldamist ja pärast 43-aastaselt Pariisi kolimist omandas sealse giidide ülikooli diplomi, tänu millele on Prantsusmaa kultuuriministeerium talle väljastanud eluaegse giidilitsentsi, mis võimaldab ekskursioone ja loenguid läbi viia kõikides Pariisi ja Prantsusmaa muuseumites ja lossides.

20. sajandi keskpaigas avastati Surnumere ääres Qumrani koobastest käsikirjad -- jäänused 2. sajandist e.m.a. kuni 68. aastani m.a.j. tegutsenud juudi lahkusuliste-esseenide meestekloostri ulatuslikust raamatukogust. Qumrani käsikirjad heidavad uut valgust kristluse tekkeloole ning sisaldavad uusi allikandmeid piiblitekstide kriitiliseks tundmaõppimiseks. Saksa arheoloog ja kirjanik Heinrich Alexander Stoll tutvustab oma faktoloogilises romaanis koobaste avastamislugu, sealseid väljakaevamisi, esimesi tulemusi käsikirjade tekstide tundmaõppimisel ja tõlgendamisel.

Kristina biograafia on märgilise tähendusega: ükski sportlane pole rääkinud oma võitudest ja kaotustest, tunnetest ja emotsioonidest nõnda avameelselt. Raamat annab Kristinast pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on ka pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Ent unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi, selgitab taustu ja tagamaid, mis on seni varju jäänud. Paljudelt saladustelt võetakse katteloor.

Leonid Mletšinit (sünd. 1957) tunneb eesti lugeja kui kirjastuses Varrak ilmunud raamatute "KGB", "Välisministrid", "Brežnev" ja "Andropov" autorit. 2013. aastal Tartus Prima Vista festivalil vastas Mletšin küsimusele, millist oma raamatut ta soovitaks järgmisena tõlkida: "See võiks olla "Lenin. Venemaa võrgutamine", mis ilmus 2011. aastal. Seda kirjutama hakates avastasin teatud üllatusena, et raamatuid Leninist on küll palju, aga korralikku käsitlust Vene autoritelt ei olegi. Leninist kirjutades on keskendutud tema tegevusele revolutsionäärina, teda on nähtud partei vaatevinklist. Kellelgi aga pole olnud eesmärki näidata, kui sügavalt Lenini ning tema lähikondsete ideede ja tegude mõjul inimene ja ühiskond tegelikult muutusid." Mletšini "Leninis" näeme Leninit ennast suhteliselt vähe. Pildi juhist loob "õukond" – Lenini võitluskaaslased ja kaasajooksikud.

Selles raamatus pajatab inglise loomaarstist kirjanik James Herriot mõnusalt ja köitvalt oma seiklustest Kuninglike Õhujõudude ajateenijana, pikkides neid vürtsikate meenutustega loomaarstipraksisest.

Tuntud lastekirjaniku uude kogumikku on koondatud hulk proosapalu Kihnu saarest, selle ajaloost, loodusest ja inimestest. Kuigi sealset elu on näidatud rohkem laste kaudu, on raamatut tema detailirikkuse, täpsuse, etnograafilise hoiaku tõttu huvitav lugeda ka täiskasvanuil.

"Armastage oma vaenlast - see hirmutab ta poolsurnuks." Mark Twain

Mark Twain oli suurem kui elu, ja tänase päevani on ta jäänud maailma austamatumaks Ameerika kirjanikuks. Samuti oli ta üks tuntumaid naljamehi, satiirik ja humanist, kes kasutas huumorit ja teravat keelt oma vastakate arvamuste avalikustamiseks ja oma kaubamärgi - lugupidamatu suhtumise - väljendamiseks. Selle raamatu kaante vahele on kogutud Mark Twaini jäljendamatu ja hindamatu taip tema paljudest raamatutest, lühijuttudest, esseedest, sketšidest ja kõnedest, samuti reisikirjadest ja autobiograafilistest kirjutistest - Ameerika kirjanduse ühe armastatuma kuju tarkuse varasalv.

Silmapaistva proosakirjaniku Valev Uibopuu (1913–1997) romaani peategelane Markus on erandlik kuju: teisi aidates unustab ta enda ja oma armastatu Eeva, kes nõuab, et mees ennast muudaks. Kuna Markus on peavarju andnud kodutule mehele ja Eeva elab ühes korteris oma sõjas kaduma läinud mehe õe Iirisega, peavad Markus ja Eeva leppima teineteise külastamisega, mis pingestab nende vahekorda. Sündmuste areng viib lõpuks selleni, et Markusel tuleb otsustada kahe naise – Eeva ja Iirise vahel.

"Otsekui ujudes läbi õhu lähenes neile kentsakas kuju, tehes endale teed puulatvade vahel. Nüüd nägid kõik ka tema nägu, nägid lastele juba hästi tuttavaid süsimusti juukseid, helesiniseid silmi ja ülespööratud otsaga nina, mis tuletas meelde hollandi puunukku.

Kui siis lõpuks viimane nöörijupp oli end ümber pulga kerinud, tüüris kuju end pärnapuude vahelt läbi ja laskus sujuvalt muru peale. Michael oli nii ähmi täis, et pillas isegi kerimispulga maha. Ja pistis jooksu, Jane ta kannul.

"Mary Poppins! Mary Poppins!" kilkasid lapsed ja heitsid end tulijale kaela."

Dokumentaalsel materjalil põhinev tundlik ja siiras pihtimusromaan annab kirgliku ja valulise pildi lihtsast kunstnikust keset 16. sajandi alguse Lutheri reformatsiooni ja talurahvasõda tema mõttemaailmast ja loomevaevadest ning sealhulgas ka maailmakuulsa Isenheimi altari sünniloost.

Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: "Miks nad ei kutsunud Evansit?" Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. Püüdes saladust omal käel lahendada, satuvad algajad detektiivid seiklustesse, kus miski pole päris see, millena paistab, ning seavad end lõpuks surmaohtu.