Tooted
Kuulume põlvkonda, kes on otsustanud jääda igavesti nooreks. Meie eeskujud elavad täisverelist elu, kirjutades klassikaks saanud viise, kujundades jahmatavaid kollektsioone, saades suurfirmade reklaamnägudeks – meie peaks ju ka seda suutma? Viimaste aastate jooksul on toimunud tõsised muutused suhtumises vananemisse – meil ei ole enam kohustust vananeda. Neljakümmet ei peeta enam mingiks vanuseks, viitkümmet võib pidada uueks neljakümneks ja kuuekümneselt on viimaks aeg oma elu elama hakata. See raamat annab näpunäiteid, kuidas võiksime selle kõigeni jõuda: kuidas hästi süüa ja võidelda vananemise vastu tervisliku toitumisega, kuidas muuta treenimine oma elu osaks, võimendamaks energiat ja võitmaks väsimust, retsepte looduslike kortsukreemide kokkusegamiseks ja nahapuhastuseks, mooduseid stressi peletamiseks ja unetuse võitmiseks, et võiksime elu lõpuni head välja näha ja ennast hästi tunda.
„20. sajandi kirjandus“ on sajandi peamiste kirjanike ja nende loomingu ülevaade. Käsitletakse kogu maailma kirjandust ja analüüsitakse kõiki olulisi liikumisi. Rohkem kui 200 illustratsiooniga raamat on tõeliseks teejuhiks tänapäeva raamatukoile.
Sisukord
- Uus sajand, vanad näod
- 20. sajandi alguse luule
- Modernism ja avangard
- Uus romaan
- Esimene maailmasõda ja järelkajad
- Sõdade vahel
- Naised naistest
- Depressioon ja pärast seda
- Uued liikumised 1950. ja 1960. aastatel
- Sõjajärgne kirjandus
- Sõjajärgne teater
- Žanrikirjandus
- Sõjajärgne luule
- Postmodernistlik kirjandus
- Maailm trükis
- Moodsad kirjanikud
Loengute konspekt on koostatud TRÜ-s 1958. aastal peetud loengute alusel. Konspekt haarab kaks esimest osa „Arheoloogia aluste“ kursusest: kiviaeg ja pronksiaeg, mis avaldatakse eraldi peatükkidena. Kursus on määratud ajaloo-osakonna I kursuse üliõpilastele. Teine trükk, ilma sisuliste paranduste ja täiendusteta.
Tom haaras Paula käest kinni ja vedas ta üle liiva basseini poole.
„Oh, kas see trikoo on liiga väljakutsuv?“ Paula kahlas reiteni ulatuvas jahedas vees.
„Las ma vaatan.“ Mees astus rangelt tema ette ja libistas pihkudega üle Paula paljaste jalgade.
„Neile pole küll midagi ette heita.“
Enne kui Paula arugi sai, oli Tom oma käed ta rindadele pannud, pöidlad silitamas nende tundlikke sisekülgi, mis trikoo väljalõikest paistsid. „Ka neile pole midagi ette heita,“ jõudis ta järeldusele, puudutades kergelt Paula nibusid veniva kanga alla ning tõmmates naise ootamatult vee alla.
„Mida te enda avates õige teete?“ Paula protest uppus lainetesse, mis nende kohal kokku lõid, ning ta puristas ägedalt.
Tom naeratas. „Ma ainult vaatasin sul üle ...“
Kloun istus kiiresti maha. Bayta vaatas põrandale. Aegamisi, aegamisi tõmbas ta alahuule hammaste vahele. Mis lausus kähiseva sosinaga: "Ma olen veendunud, et Teine Asum suudab võita, kui Muul teda enneaegselt ei taba. Ta on hoidnud oma saladust; seda saladust on tarvis hoida; sel on oma eesmärk. Te peate sinna minema; teie poolt edastatav informatsioon on elulise tähtsusega... see muudab kõik. Kas te kuulete mind?" Toran hüüdis peaaegu paaniliselt: "Jah, jah! Ütle meile, kuidas sinna pääseda, Ebling! Kus ta asub?" "Ma võin teile öelda," lausus nõrk hääl. Ta ei teinud seda kunagi. Bayta, näost tardunud ja kahvatu, tõstis aatomipüstoli ja tulistas. Lask kajas vastu. Vööst kõrgemal polnud Mis'i enam olemas ja tema taga seinas haigutas sakiliste äärtega auk. Kangestunud sõrmede vahelt libises Bayta relv põrandale. Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov jätkab oma romaanitriloogia teises osas Asumi ja Impeeriumi vahelise võitluse ja Asumisiseste konfliktide kirjeldamist.
Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.
„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland
Käesolevas, esmakordselt eesti keeles ilmuvas Dolittle'i raamatus kohtub noor lugeja taas teistest lugudest juba tuttavate, heasüdamliku doktori kaaskonda kuuluvate tegelastega, kelleks on koer Džipp, part Däb-Däb, siga Gab-Gab, Valgehiir ja teised. Ratasmajakese seltskonnaga liitub pea ka roheline kanaarilind Pippinella, kelle eluloo põhjal doktor Dolittle lavastab Londonis "Kanaarilinnuooperi". Raamat jutustab muidugi ka teiste asjaosaliste seiklustest.
Kutsume lugeja teekonnale läbi rahvusliku kooli ajaloo, taustaks Eesti rahva ja riigi sündmusterikas heitlik saatus I maailmasõja lõpust kuni 2018. aastani. Esimeses osas jälgitakse, kuidas aastail 1918‒1940, rööbiti riigivalitsemise õppimisega, kujundati eesti kool ajatormidele vastupidavaks. Teine osa näitab, et võõrvõimu aastakümneil (1940‒1991), ka kõige inimvaenulikumatel aegadel, hoidsid eestlased oma kooli, säilitades emakeelse hariduse kõrgkoolidiplomini. Impeeriumi langedes oli meil kuus eestikeelset ja -meelset kõrgkooli. Kolmas osa viib lugeja taas vaba ja demokraatliku Eesti hariduse rõõmude ja murede keskele.
Valimik 1986.aastal perioodikas ilmunud eesti satiirist ja huumorist.
Paguluses nelja eraldi vihikuna välja antud kordustrükk 1936. aastal ilmunud suurteosest. Teosed käsitlevad Eesti iseseisvuse sünniajalugu, alustades ärkamisajast ja venestusajast ning jõudes kuni Tartu rahuni. Raamatud sisaldavad põhjalikku ülevaadet 1905. aasta revolutsioonist, maailmasõjast, veebruarirevolutsioonist, iseseisvuse väljakuulutamisest, vabadussõjast ja välispoliitikast.
Ahto Levi "Halli Hundi päevik" kujutab endast ebatavalise saatusega inimese pihtimust. Levi on eestlane ning pärit Saaremaalt. Ta kasvas üles väikekodanlikus perekonnas, kus valitses kodanliku natsionalismi õhkkond, mis oli eriti tugev 1940. aastal – Baltimaade nõukogude võimu taaskehtestamise esimesel aastal. Kolmeteistkümneaastase poisikesena põgenes Levi 1944. aastal okupeeritud Eestist Saksamaale. Seal algaski tema elukompromisside, moraalse kõikumise ning kuritegude jada. Selle elu üksikasjalikus kirjelduses pole vähimatki püüet end mingil määral puhtaks pesta. Autor seab endale vaid ühe ülesande: ausalt, vähimagi hinnaalanduse ning järeleandmiseta näidata oma sassiläinud ja kuritegeliku elu varal noortele, kui ekslik on paljude arvamus, et kriminaalkurjategija elus peitub mingit "erilise romantika hõngu".
Inglise lastekirjanduse klassiku Enid Blytoni jutukogumik, mis sisaldab lühijutte ja muinasjutte. Kogumikku kuuluvad muuhulgas jutud „Peteri Noa laev“, „Poiss, kes igatses endale lemmiklooma“, „Härjapõlvlane Itsitaja“, „Väike vana eesel“, „Purpurpunane põrsas“ ja teised. Originaalpealkiri „Snicker the Brownie and other stories“.
Tere tulemast Heinikese maailma!
Heini Perälä Heinikki design villased sokid on tuntud oma erksate, jõuliste värvide ja nende hõrkude kombinatsioonide poolest. Pika säärega sokkide meisterlikud peened mustrid ulatavad soonikust varbaosani. Heini esimese oma sokiraamatu inspiratsiooniallikateks on muuhulgas loodus, tähtkujud, traditsioonid ja mütoloogia.
Raamatus on 16 mustrilist sokki, millest kaheksal on mõõdud kahe erinevale jämedusega säärele. Sokid on mõeldud kudumiseks peente ja keskmise paksusega lõngadest ja mustrites kasutatakse korraga ainult kahte värvi. Raamatus on ka meestele mõeldud ja lühikese säärega sokke.
Eesti ja soome kirjandusse kuuluv Aino Kallas (1878–1956) avaldas viimastel eluaastatel viies köites oma päevikud. Päevikule omaselt on need intiimsed ja pihtimuslikku laadi ülestunnistused, millel on avar kultuurilooline taust. Eesti keeles ilmusid päevikud 1954–1960 Torontos. Käesolev „Hingesild“ on päeviku kolmas köide – kulminatsioonivaatus – mis esitab Aino Kallast tema elu kõige keerulisematel ja õnnelikumatel aastatel; see on murrangu, suure tundetõusu ja järsu käänukoha aeg tema elus. „Hingesilla“ leheküljed on aastaist 1916–1921, millesse langeb kohtumine Eino Leinoga. Põhiosas ongi see Aino Kalda ja Eino Leino raamat – kahe suurvaimu isiklikult läbielatud lugu, täis pingeid, tõuse ja mõõnu, ometi pole see romaan, vaid tegeliku elu kujutus.
Raamat käsitleb leiutusprobleeme ning sisaldab näiteid leiutustegevusest NSV Liidus. Erilist tähelepanu on osutatud leiutisvormeli koostamisele, lähtudes leiutise ühtsuse nõudest, tunnuste üldistamisest ja efektide summa kriteeriumist. Samuti vaadeldakse leiutise väärtuse hindamise metoodikat, patendiinfo masinotsimissüsteeme ja leiutiste valikut välispatentimiseks.
Mõeldud insener-tehnilistele ja teadustöötajatele, majandusjuhtidele, patentoloogidele, ökonomistidele, üliõpilastele ja ratsionaliseerijatele.
"Inger" on 1975. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Peategelane Inger Uunvald on inglise keele õpetaja ühes Hiiumaa internaatkoolis. Ta elab väikeses jahedavõitu korteris puumajas. Teose põhiprobleem on armastus ja selle purunemine või selles pettumine. Peategelase Ingeri prototüüp on kirjaniku abikaasa Victoria Traat, kes töötas Kärdla Keskkoolis. Äratuntavalt on kujutatud keskkooli ja selle tollaseid õpetajaid. Maja, kus Victoria elas (Rootsi tänav 2), on säilinud.
August Gailiti (1891-1960) romantilises tonaalsuses romaani tegevustik hargneb muust maailmast eraldatud hülgeküttide ja kalurite saarel eelmise sajandi algupoolel. Tegelaste lembetunnete ja elusaatuse eritlusele on taustaks saarerahva alalhoidlikud tavad ning karm olelusvõitlus.