Tooted
"Ajamasinaga Türgimaal" on kirjaniku ja kirjandusloolase Oskar Kruusi reisikiri, kus tänapäeva kuljetega põimuvad rohked ekskursid Väike-Aasia ajalukku ja religiooniprobleemidesse, on mõtiskletud Trooja, Pergamoni, Mileetose ning teiste ajalooliste linnade varemetel, jälgitud eesti-türgi kirjandussuhteid.
Selle raamatu võiks osta siis, kui te olete leidnud, et teised toidu kombineerimise õpetused on liiga keerulised ning neid on raske järgida. Selles ei anta mitte ainult vajalikke juhtnööre ilma pikkade ja keeruliste seletusteta, vaid pakutakse mõjusat raviprogrammi, mis teeb teie tervise üliheaks. Raamat sisaldab lihtsalt ja lühidalt selgitatud toidu kombineerimise peamisi põhimõtteid, kergestimõistetavaid diagramme, üksikasjalikke toidukordade ja menüüde loetelusid, tabeleid täpselt määratletud toiduainete loeteludega, juhtnööre dr Hay dieedile üleminekuks ning nõuandeid väikeste vaevuste kohta nagu madal veresuhkru tase, kandidoos, allergiad ja toidutalumatus.
Anne on töötanud kogu elu hooldajana. Paari aasta pärast saab ta 50-aastaseks. Ta on lahutatud, kaks last elavad oma elu. Ühel päeval tehakse talle ootamatu ettepanek minna Pariisi. Seal vajab seltsi Frida, suurilmadaam. Raamat räägib nende kahe naise kohtumisest ja nende nii erinevast minevikust. Mõistagi mahub nende vahele ka mees.
Aigi Vahingu romaan puutub servapidi kokku filmiga "Eestlanna Pariisis", kuid on siiski omaette tervik, keskendudes eelkõige sellele, mis oli enne Anne ja Frida kohtumist.
Üksteises Ma tõele näkku vaadates näen sind Ja tunnen ära enda külma näo Kujutise, nagu peeglis mind Ta saadab sinus
Stiletod muudavad Babyssi jalad eriti kauniks. Stiletod on kaetud kunstpärlitega ja pälvivad suguõdede kadedaid ja meeste himuraid pilke. Üle õla on hooletult visatud Boss Womeni lahtine õlgkott. Silmad on juhuslike pilkude eest varjatud suurte ja peegelklaasidega Diesel päikeseprillidega. Möödudes jätab Babyss endast maha erutava ja mõrukirbe Yamamoto lõhna. Nii heljub Babyss mööda kaubamaja, vaadates teeseldud ükskõiksusega seelikuid ja jakke ning lastes kaunitel hästi maniküüritud sõrmedel üle libiseda peenest materjalist pesust. Ootamatult ta võpatab. Ta ei saa eksida. Kellegi silmad puurivad maopilguga tema selga. Babyss tunneb lausa füüsiliselt, kuidas kellegi silmad liiguvad hindavalt mööda ta keha... puusale... tagumikule... ja sealt edasi jalgadele.
Kirjastus Kentaur esitleb Keith Aimre tuliuut trendiromaani moest ja kirgedest – Keithi eneseuhkus on rängalt kannatada saanud ning süüdi on selles Babyss – kütkestav manipulaator... Mees vannub kättemaksu ning asub kaunitari jälitama. Babyss satub Keithi meelevalda kõige abitumal hetkel... Ürginstinktide keelt valdav naine jagab taas kaardid välja, omaenda reeglite järgi... Kumb võidab?
„Jumestusjutud” on soe ja inimlik meigiõpik, kus modellideks ei ole mitte noorukesed nukunäod, vaid meie armastatud Eesti naised väga erinevas eas. Suur ja kaunis, kõvade kaantega kinkeraamat ühendab endas praktilised ja lihtsad meiginõuanded Reet Härmatilt ja tuntud Eesti kaunitaride humoorikad iluportreed Kristina Herodeselt. Otse elust võetud teemade abil on lihtne selgeks saada, kuidas teha endale kerge päevameik tööleminekuks, särav seltskonnameik õhtuks või täiuslik fotomeik kaunina pildile jäämiseks. Raamatus avaldavad oma ilusaladused Elina Pähklimägi, Krista Lensin, Liis Lemsalu, Merle Palmiste, Anne Veski ja paljud teised huvitavad isiksused.
„Jumestusjutud” pakub asjalikku ilunõu ja lõbusat lugemist igale naisele, kes oma välimusest hoolib.
Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ja teisi eesti muinasjutte.
Sisukord:
- Hundi loomine / J. Kunder
- Kuidas tekkisid hiired ja kassid / A. Jakobson
- Kägu / M. J. Eisen. Ahjualune / J. Kunder
- Luupainaja mehe naiseks / M. J. Eisen
- Jutt mehest, kes teadis ussisõnu / J. Parijõgi
- Seitse venda ja seitse õde / J. Parijõgi
- Rahakatel / J. Vahtra
- Puulane ja Tohtlane / Fr. R. Kreutzwald
- Virmalised / A. Jakobson
- Libahunt / J. Kunder
- Tondi-Tõnu (katkendeid) / Ansomardi
- Surm teeb sepa tööd / A. Jakobson
- Vana-Jaagup tüssab surma / A. Jakobson
- Veealused / J. Kõrv
- Külmataadi kolm ulakat jõmpsikat / A. Jakobson
- Tuulesõlmed / M. J. Eisen
- Vaeslaps ja talutütar / J. Kunder
- Vaeslapse käsikivi / Fr. R. Kreutzwald
- Päike, kuu ja tähed / A. Jakobson
- Koit ja Hämarik / Fr. R. Faehlmann
Eesti lastekirjanduse kullafondi kuuluv raamat koosneb kolmest loost: „Mäger Urask“, „Ahnuse palk“ ja „Kodus ja metsas“. Haaravalt kirjutatud põnevad jutustused kirjeldavad loomade elu, nende omavahelisi suhteid ja võitlust ellujäämise eest. Need on lood sõprusest, ahnusest, laiskusest ja töökusest.
"Kadunud tütre" peategelane on keskealine lahutatud naine Leda, ülikooli õppejõud, kes pärast pikki aastaid lastele pühendumist leiab end üksi ja vabana, sest täiskasvanud tütred on kolinud isa juurde Kanadasse. Ta otsustab minna mere äärde puhkama. Esimest korda ei ole tal mitte kellegi ees mingeid kohustusi, ta ei pea kellegi teise eest vastutama ega hoolt kandma.
Romaan kirjeldab värvikalt suvist rannamelu ja inimesi. Peagi jääb Ledale silma noor ema Nina, kes mängib andunult oma väikese tütrega. Naiste vahel tekib sümpaatia ja mõistmine, kuid see lööb kõikuma, kui Nina laps kaotab rannas oma lemmiknuku ega suuda sellest kuidagi üle saada.
Nagu paljudes teistes Ferrante romaanides, lahatakse ka siin iseäranis emade ja tütarde vahelisi rohkem või vähem sassis suhteid.
Elena Ferrante sai ülemaailmselt tuntuks oma Napoli-ainelise tetraloogiaga, mille alusel valmis suurepärane teleseriaal. Ka käesolevast raamatust on tehtud juba palju kiitust pälvinud film, sedapuhku mitte itaallaste, vaid brittide poolt, peaosas Olivia Colman.
Jaapani Kafkaks kutsutud Kōbō Abe (1924–1993) oli mitmekülgne ja avangardistlik looja, kes tegeles nii kirjanduse, fotokunsti kui ka teatriga. Romaan „Kastimees“ on sürreaalsete ja kriminaalsete elementidega jutustus, milles vabatahtlikult kasti sees elava mehe märkmed avavad paari päeva jooksul toimunud sündmusi eri nurkade alt, vähehaaval lisanduvad fragmendid põimuvad, segunevad ja peegeldavad üksteist, kuni maad võtab kõikehõlmav kahtlus selle suhtes, mis õieti üldse juhtus. Raamatu lõpus on tõlkija Maret Nukke saatesõna „Kōbō Abe – inimhingede kirurg ühiskonna absurditeatris“, mis annab põhjaliku ülevaate autori eluloo ja loomingu kohta.
Eesti keeles on Kōbō Abelt varem Agu Sisaski tõlkes ilmunud teosed „Neljas jääaeg“ (Loomingu Raamatukogu, 1966, nr 11–13), „Luitenaine“ (Eesti Raamat, 1968) ja „Härra S. Karma kuritöö“ (Loomingu Raamatukogu, 1984, nr 9).
Istanbulis kunsti õppiv häbelik noormees Raif ei leia elus oma kohta ja isa saadab ta seepeale Berliini seebitootmist õppima. Esimese maailmasõja järgne Berliin on vaene ja ülemeelik paik, mis on täis loovaid mõtteid, ning Raif leiab seal pidet alles siis, kui näeb moodsa kunsti näitusel ühe daami autoportreed. Lummatud noormehe igapäevased istumised maali ees ei jää märkamata ka kunstnikul ning algab üks türgi kirjanduse kauneimaid lugusid kahe üksildase ja iseseisva hinge teineteiseleidmisest, armastusest ja kaotusvalust.
Traagilise saatusega türgi luuletaja, prosaisti, satiiriku ja ajakirjaniku Sabahattin Ali (1907–1948) Teise maailmasõja alguses sõjaväeteenistuse ajal kirjutatud romaan „Kasukaga madonna“ on just viimastel aastakümnetel tõusnud türgi kõige loetumaks raamatuks. Autori tausta ja uuendusliku romaani sidet Lähis-Ida kirjandustraditsioonidega avab lähemalt Helen Geršman.
Krimmi legendid ja pärimused lummavad oma lihtsuse ja tõepärasusega. Neis on palju fantaasiat, nii mõnigi kord astuvad tegevusse nõiad ning muud üleloomulikud jõud. Kuid nende põhitegelaseks on siiski rahvas -- mehine, suuremeelne, õilis.
„Lapse heaolu Eestis 2006“ artiklite kogumikuks on „Lapse heaolu Eestis: riskid ja valikud“, mille andis välja Lastekaitse Liit aastal 2006. Kogumik sisaldab artikleid laste heaolu teemadel, keskendudes riskidele ja valikutele.
Luuletaja, kriitiku ja esseisti käesolev esseekogu käsitleb eelkõige kultuuri-, kunsti- ja eetikaküsimusi.
Philip Rothi (1933–2018) romaanis paneb lastehalvatuse puhang 1944. aasta suvel Newarkis noore kehalise kasvatuse õpetaja Bucky Cantori küsima õige keerulisi küsimusi. Mis või kes meie elu juhib, kas saatus, Jumal või meie ise? Kas on õiglane õnnelik olla, kui teised seda pole? Miks juhtuvad heade inimestega halvad asjad? Vastus, et mõnikord lihtsalt juhtuvadki, ilma mingi põhjuseta, teda ei rahulda. Vaenlase otsingul pöördub ta lõpuks enda vastu – temast saab omaenese nemesis.
Ameerika proosa suurmeistri viimane romaan on väärikas lõpp-punkt tema pikale loometeele.
Nicholas Sparks on enne "Päevaraamatu" kirjutamist osalenud eneseabiraamatute koostamisel. Käesoleva romaani aluseks on tema naise vanavanemate elulugu.