Tooted

Käsiraamatus on kõiki aiandusalaseid küsimusi käsitletud esmajoones kolhooside ja sovhooside suurte tootmisaedade seisukohalt, kuid võimaluste piires on puudutatud ka neid erinevusi, mis on omased individuaalaedadele. Teine, täiendatud ja parandatud trükk

Tartu Riiklik Ülikool 1632-1982, juubeliks valminud raamat, koostajateks Tullio Ilomets ja Hillar Palamets

Reaalse tagapõhjaga "Apokalüpsis" on kui hoiatus nende eest, kes ükskõik mis moel püüavad kaasinimest endale allutada. Nähtamatu jõud on peitnud end maski varju ja lahti päästnud maailma lõppu meenutava kaose, mis on süngem kui surm. Salapärasesse vaimsesse katku nakatatud inimkonda on lähetatud päästma Eriti Ohtlike Kuritegude Uurimisbüroo juhataja sõjaväekriminalist Burmeister-Bušmeister, kes pärast läbilastud südame eemaldamist elab ja võitleb edasi siirdatud südamega. Kumb võidab – kas geniaalne uurija või geniaalne roimar?

Nikolai Baturin on tuntud ja tunnustatud sõnameister, kes on avaldanud seise luulekogu, kümmekond proosaraamatut ja mitu lavateost. Teos sai 1996. aasta romaanivõistlusel II koha. 

Raamat sisaldab bibliograafiat ja selgitavaid märkuseid.

1925. aastal kirjutatud "Chimneysi saladus" jääb Agatha Christie loomingutee algusesse. Tegu on seiklusliku looga, kus Anthony Cade nõustub sõbra eest kaks tööotsa tegema. Esiteks peab ta Aafrikast Londonisse toimetama hiljuti surnud poliitiku memuaarid ja teiseks tagastama daamile kirjad, mis võivad viimast kompromiteerida.

"Ühe põhjuse leidmist pean ma paremaks Pärsia kuningatrooni omandamisest." "Kuivõrd vabadus on eelistatavam orjusest, sedavõrd on vaesus demokraatlikus riigis eelistatavam sellest, mida ainuvõimu riigis õnneks nimetatakse." Raamat on pühendatud antiikatomistika väljapaistva esindaja Demokritose (u. 460-u. 370 e.m.a.) elu ja õpetuse vaatlusele. Demokritost on näidatud sügavamõttelise õpetlasena, kirgliku tõeotsijana, oma aja usundilis-mütoloogiliste kujutluste vastu võitlejana. Tema geniaalsed natuurfilosoofilised aimused, viljakad mõtted sotsiaalfilosoofia ja eetika vallas, mida arendasid edasi Epikuros ja Lucretius, on jätnud sügava jälje teaduse ja filosoofia ajalukku.

Põhjalik helinäidetega illustreeritud ülevaade džässmuusika ajaloost Euroopas ja Ameerikas.

1986. aastal alustatud uus, täiendatud ja parandatud väljaanne kirjandusleksikonist. Kokku sisaldab leksikon 1260 artiklit. Käesolev leksikon ei haara siiski kõiki eesti keeles ilukirjanduslikke, publitsistlikke või kirjanduskriitilisi töid avaldanud isikuid. Välja on jäetud vähemtuntud isikud, kelle kirjatööd on langenud unustuse hõlma. Mõne leksikoni väärinud literaadi kohta pole aga õnnestunud saada biograafilisi andmeid kas tema ajalise või ruumilise kauguse tõttu. Välja on jäänud kõik nooremad literaadid, kes on kirjandusse astunud leksikoni käsikirja lõpetamise ajal 1990. a. ja hiljem. Töödest on eelisõigus antud trükitud kirjandusele, käsikirja jäänud teoseid on mainitud vaid kõige olulisematel juhtudel. Nii on välja jäetud ka need raadio-, televisiooni- ja filmikirjanikud, kel ei ole trükitud teoseid. Teatrirepertuaari loojatest on eelistatud algupäraste teoste kirjutajad, dramatiseerijatest ja tõlkijatest on esitatud kõige tuntumad. Ka teatri- ja filmikriitikute hulgast on valitud neid, kel on trükitud raamatuid. Ajakirjanike ja muude publitsistide puhul on arvestatud nende seost kirjandusega või ühiskondlikku tuntust.

Eesti Vabariigil ja Eesti Rahvusraamatukogul on ühine sünniaasta - 1918. Eesti Rahvusraamatukogu fotoalbum on ajaraamatuna omanäoline hüvastijätt eluga Toompeal, ülevaade meie raamatukoguhoidjate paari põlvkonna tööst. Ivi Eenmaa Album tutvustab lühidalt eri etappe raamatukogu ajaloos ning illustratsioonidena on kasutatud vastava perioodi trükiseid. Sisu: Raamatukogu eellugu Raamatukogu asutamine Raamatukogu esimesed aastad Riigiraamatukogu ühendamine Riigiarhiiviga Riigiraamatukogu aastail 1925-1935 G. Ney Riigiraamatukogu direktorina 1936-1940 Riigiraamatukogu lõpuaastad Sõjaaeg 1941-1944 Sõjajärgsed aastad Viiekümnendad aastad Rariteetide kogu Kuuekümnendad aastad Seitsmekümnendad aastad Arhiivkogu Raamatukogu peahoone sisevaateid Kunsti- ja kartograafiakogu Muusikakogu Kaheksakümnendad aastad National Library of Estonia and its Books Estnische Nationalbibliothek und ihre Bücher

Kogumikus tuleb juttu Eesti meeste katsumustest Nõukogude tööpataljonides 1941.-1942. aastal. Eessõnas antakse ajalooline ülevaade tööpataljonidest, oludest, toidust ja tööst seal. 16 mälestuslugu on pühendatud kõik erinevatele pataljonidele. Raamatu lõppu on lisatud hulgaliselt arhiivimaterjale, nende hulgas umbes 1250 surnud mehe nimekiri. Raamat on illustreeritud ja mõeldud laiale lugejaskonnale.

Raamatus kirjeldatakse Vene sõjalaevastiku fregati "Pallada" ümbermaailmareisi viimast etappi aastail 1853-1854. Sisukord: Šanghai Venelased Jaapanis Liukiu saared Manila Manilast Siberi randadeni Tagasitee läbi Siberi Jakutskist Irkutskini Kakskümmend aastat hiljem

140-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid Eesti Raamat 1972

115-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid. Tõlkeraamat on pühendatud itaalia filosoofi Giambattista Vico (1668-1744) elu ja loomingu vaatlusele. Vico on uusaja ajaloofilosoofia sügavamaid ja originaalsemaid esindajaid. Tema ideed ühiskonna arengu seaduste objektiivsest iseloomust, inimeste tegevuse tähendusest ajalooprotsessis jt. ennetasid tunduvalt oma aega ning avaldasid suurt mõju järeltulevaile mõtlejaile. Eesti Raamat 1985

119-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid Eesti Raamat 1980Tõlkeraamat annab ülevaate renessansiajastu filosoofi Giordano Bruno (1548-1600) elust ja tegevusest. Autor näitab Brunot mehise võitlejana skolastika ja teoloogia vastu ning teadlasena, kes kuni oma märtrisurmani uskus inimmõistuse võidukäiku.

Raamat on pühendatud saksa filosoofi, kirjaniku ja folkloristi, "tormi ja tungi" liikumise teoreetiku J. G. Herderi loomingu vaatlusele. Autor annab valgustusajastu üldiseloomustuse ja lühiülevaate mõtleja elust. Herder on üks historismi loojaid: raamatus käsitletakse historismiidee kujunemist valgustaja mitmetes loomevaldkondades. Eripeatükk on pühendatud ajaloofilosoofiale. Põhjalikult on analüüsitud Herderi esteetikat, mis avaldas suurt mõju esteetilise mõtte edasisele arengule.

145-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid Eesti Raamat 1972

1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole.

J. Edgar Hoover oli Ameerika Ühendriikide salateenistuse, Föderaalse Juurdlusbüroo direktor selle loomisest 1924. a. kuni oma surmani 1973, tegutsedes seega seitsme presidendi ajal ja saavutades erakordse võimu. Raamat tungib selle võimu mehhanismi saladustesse, avab lugejale, kuidas Hooveril õnnestus tasakaalustada kolm suurt jõudu - maffia, FJB ja ametlik presidendivõim - ning hoida neid kõiki ühe lõa otsas. Raamat räägib avameelselt Hooveri homoseksuaalsetest kalduvustest ja mõnegi teise kuulsa poliitiku intiimelust. Paratamatult tuleb juttu ka president John F. Kennedy mõrvast ning filmitäht Marilyn Monroe enesetapust.

Selle mitmekihilise seiklusromaani keskpunktiks on Austria-Ungari põhjapooluseekspeditsioon, mis 1872. aasta arktilisel suvel jõuab tundmatuisse arktilistesse vetesse Novaja Zemlja arhipelaagist loodes. Ekspeditsioonilaev «Tegetthoff» jäätub varsti - ja jääb igaveseks jäässe. Paralleelselt selle ajaloolise ekspeditsiooni draamaga jutustab kirjanik kellegi noore, Viinis elava itaallase Mazzini loo, kes rohkem kui saja aasta pärast hakkab andunult kokku koguma kõiki Payeri-Weyprechti ekspeditsiooni puudutavaid tunnistusi ja dokumente. Viimaks sõidab ta ise Jäämerele, külalisena ühe Norra uurimislaeva pardal. Ta soovib Franz Josephi maa avastamist isiklikult läbi elada. Neil otsinguil elab Mazzini üha sügavamalt sisse arktilisse tegelikkusse, kuni lõpuks koos koerterakendiga Teravmägede liustikel kaduma läheb. Originaali pealkiri: Die Schrecken des Eises und der Finsternis

151-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid. Populaarteaduslik raamat annab ülevaate inglise juristi ja filosoofi, utilitarismi rajaja Jeremy Benthami (1748-1832) elust ja loomingust. Autor käsitleb jurisprudentsi olukorda XVIII sajandi Inglismaal ning mõtestab lahti Benthami uuenduslikud juriidilis-poliitilised ideed ja utilitaristliku eetika põhimõtted. Analüüsides põhjalikult Benthami olulisemaid metodoloogilisi ideid, näitab autor, milline on olnud nende mõju filosoofilise mõtte ajaloos, ning vaatleb lõpuks Benthami kontseptsioonide edasiarendusi XIX ja XX sajandi kodanlikus filosoofias. Olion 1990.

Kui nad 1966. aasta novembris Londoni avangardistlikus Indica galeriis kohtusid, oli John Lennon 26-aastane ja juba "kuulsam kui Jeesus" ning Yoko Ono, 33-aastane jaapanlanna New Yorgi fluxus-areenilt, juba oma provokatsiooniliste aktsioonidega märkimisväärset tähelepanu äratanud. Algusest peale sai "nõiale" osaks agressiivne mõistmatus. John pani toime pühaduseteotuse, kui ta naise stuudiosse "Valge Albumi" salvestusele kaasa tõi. Johni jaoks oli Yoko sugulashing, kellega sai jagada sürrealistlikku maailmataju ja kuulutada kunsti ja erootika ühtsust. Protestiliikumise päevil instseneerisid nad oma armastust happeningina. Yoko algatatud bed-in'idega protestiti Vietnami sõja vastu, ühiste plaatidega dokumenteeriti oma "meeletuse" otsinguid. 1971. aastast elas paar USA-s. Sel ajal ilmus John Lennoni tuntuim sooloalbum Imagine. 1975. aastal sünnitas Yoko poja Seani, Johnist sai koduperemees, Yoko valitses miljonitesse ulatuvat varandust. 1980. aasta novembris õnnestus ühine comeback, muusikalised stseenid ühest abielust -- Double Fantasy. See lootuse leek, mis albumis korraks lahvatama lõi, kustutati ameerika gangsterifilmide kombel revolvrikuuliga. Oli 8. detsember 1980.

Eepose põhitekstile järgnevad kirjandusteadlaste Endel Nirgi, August Annisti ja Lehti Viiroja kommentaarid.

Sisukord:

• Soovituseks
• Sissejuhatuseks
  Esimene lugu. Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad
  Teine lugu. Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv
  Kolmas lugu. Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek
• Neljas lugu. Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest
  Viies lugu. Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks Tuuslarile
• Kuues lugu. Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine
• Seitsmes lugu. Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual
• Kaheksas lugu. Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm
• Üheksas lugu. Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit Kümnes lugu. Kikerpära soo. Veevaimu kuld. Jõukatsujad. Võla tasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus
• Üheteistkümnes lugu. Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. Väikemehe seiklus
  Kaheteistkümnes lugu. Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeselapse tall. Silla ehitus
  Kolmeteistkümnes lugu. Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad Neljateistkümnes lugu. Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus Sarvik-taadiga. Lahkumine
  Viieteistkümnes lugu. Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus
  Kuueteistkümnes lugu. Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak
  Seitsmeteistkümnes lugu. Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tanta
  Kaheksateistkümnes lugu. Teine teekond allmaailma. Lahing põrgulistega. Kahevõitlus Sarvikuga
  Üheksateistkümnes lugu. Sarvik-taadi aheldamine. Õnne-aeg. Pidu ja tarkuseraamat. Sõjateated
  Kahekümnes lugu. Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas
  Järelsõna: Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg", E. Nirk.
  Kommentaarid: "Kalevipoja" motiivide algupära. A. Annist
• Keelelisest redigeerimisest. A. Annist.
  Haruldasemate sõnade seletus. A. Annist
  Kristjan Rauast kui muistendikunstnikust. L. Viiroja
• Andmeid illustratsioonide originaalide kohta. L. Viiroja
  
  

Raamatus käsitletakse vestelises vormis mitmesuguseid armuelulisi teemasid Vana-Ida armastuskultuuridest tänapäeva seksuoloogia uusimate uurimistulemusteni.

Tõelise jutuvestja andega Lutsu tegi kuulsaks tema esimene romaan "Kevade" (1912). Südamliku ja humoorika loo Paunvere kooli lõbusatest juhtumistest annab autor edasi äärmise soravusega. Peategelasi on raamatul palju. Kes ei teaks neid legendaarseid, veidi ehk müütilisigi tegelasi: pisut nipsakat heledapäist Raja Teelet, alati mõtlikku ja õrnahingelist Arnot, krutskimeeste lemmikut Tootsi või halenaljakat, ent visa Kiirt. "Kevade" on raamat elust enesest – siin on nii muresid kui ka rõõme, nii raskusi kui ka vedamist. Tegemist on raamatuga, mida korraga palju lugeda ei tahakski - lihtsalt ei raatsi, sest mitusada põnevat, naljakat ja lihtsalt toredat lehekülge saavad liigagi kiiresti läbi. 12. trükk

Sisaldab bibliograafiat ja registrit. Ühiskonna- ja kultuurikriitilised artiklid, kirjandusküsimused, teatrikirjad, reisimärkmed.

Sisaldab bibliograafiat ja registrit . - A. H. Tammsaare artiklite alfabeetiline loetelu. Ühiskonna- ja kultuurikriitilised artiklid, kirjandusküsimused, teatrikirjad, varia.

"Tõin Kõrbojale peremehe." Isa vahtis pärani silmi tütart, Eevit ja last ning ei mõistnud kaua aega, mis see peab tähendama või mis selle peale peab vastama. Aga siis taipas ta äkki, kustpoolt tuul puhub; taipas, et see on ju Katku Villu poeg, keda tema tütar süles hoiab; taipas, et tütar on koju tagasi tulnud ning mõtleb vististi koju jäädagi. Ja talle tuli suur rõõm oma tütre pärast, tuli suur rõõm selle lapsukese pärast, keda tütar süles hoidis.

Käesolevas monograafias taotletakse anda kogu vastava uurimistöö tulemustele toetudes eesti rahvusliku kirjanduse tekkeperioodi üksikasjalikku ülevaadet, mis on keskendatud Fr. R. Kreutzwaldi elutöö ja vaadete käsitluse ümber. Uurimuse autor on seadnud oma eesmärgiks näidata, milline oli eestikeelne kirjasõna enne Kreutzwaldi, mida uut tuli juurde tema ajal ja milline on tema osa selle uue tekkes ning kujunemises.

Kaasakiskuv raamat kaheksast kuninglikust printsessist, keda saatus viis võõrsile ja kellest said oma uue kodumaa väljapaistvad valitsejannad. Teos on illustreeritud rohkete värvi- ja mustvalgete fotodega.

Eduard Vilde tuntud romaan "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (esmakordselt ilmunud 1903. aastal) kuulub kirjaniku ajaloolisesse triloogiasse. Erinevalt "Mahtra sõjast" ja "Prohvet Maltsvetist" tutvustatakse siin lugejale linnaolustikku – 19. sajandi Tallinna. Ka on "Anija meestes" sündmustiku keskpunktis üksikisiku saatus, samal ajal kui "Mahtra sõda" ja "Prohvet Maltsvetti" kannab võimas talupoegade liikumine.

Jutukogu

Erakordselt kujutlusvõimelise teosena tabab «Lahing» ühe 19. sajandi suurima konflikti, Esslingi lahingu jõhkrust ja kangelaslikkust

Rida mälestusi lapsepõlvest.

Sisukord: Sissejuhatus Historiograafia Allikad LINNASIIRE Linnade arengu üldjooni Pealinn Tallinn Ülikoolilinn Tartu ja tööstuslikud piirilinnad Narva ning Valga Kuurordilinnad Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare Vanad maakonnalinnad Viljandi, Rakvere ja Võru Tööstuslikud väikelinnad Türi ja Kunda LINNARAHVASTIK Linnarahvastiku dünaamika Linnarahvastiku loomulik iive Linnarahvastiku mehhaaniline iive Linnarahvastiku vanuseline ja sooline koosseis Linnarahvastiku rahvuslik koosseis LINNARAHVASTIKU SOTSIAALNE KOOSSEIS Töölisklass Kodanlus Väikekodanlikud keskkihid LÕPPMÕTTEID JA JÄRELDUSI LISA Eesti linnade suurtööstustööliste arv 1. jaanuaril 1939 KASUTATUD ALLIKATE JA KIRJANDUSE NIMEKIRI

Autobiograafia. Kõvas köites raamat sarjast Kuningate sari

Madame Tussaud' väliselt hästi dokumenteeritud eluloost saab Dorrit Willumseni meisterteoses meeliköitev sensuaalne portree erakordsest naisest, kes muutis surma ja õuduse äriks ning teenis Suure Prantsuse revolutsiooni peategelaste loomutruude vahakujudega tänapäeva ärinaiste kombe raha.

Raamat Marilyn Monroe ja Arthur Milleri abielust

Kreeka mütoloogias ja senises kirjanduses on Medeiat kujutatud kättemaksulise hüljatud naisena, kes tapab oma mehe ja lapsed. Romaanis (1996) on saksa nüüdiskirjanik Christa Wolf kujutatud teda teisiti. Tema Medeia on õilsameelne ja inimlik naine, kel pole aga sellele vaatamata kohta oma kahel kodumaal - Kolchises ja Korintoses.

Eessaare Aadu (Jaan Anveldi: 1884-1937) lühiproosa on enamikus ilmunud aastail 1916-1920 ja kujutab peamiselt nende aastate sündmusi. Vastandlike tõekspidamiste ajast on autor leidnud huviga jälgitavaid inimsaatusi. Oma proosaga on Eessaare Aadu sotsialistliku realismi rajajaid.

Kogumik on mõeldud tähistama Jakob Hurda 150. sünniaastapäeva. See tutvustab J. Hurta kui folkloristi, koondades tema eestikeelsed rahvaluulealased kirjutised (üleskutsed, teadaanded, uurimised) aastatest 1871-1906.