Kaks aastat tagasi aset leidnud nn pronksiöö sündmused on pinnale toonud terve rea kõige pöörasemaid Tõnismäega seotud legende. Dmitri Petrjakov on seganud kokku kummalise sousti reaalselt aset leidnud sündmustest, maagiast, keskaegsetest müütidest, Dannebrogist, Kaali meteoriidist, erinevate kirikute ning nõukogude ja saksa natsiladviku, salateenistuste, vabamüürlaste ja salaordute huvist Tõnismäe vastu jne. Raamatu läbivaks teljeks on pronkssõduri lugu – autor heidab õhku hüpoteesi, et pronksist soldati lahkumisse Tõnismäelt on segatud maagia. Raamatus toodud isikud on ajaloos reaalselt elanud ja selles esinevad ajaloolised sündmused täpselt dateeritud. Raamat on illustreeritud rohkete fotode ja autori tehtud illustratsioonidega.

Meie vabariigi territooriumil on rohkesti arheoloogiamälestisi ehk muistiseid. Teadaolevate paremini säilinud muististe arv ulatub üle kahe tuhande. Ajalooallikana on neil hindamatu väärtus. Kirjalikud allikad annavad ju teateid elust Eestimaal põhiliselt vaid viimase kaheksasaja aasta kohta. Sellele eelneb aga ümmarguselt kümme korda pikem ajavahemik, millest ainsana jutustavad muistised. Kõige rohkem -- ligikaudu kolmveerand koguarvust -- on arheoloogiamälestiste seas muistseid matusepaiku.

Tuntud populaarteaduslike teoste autor Anatoli Varšavski räägib selles raamatus, kuidas ja millal asustati Ameerika man­ner. Selgub, et Ameerika riikide kultuur on üle 25 000 aasta vana ning et Ameerika asustati Kirde-Aasia ja Kaug-Ida kaudu üle Beringi väina. Autor tutvustab vähetuntud fakte ja sündmusi nende paikade ajaloost. Huvitav lugemisvara kõigile, keda köidab ajalugu.

Holokaust sai alguse varjatud, kuid ligipääsetavas kohas – Hitleri peas – ning lähtus kinnismõttest, et juutide hävitamine taastab maailma loomuliku tasakaalu ning lubab Saksamaal saada enda valdusesse ressursid, mida sel on hädasti tarvis. Sellist maailmavaadet sai ellu viia üksnes teiste riikide ja nendes elavata juutide hävitamise teel. Oma raamatus "Must muld. Holokaust kui ajalugu ja hoiatus" esitab Timothy Snyder sellest läinud sajandi koletust tragöödiast põhjaliku, asjatundliku ja sügavalt originaalse käsitluse. 21. sajand on aga hakanud sarnanema 20. sajandi algusega, kus muret toidu ja vee pärast saadavad ideoloogilised väljakutsed globaalsele korrale. Meie maailm on Hitleri omale märksa sarnasem, kui tunnistada tahame. Ida-Euroopa allikmaterjalidel ja ellujäänud juutide unustatud tunnistustel põhinev "Must muld" näitab meile holokausti seega mitte üksnes ajaloona, vaid ka hoiatusena.