Tooted
Müstilne, õudusjutu sugemetega lugu kunstlikult sigitatud tüdrukust, kelle geenides peitus ohtlikke kalduvusi. Kui Alraune neiuks sirguks, puhkes tema romantilises hinges äge võitlus hea ja kurja, taevaliku armastuse ja saatanliku õeluse vahel, mis sundis teda käituma kord ahvatleva näkineitsina, kord julma vampiirina. Alraune avastas endas hämmastavaid, üleinimlikke võimeid ja tavatuid kirgi.
"Aphroditet" võiks pidada kõikvõimalike seksuaalsete naudingute entsüklopeediaks, kui romaani tavatult julgeid stseene ja avameelseid kirjeldusi ei õigustaks antiikaja kommetevabadus ega õilistaks peategelaste kirglik armastus. Teosest õhkub seda sõnulseletamatut võlu, mida nimetatakse prantsuse vaimuks.
Herbert Wellsi tuntakse peamiselt ulmeromaanide ("Ajamasin", "Nähtamatu", "Maailmade sõda" jt) ning teravapilguliste publitsistikateoste autorina. Kuid Wells on kirjutanud ka võluvaid armastusromaane. "Armastus ja härra Lewisham" on haarav jutustus kahe noore inglase liigutavast armuloost. Esimesest pilgust süttinud kirg ei kustu heitlustes eluraskustega, kus lootusehetked vahelduvad kriisidega. Eneseotsingute ja eneseteostuse käänulisel teel õpivad noored armastajad teineteist ja maailma paremini mõistma ning leiavad oma õnne. Teoses on rohkesti mõnusat inglise huumorit ning tänapäeval nii haruldast julget elujaatust.
Alma Teder (1908–1990) astus kirjandusse sõjaeelset taluelu kujutava romaaniga "Ilusad päevad", kuid tunnustuse tõi talle romaan "Elu õpilane". Toronto kirjanik Hannes Oja on teose ja autori kohta öelnud nii: "Eesti kirjandusse jääb ta aga oma kaheköitelise romaaniga "Elu õpilane", kirjeldades koguni vapustava naturalismiga mõisamoonakate elu ja kitsaid võimalusi sellest paremasse ellu pääseda, meenutades Ernst Särgava, Jaan Oksa, ka A.H. Tammsaare esimesi töid".
Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.
Alma Teder (1908–1990) astus kirjandusse sõjaeelset taluelu kujutava romaaniga "Ilusad päevad", kuid tunnustuse tõi talle romaan "Elu õpilane". Toronto kirjanik Hannes Oja on teose ja autori kohta öelnud nii: "Eesti kirjandusse jääb ta aga oma kaheköitelise romaaniga "Elu õpilane", kirjeldades koguni vapustava naturalismiga mõisamoonakate elu ja kitsaid võimalusi sellest paremasse ellu pääseda, meenutades Ernst Särgava, Jaan Oksa, ka A.H. Tammsaare esimesi töid".
Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.
Novellivalimik koosneb neljateistkümnest põnevusjutust, mille sündmustik on äärmiselt dünaamiline. Tegevus toimub kord üksildases maamajas, kord Soho restoranis, kord Londoni ärimaailmas. Fletcheri lugudel on alati hästimotiveeritud sõlmitus, pingeline areng ja üllatav lõpplahendus.
Väljapaistva inglise kirjaniku Gilbert Keith Chestertoni (1874–1936) loomingus on ülemaailmse tunnustuse võitnud detektiivnovellide sari, mille peategelaseks on asjaarmastaja detektiiv preester Brown. Käesolevasse raamatusse koondatud põnevad kriminaallood varjavad pealispinnalise, kuid teravmeelse paradokslemise taga tõsist kaasatundmist ja kaasamõtlemist inimelu põhiküsimuste üle.
Romaan neist, kes omakasu taga ajades kiskjalikult hävitavad hinnalisi ja haruldasi loomi, ja neist, kes oma elu kaalule pannes kaitsevad loodust ja loomariiki
"Kodu on ilus" on Mats Traadi 1985. aastal ilmunud romaani "Üksi rändan" järg ja kujutab selle peategelase Kalju Soa elukäiku viiekümnendate aastate algusest tänapäevani.
Romantiline armastuslugu Louis XIV kiindumusest õuedaam Louise de La Vallière'i vastu, kes metressina kinkis Päikesekuningale neli last. Dumas-vanema musketärilugude austajad leiavad sellest raamatust hulgaliselt triloogiast "Kümme aastat hiljem" meelde jäänud ajaloolisi tegelasi.
Austraalia kirjaniku teoses jutustab autor oma lapsepõlvest. Ta pärineb kehvast, ent rõõmsast ja üksmeelsest kodust. See kodu asub maal, ja ümbritsevat loodust kirjeldades tutvustab autor lugejat tolle kauge mandri omapäraga. Väikest alanit tabas lastehalvatus, mille tagajärjel ta jalad kaotasid liikumisvõime. Pärast kauaaegset haiglas viibimist õppis ta käima karkudega. Tugeva tahte ja visa harjutamisega suutis ta ka ujuma õppida ja hiljem koguni ratsutama. Seejuures tuli tal võidelda paljude raskustega, ent need teda ei heidutanud ja ta võitis need mehiselt. Suure soojusega räägib kirjanik oma vanematest, toredatest sõpradest ja headest tuttavatest. Eriti helge mälestus on tal jäänud isast, kes talle alati julgust ja elurõõmu sisendas. Kogu raamatule annab rõõmsa ning päikesepaistelise meeleolu kirjaniku terve, teotahteline ja aktiivne ellusuhtumine.
Edgar Wallace, see muhe mees pika inglise piibuga, oli üks XX sajandi viljakamaid ja loetavamaid kirjanikke. Tema seiklusrohkeid romaane on tõlgitud kõigisse keeltesse, sageli dramatiseeritud ja filmitud. Ka nende uusväljaanded kaovad ruttu müügilt.
Akna kõrval oli pikk siidist eesriidenöör. Ta tõmbas tooli lähedale, astus hääletult sellele ja lõikas nööri kaunis kõrgelt ära. Sama hääeltult astus ta maha. Tal oli kolm minutit aega oma tööks. Kolme minuti pärast on ta jälle oma külaliste juures, vabandades oma õe puudumist, sel ajal kui see kaunis olend „enesetapmise kalduvustega“ ripuks lõdvalt ... Ta vaatas ümber, otsides sobivat konksu, ja leidis ukse tagant varna, mis kandis ta raskuse. See oleks õige koht. Kiiresti tegi ta silmuse nööri ühte otsa ja hoidis seda selja taga.
Edgar Allan Poe (1809–1849) on vaatamata oma lühikeseks jäänud elule (40 aastat) rikastanud maailma kirjandust rohke ja põneva loominguga. Peamiselt proosat kirjutanud Poe teoste mõju on veel tänapäevalgi tunda nii kirjanduses, muusikas kui ka filmikunstis. Muuhulgas peetakse teda krimiromaanide žanri leiutajaks.
Poe fantastiliste ning õudusjuttude kogumik annab hea ülevaate nüüdisaja novelli ja detektiiv- ning ulmekirjanduse ühe rajaja loomingust.
Sisu:
- "Berenike"
- "Ligeia"
- "Usheri maja hukk"
- "William Wilson"
- "Langemine Maelströmi"
- "Ovaalne portree"
- "Kaev ja pendel"
- "Reetlik süda"
- "Must kass"
- "Dr. Tõrva ja professor Sule süsteem"
- "Mis juhtus monsieur Valdemariga"
- "Vaat amontilladot"
- "Hüpikkonn"
- "Mõrv Rue Morgue'il"
- "Marie Roget' mõistatus"
- "Näpatud kiri"
- "Kuldmardikas"
- "Ärimees"
- "Hing väljas"
- "Mõni sõna muumiaga"
- "Kommentaare"
- "Edgar Allan Poe orbiidita planeet"
Käesolev romaan on autori noorpõlves kirjutatud, arvult tema viies teos, mis ilmus 1867. aastal. Õieti on see tema esimene tõsisemat tähelepanu vääriv romaan, milles juba selgesti väljendub areneva meistri oskus ning püüe inimloomuse tumedaid ja süngeid külgu julmuseni ulatuva tõetruudusega kirjeldada. Kompositsiooniliselt on romaan viimaste üksikasjadeni läbi mõeldud; see ei sisalda ühtki juhuslikku detaili, igal näiliselt tühisemalgi pisiasjal on oma otstarve. Teose stiil on lühilauseline, puhtasjalik, igasutuste ilustusteta. Tõlkes on püütud seda asjalikkust säilitada. Iga lausega tahetakse edasi anda just seda, mida kirjanik on öelda tahtnud. Naturalismi klassiku teos, mille esmatõlge eesti keelde kandis pealkirja "Sina ei pea mitte abielu rikkuma"
XX sajandi ühe populaarsema inglise romaanikirjaniku tähtteos, mille tegevus toimub 20-ndate aastate Inglismaal. Peategelane on noor arst Andrew Manson, kelle tõusu, langust ja armastuslugu kujutatakse autorile omases paeluvas stiilis. Autorile Ameerika raamatukaupmeeste auhinna toonud romaani järgi on tehtud film ja TV-seriaal.