Tooted

"Aphroditet" võiks pidada kõikvõimalike seksuaalsete naudingute entsüklopeediaks, kui romaani tavatult julgeid stseene ja avameelseid kirjeldusi ei õigustaks antiikaja kommetevabadus ega õilistaks peategelaste kirglik armastus. Teosest õhkub seda sõnulseletamatut võlu, mida nimetatakse prantsuse vaimuks.

Herbert Wellsi tuntakse peamiselt ulmeromaanide ("Ajamasin", "Nähtamatu", "Maailmade sõda" jt) ning teravapilguliste publitsistikateoste autorina. Kuid Wells on kirjutanud ka võluvaid armastusromaane. "Armastus ja härra Lewisham" on haarav jutustus kahe noore inglase liigutavast armuloost. Esimesest pilgust süttinud kirg ei kustu heitlustes eluraskustega, kus lootusehetked vahelduvad kriisidega. Eneseotsingute ja eneseteostuse käänulisel teel õpivad noored armastajad teineteist ja maailma paremini mõistma ning leiavad oma õnne. Teoses on rohkesti mõnusat inglise huumorit ning tänapäeval nii haruldast julget elujaatust.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

See on armastusromaan, milles põimuvad kirjaniku fantaasia ja ajalooline tõde...Desiree on Marseille´siidikaupmehe tütar, kellest saab marssal J.-B. Bernadotte´i abikaasa ja hiljem Rootsi kuninganna. Tema elukäigu kaudu luuakse erakordselt haarav pilt Napoleoni ajajärgust, tolleaegsetest ajaloolistest sündmustest ja silmapaistvatest isikutest.

Oma kolmeteistkümnendas raamatus jälgib autor ühe maakooli igapäevast elu, mille kujutamise kaudu on tähelepanu keskpunkti toodud meie koolielu aktuaalsed, lahendamist ootavaid probleeme. Pearõhk on õpetajate isiksuste vaatlusel - oleneb ju noorsoo eetiline ja vaimne kujunemine suurel määral just õpetajaist.

Romaani keskmes on kauni ja mitmekülgsselt andeka noore seltskonnadaami õnneotsingud. Dodo ülekeevalt särtsakas temperament ja isepäisus ajendavad teda mõnigi kord mõtlematutele tegudele, kuid eks ole nii, et kes palju armastab, sellele antakse paljugi andeks!

Alma Teder (1908–1990) astus kirjandusse sõjaeelset taluelu kujutava romaaniga "Ilusad päevad", kuid tunnustuse tõi talle romaan "Elu õpilane". Toronto kirjanik Hannes Oja on teose ja autori kohta öelnud nii: "Eesti kirjandusse jääb ta aga oma kaheköitelise romaaniga "Elu õpilane", kirjeldades koguni vapustava naturalismiga mõisamoonakate elu ja kitsaid võimalusi sellest paremasse ellu pääseda, meenutades Ernst Särgava, Jaan Oksa, ka A.H. Tammsaare esimesi töid".

Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Alma Teder (1908–1990) astus kirjandusse sõjaeelset taluelu kujutava romaaniga "Ilusad päevad", kuid tunnustuse tõi talle romaan "Elu õpilane". Toronto kirjanik Hannes Oja on teose ja autori kohta öelnud nii: "Eesti kirjandusse jääb ta aga oma kaheköitelise romaaniga "Elu õpilane", kirjeldades koguni vapustava naturalismiga mõisamoonakate elu ja kitsaid võimalusi sellest paremasse ellu pääseda, meenutades Ernst Särgava, Jaan Oksa, ka A.H. Tammsaare esimesi töid".

Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Joseph Rothi (1894-1939), juudi rahvusest austria kirjaniku 1930. aastal ilmunud romaan on mälestusmärk autori rahvale, lugu piiritult Jumalale alluva inimese kannatustest. Ühe lihtsa mehe romaan.

Inimene peab oma teod lunastama, nende eest ei saa põgeneda. Noored, Üksikud naised on täis igatsust, julged ja illusioonideta, erootikas rahuldamata. Nad peavad erootikat millekski, mis puudutab niisama palju hinge kui kehagi. Nad kannavad endas igatsust, et neid haaraks suur armastus, kuid lootusetuses lepivad nad sageli selle vastuhelgiga.

Väljapaistva inglise kirjaniku Gilbert Keith Chestertoni (1874-1936) loomingus on ülemaailmse tunnustuse võitnud detektiivnovellide sari, mille peategelaseks on asjaarmastaja detektiiv preester Brown. Käesolevasse raamatusse koondatud põnevad kriminaallood varjavad pealispinnalise, kuid teravmeelse paradokslemise taga tõsist kaasatundmist ja kaasamõtlemist inimelu põhiküsimuste üle.

Romaan neist, kes omakasu taga ajades kiskjalikult hävitavad hinnalisi ja haruldasi loomi, ja neist, kes oma elu kaalule pannes, kaitsevad loodust ja loomariiki

"Kodu on ilus" on Mats Traadi 1985. aastal ilmunud romaani "Üksi rändan" järg ja kujutab selle peategelase Kalju Soa elukäiku viiekümnendate aastate algusest tänapäevani.

Näitekirjanikuna tuntud Hella Wuolijoe (s. Hella Murrik) mälestuste esimene raamat, mis ilmus 1945. a. Helsingis ja on soome keeles avaldatud juba kolmes trükis. Sajandialguse Tartu oli pärast ärkamisaega saanud jälle rahvuslike püüdluste keskkohaks, kus Jaan Tõnisson andis välja "Postimeest", nooreestlased eesotsas G. Suitsuga võtsid julgelt omaks Euroopa tõelise vaimuelu ja poliitikud seadsid tuleviku Eesti sihte. Enesestmõistetavalt on raamatul ka tundeline pool, sest sündmused toimuvad nooruselinnas.

Romantiline armastuslugu Louis XIV kiindumusest õuedaam Louise de La Vallière'i vastu, kes metressina kinkis Päikesekuningale neli last. Dumas-vanema musketärilugude austajad leiavad sellest raamatust hulgaliselt triloogiast "Kümme aastat hiljem" meelde jäänud ajaloolisi tegelasi.

Inglise tuntud nüüdiskirjaniku Fay Feldoni romaan viib meid XX sajandi kuuekümnendate aastate muudatusterohkele Inglismaale. See on lugu armastusest ja rumalustest, mida armastuse pärast tehakse, kui see on arutu, põikpäine ja armukadedusest kiusatud. Autor on nelja lapse ema ja teab ning tunnetab laste vajadusi ja lastevanemate vastutust, ja tema eesmärgiks on näidata, millised vintsutused ja ohud lapsi sellistel puhkudel ees ootavad. Lugeja silma all areneb naispeategelane, kes tahtmatult mõjustab meeste südameid ja elu, tuulepäisest noorikust küpseks, heatahtlikuks, võimekaks naiseks. Autor on öelnud selle teose kohta, et see on jõululugu ja peab seetõttu olema õnneliku lõpuga. Kogu pere saab jõuludeks kokku ja võib loota, et vanemate sedapuhku juba kolmas abileu püsima jääb. Romaan on täis põnevaid, vahel isegi raskestiusutavaid olukordi ja juhuseid ning mõnuga loetav.

Tänapäeval Lääne-Euroopas ja Ameerikas suure populaarsuse võitnud, praegu Pariisis elav tšehhi kirjanik Milan Kundera (s 1929) etendas tähtsat osa Tšehhoslovakkia 1968. aasta sündmustes. Sattunud oma kodumaal põlu alla, oli ta sunnitud sealt lahkuma, tema 1965. a. kirjutatud romaan "Nali" aga kanti seal keelatud kirjanduse nimistusse.

"Nali" on mitmekihiline, probleemiderohke teos. Selles kujutatakse elu ja inimesi, kellega saatus on kurja nalja teinud. Ka peategelasel on hukatuslik kalduvus rumalateks naljadeks. See on üheks ajendiks, miks ta ülikoolist välja heidetakse, see vajutab ka pitseri tema suhetele vastassooga, kes on hõivanud tema mõttemaailmas üsnagi soliidse koha.

Huvitavas minavormis esinevate tegelaste kaudu on näidatud "reaalse sotsialismi" inimvaenulikkuse ja moraalse allakäigu põhjusi. Selles mõttes on "Nali" eesti lugejale lähedane ja arusaadav, teos nagu meie endi elust. Romaan on senini ilmunud kahekümne neljas keeles.

Edgar Allan Poe (1809–1849) on vaatamata oma lühikeseks jäänud elule (40 aastat) rikastanud maailma kirjandust rohke ja põneva loominguga. Peamiselt proosat kirjutanud Poe teoste mõju on veel tänapäevalgi tunda nii kirjanduses, muusikas kui ka filmikunstis. Muuhulgas peetakse teda krimiromaanide žanri leiutajaks.

Poe fantastiliste ning õudusjuttude kogumik annab hea ülevaate nüüdisaja novelli ja detektiiv- ning ulmekirjanduse ühe rajaja loomingust.

Sisu:

• "Berenike"
• "Ligeia"
• "Usheri maja hukk"
• "William Wilson"
• "Langemine Maelströmi"
• "Ovaalne portree"
• "Kaev ja pendel"
• "Reetlik süda"
• "Must kass"
• "Dr. Tõrva ja professor Sule süsteem"
• "Mis juhtus monsieur Valdemariga"
• "Vaat amontilladot"
• "Hüpikkonn"
• "Mõrv Rue Morgue'il"
• "Marie Roget' mõistatus"
• "Näpatud kiri"
• "Kuldmardikas"
• "Ärimees"
• "Hing väljas"
• "Mõni sõna muumiaga"
• "Kommentaare"
• "Edgar Allan Poe orbiidita planeet"

Prantsuse kirjaniku André Maurois (1885 - 1967) romaan, mis käsitleb ema ja seejärel tütre armastuse ja perekonnaelu probleeme.

Saksa nooruki hämmastavad seiklused XII sajandi ristisõdades: vaevalisel teekonnal Pühale maale orjaks müüduna tõmmatakse ta varsti kaasa Templiordu rüütlite ja ismailiitide sekti pöörasesse vandenõusse, mida sepitsetakse kahe vaenuleeri juhi, Jeruusalemma kuninga Guy de Lusignani ja saratseenide sõjapealiku Saladini vastu. Ajaloosündmustesse sekkuvad kurjad maagid ja üleloomulikud jõud.

Tuntud rootsi kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi (1951) Pär Lagerkvisti (1891-1974) religioonikriitiliste teoste valimik, mis sisaldab jutustused Barabbas Ahasveeruse surm Palverändur merel Püha Maa

Käesolevas raamatus kohtub eesti lugeja uuesti austraalia kaasaegse kirjaniku Alan Marshalliga, kelle esimene autobiograafiline teos - "Ma suudan hüpata üle lompide" - ilmus eesti keelde tõlgituna 1968. aastal ja võitis endale eriti noorte lugejate hulgas palju sõpru. "See on rohi..." jätkab kirjaniku jutustust tema enese elust, sedapuhku juba enam täiskasvanud lugejate poole pöördudes.

«Buddenbrookide» epopöa ja filosoofilise «Võlumäe» autori talent särab niisama eredalt ka seiklusromaani žanris. Felix Krull on XX sajandi Casanova – uljas õnnekütt, kes tänu heale inimesetundmisele ja hurmamisoskusele teeb hiilgava karjääri, jõuab liftipoisi kohalt kuningakotta. Oma käänulisel eluteel ei jäta erotomaanist suurseikleja vallutamata ühtki naisesüdant. Loomulikult satub ta sealjuures kord ohtlikesse, kord koomilistesse situatsioonidesse.

XX sajandi ühe populaarsema inglise romaanikirjaniku tähtteos, mille tegevus toimub 20-ndate aastate Inglismaal. Peategelane on noor arst Andrew Manson, kelle tõusu, langust ja armastuslugu kujutatakse autorile omases paeluvas stiilis. Autorile Ameerika raamatukaupmeeste auhinna toonud romaani järgi on tehtud film ja TV-seriaal.

Valgemäel valmistatakse pulmade vastu. Kõige noorem Valgemäe tütar, kuldjuukseline, pikkade patsidega Anna viiakse Võrumaale mehele. Uus maja on üleni valgustatud. Aknad ja uksed pärani lahti. Tüdrukud ja talitajad jooksevad edasi-tagasi lauanõude ja pesuvirnadega. Vana maja suurest vanast köögist ja peretoast kostab tume kõnemürin läbi pimeda sügisöö välja vaiksele murule.

Hella Wuolijoe mälestuste teine köide “Ülikooliaastad Helsingis 1904-1908” algab tema Soome jõudmisega 1904. a. septembris. Helsingi ülikooli rahvaluulet õppima asunud hakkaja tütarlaps kohaneb kiiresti, keeletunde andes teenib ta endale ülalpidamist. Oskar Kallas ja Jaan Tõnisson aitavad teda kokku viia soome teaduse ja kultuuri nimekate esindajatega, nagu Aino Kallase vend prof. Kaarle Krohn, ülikooli lektor Antti Almberg-Jalava, teatritegelane Kaarlo Bergbom jt. Ta kirjutas rahvaluule-uurimuse “Vaenelaps ema haual”, omandades magistrikraadi; osales ka Soome poliitilises elus, tutvus oma tulevase mehega ja abiellus.

"Varjukõnd" on meisterlik, luuletaja sulega kirjutatud kriminaalromaan, kus iga detail on kõnekas ja psühholoogiline analüüs ulatub kõrgemale selle žanri tavapärasest tasemest.

Romaani peategelane töötab New Yorgis ühe keskpärase ajalehe toimetuses. Tema noorpõlve unistuseks oli saada kuulsaks luuletajaks. Paraku pole tal õnnestunud kuulsust saavutada ning ta peab leppima keskpärase tööga, et tasuda kõikvõimalikke arveid. Lisaks valmistab talle muret emalt tulnud kiri, kus ta palub oma elatisraha suurendamist.

See lugu Napoleonist St. Helenal ja inglise tütarlapsest, kes ta ellu tuli ta viimastel eluaastatel, pole ei biograafia ega jutustus ajaloo sündmustikul. See on romaan, kuigi see suuremalt osalt põhineb tõestisündinul.

«Viimne peatükk» on üks Hamsuni meisterlikumaid teoseid, olgugi, et see eesti lugejaile käesoleva tõlke kaudu kättesaadavaks pääseb peaaegu viimsena. Loodusearmastus ja maaharija töö austus on määranud mitme ta teose põhitooni. Idealistlik noot, mis «Maa õnnistuses» vahest juba elementaarselt mõjus, asendub siin tõhusa, piprase, kosutava sapiga, mida tihti leevendab ainult inimlik kaastunne. Torahusi sanatooriumis, sipelgapesas, millesse koguneb linnade parem seltskond, leiame nii palju virilat, võltsiga harjunut, veidrat ja kentsakat, nagu oleks tegemist elu igasuguste väärkujunduste kvintessentsiga, Patsientide iga samm, soov ja sõna paljastab liialdamiseta aina egoistlikke harjumusi, väiklasi tagamõtteid, väikest nügimist umbses, silmaringita isiklikus elupiiris. Need inimesed on ühtlasi traagilised oma väikluses. Lüüriline element, mis Hamsuni varasemais töis looduspiltides ja uus-romantilisis tundlemisis mõjule pääses, ei tungi käesolevas enam esile. Kuid ta on siiski olemas. Ta on ainult enam looritud ja avaldub harva nukrais lühikesis ühelauselisis mõttemärkustes, kõige sagedamini aga tegelaste eneste suu läbi nende raskemail tundidel.