Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.

Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.

Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.

Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

 

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

 

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.

 

...1973. aasta 19. detsembril jätsid terroristid maha keldri, kust oli juba läbi kaevatud viimse võimaluseni lõhkeaineid täistopitud tunnel. Pärast seda ilmusid sinna "sõbraliku" riigi saatkonna töötajad, kes paigutasid tunnelisse täiendavalt kaks tankitõrjemiini ja elektrondetonaatori. Järgmisel päeval panid lõhkemehhanismi tööle üheaegselt kaks gruppi - terroristid ja ühe Hispaania - "sõbraliku" lääneriigi töötajad!

Lääne eritalituste endise agendi raamat kergitab saladuskatet kulissidetaguselt võitluselt, mis pärast Teist maailmasõda on kulgenud kapitalismileeri võimueliidi hulgas maailmavalitsemise pärast. Kirjeldatakse vabamüürlaste, nn. Bilderbergeri Klubi ja Kolmepoolse Komisjoni tegevust, mõju, mida need imperialismi "ajutrustid" avaldavad lääneriikide valitsuste poliitikale. Paljastatakse terrorismi, poliitiliste skandaalide ja korruptsiooni lätteid.

"Nebukadnedsar" on kogumik Dorothy L. Sayersi lühilugusid. Läbiva kangelase asemel ühendab neid seekord läbiv idee: nimelt, et "see" käib sageli juhuslikult või eksikombel. "See" on loomulikult kuritöö. Sayers räägib lugusid, kus kurja mõttega mängimisest võib äkki saadagi saatuslik õnnetus või lausa leping profesionaalsete "ärakoristajatega". Lugusid, kus niisama naljatamine võtab traagilise pöörde, või vahel ka vastupidi - süütu vahejuhtum või veidrus võtab lihtsameelse kõrvalseisja silmis pahaendelise kuju. Lugejale lohutuseks pöördub see elu jaburus teinekord ka sümpaatsete tegelaste kasuks või leiab südamlikku rakendust heade inimeste käes. Kõik inimesed ei ole kurjad. Aga kõik peavad olema ettevaatlikud.

20. sajandi menukirjaniku viimane, juba pärast surma ilmunud romaan. Olustik põhineb kirjaniku enda kogemustel, mis ta sai pagulasena Ameerika Ühendriikides. See raamat räägib vaeste rikkusest ja rikaste vaesusest, armastusest ja kirest, pagulaste elusaatusest, kunstist ja kunstiärist. Hollywoodi filmitootmise tagamaadest ning paljust muustki.

«Kuukivi», mis ilmus 1868. aastal, peetakse esimeseks kriminaalromaaniks inglise romaanikirjanduse traditsioonis, kuigi tollal nimetati sedalaadi teoseid «sensatsioonilisteks romaanideks». Rachel Verinder pärib oma kaheksateistkümnendal sünnipäeval suurepärase kalliskivi, Kuukivi, mille on toonud Indiast tema onu. Kivi on erakordselt väärtuslik ning sellel on ka suur religioosne tähtsus, nii et selle tagasisaamisele on pühendanud oma elu kolm India preestrit. Sünnipäeval kannab ta seda kõigi silme all, aga sünnipäevajärgsel ööl läheb kalliskivi kaduma.

Selles raamatus on portreelood inimestest, kellel on teiste aitamise vajadus. Nende tegevuses on erilisuse võlu. Nad kiirgavad headust ja säravate isiksustena on nad paljudel aidanud avada ust heategevuses osalemiseks. Need kaheksa portreelugu on ka Eesti aja lood. Igaühe lugu on nagu aja sild lähiminevikust tänapäeva. Rännak koos nende armsate ja ärksate kaasteelistega on emotsionaalselt rikastav ning annab elujõudu ja julgust ka neile, kes on eluraskustesse sattunud. Raamatus jagavad oma kogemusi Ester Laos, Katarina Seeherr, Meelis Luks, Urmas Soomere, Alina Nüganen, Ingergerd Pihlak, Mary Lindkvist ja Õie Orulaid.

1994. aastal maailma bestsellerite edetabelisse kuulunud noore hispaanlannast naisautori sädelev romaan armastusest, kulinaariast ja hispaania peretraditsioonidest, mille moto on: "Voodisse ja söögilauda kutsutakse vaid üks kord."

Selle raamatu puhul on nüüd tegemist meil tundmatu, Läänes aga üsnagi levinud nähtusega: romaanide lühendatud väljaandega. Ühiste kaante vahelt leiab lugeja siit kontsentraadi kolmest erootilise romaani klassikasse kuuluvast teosest. Lühendatud tõlge ei tähenda sugugi nahaalselt tehtud haltuurat - sellisel tõlketööl on oma spetsiifika, mis nõuab tegijalt iseseisvat fabuleerimisoskust ja võimet leida tõlgitavast teosest just see kõige olulisem. Vallo Kraat

Pidanud kümmekond aastat ajalehe "Helsingin Sanomat" kuritegude osakonna juhataja ametit, hakkas Sariola 1966. aastal vabakutseliseks. Viljakaks kujunenud loomingus on ta oma kriminaalromaanide alapealkirjana kasutanud enamasti nimetust "politseiromaan", mis on põhjendatud eriti sellega, et ta püüab neis püsida võimalikult olustikupäraselt politseringkonna argipäevas. M. Sariola keskseks tegelaseks ja ideaaliks on komissar, hiljem kriminaaljälitaja Leo Olavi Susikoski: hea välimusega, korrektne keskklassi ellusuhtumise esindaja. Antud raamatus on kritegusid selgitavaks kangelaseks Matti Viima. Suurima leviku osaliseks, arvukate tõlgete kaudu isegi rahvusvahelises ulatuses, on M. Sariola kriminaalromaanidest saanud "Laia tee seadus", millele 1969. aastal määrati prantsuse Seiklusromaani auhind.

Ervin Õunapuu jaoks on maailm hargnevate teede aed, kus tema lennukas sulg ei tunne mingeid piire. Ka tema uusimas raamatus rännatakse vabalt ajas ja ruumis. Ja ehkki kirjanik paigutab oma fantaasiad konkreetsetesse kohtadesse (Tallinna Lennujaam, Pühavaimu kirik, Lääne-Eesti ja saared, Frankfurt, Rooma), ja ehkki lõpuks saabub üpris ratsionaalne seletus kõigele, mis peitub raamatu müstiliste ning suurejooneliste religioossete projektide taga siin meie Maarjamaal, jääb mõistatusi püsima ja küsimusi õhku. Miski pole täiesti kindel või lõplik, ei usk ega surm, sest Ervin Õunapuu usub õigupoolest ainult sõnasse. Ja sõna valdab ta kindlalt.

 

Me vestlesime Vladimir Putiniga kuus korda. Mitu tundi järjest. Nii tema kui meie olime kannatlikud ja tolerantsed. Tema siis, kui meie esitasime tema jaoks ebamugavaid küsimusi või lihtsalt üritasime „hinge pugeda“. Meie siis, kui tema hilines või palus diktofoni välja lülitada, öeldes: „See on väga isiklik.“ Me rääkisime Putiniga elust. Peaasjalikult tema elust. Rääkisime, nagu seda Venemaal ikka juhtub, mitte just köögis, kuid siiski kaetud laua taga. Vahel jõudis ta kohale üpris vaevatuna, väsinud silmadega, kuid siiski mitte kordagi ei katkestanud ta ise vestlust. Vaid korra, see oli juba kaugelt üle südaöö, küsis ta tagasihoidlikult: „Noh, kuidas on, kas olete kõik ära küsinud või lobiseme veel?“

 

Eestikeelne väljaanne sisaldab 45 artiklit koos täiendustega. Prantsuse kirjaniku, filosoofi ja ajaloolase, Euroopa valgustusliikumise juhtiva tegelase Voltaire'i (1694-1778) peamisi filosoofilisi teoseid on «Filosoofiline sõnaraamat» (esitrükk 1764), mille artiklitest käesolev väljaanne pakub ulatusliku valiku. Voltaire'ile eriomase teravmeelsuse ja elegantsiga käsitletakse selles inimese tõsiseid eluprobleeme, analüüsitakse tunnetusteoreetilisi ja usulis-kõlbelisi küsimusi, paljastatakse ühiskonnaelu ebakohti ja usufanatismi, astutakse välja inimväärikuse ja vaimuvabaduse kaitseks.

Kiimane Krokodill: „Paar aastat hiljem taipasime, et nii ei jõua elus kaugele. Me nägime, et osadest inimestest saavad ministrid, teadlased, rokkstaarid, direktorid, šefid vabadusvõitluse liidrid. Teised aga jäävad mannetuteks käsutäitjateks, kellel pole ühtki alluvat. Me avastasime, et edukad inimesed on töökad ja sõbralikud ning ei tee üldse lollusi. Veelgi enam, täiesti ootamatult selgus, et tüdrukutele meeldivad hoopis korralikud poisid. Me ajasime harjad maha, õppisime selgeks lipsusõlme, astusime keskkooli, sukeldusime tudeerimisse ja unustasime pungi.“

 

Enam kui 150 maastikumaali Eesti kaardil. Raamat on korraga nii ülevaatlik kunstialbum kui ka põnev reisijuht Eesti loodusesse. Raamatus on 150 lahedalt kirjutatud lugu tähelepanuväärsetest kohtadest Eestis. Maastikust ja inimestest, ajaloost ja legendidest. Iga loo juures on pilt või mitu sellest, kuidas kunstnikud on seda paika näinud. Raamatus on esindatud Eesti tuntumad meistrid, kuid ka nii mõnigi ilmamaailma kuulus võõramaa kunstnik. Kõik teosed on paigutatud Eesti kaardil kohta, kus kunstnik seisis maastikku jäädvustades.

 

Haapsalu Viigi kooli (endise Haapsalu Sanatoorse Internaatkooli) õpilaste ja õpetajate meenutuste raamat, mis ilmus kooli 60. aastapäevaks 2020. aastal. Esimene osa ilmus kooli 50 aasta juubeliks.

 

Värvika ja vastuolulise isiksusena etendas Lev Trotski (1879–1940) Venemaal Oktoobrirevolutsiooni juhtimisel, kodusõjas punaste väejuhina ja NSV Liidu rajamisel üht kõige olulisemat osa, aga sellegipoolest on ta võrreldes Lenini ja Staliniga rohkem varju jäänud. Pärast Lenini surma 1924. aastal kommunistide ladvikus alanud võimuvõitluses suure juhi järeltulija koha pärast jäi Trotski aga Stalinile alla ning kaotas ajapikku kõik kõrged kohad partei juhtkonnas ja heideti lõpuks parteist välja. Järgnes asumisele saatmine Kesk-Aasiasse ja seejärel pagendus välismaale.

Raamatu autor Robert Service on Briti Akadeemia liige ja Oxfordi ülikooli Venemaa ajaloo professor, kelle sulest on ilmunud muu hulgas ka Lenini ja Stalini elulooraamatud.