Tooted

Ameerika kirjaniku ameerikalik poliitiline põnevusromaan. USA poliitikaelu reaalsetest seikadest ehitab autor üles haarava vandenõuloo, mis kogu oma hüpoteetilisuses viitab ometi üsna veenvalt politseiriigi tekkimise võimalustele paljukiidetud ameerika demokraatia rüpes. Teos on mõeldud laiale lugejaskonnale.

Anthony Cade usub, et teda ootab ees vaid pisike seiklus ja võimalus kergesti sularaha teenida, kui ta lubab vanale sõbrale teene osutada. Ülesanne on pealtnäha väga lihtne: hiljuti surnud Euroopa krahvi mälestuste käsikiri tuleb viia tema Londoni kirjastajale. Kuid käsikiri sisaldab skandaalset kuningaperekonda puudutavat saladust ning peagi ei jää tulemata ka mõrv – tapetakse mees, kes, nagu selgub, on Anthonyt jälitanud. Tapetud mehe isiku välja selgitamise käigus jõutakse tumedaid saladusi täis Chimneysi maavaldusesse, kus neid, kes julgevad sisse astuda, ootab ees hädaoht.

1925. aastal kirjutatud "Chimneysi saladus" jääb Agatha Christie loomingutee algusesse. Tegu on seiklusliku looga, kus Anthony Cade nõustub sõbra eest kaks tööotsa tegema. Esiteks peab ta Aafrikast Londonisse toimetama hiljuti surnud poliitiku memuaarid ja teiseks tagastama daamile kirjad, mis võivad viimast kompromiteerida.

See raamat on kirjutatud tulevastele inseneridele ja mehhaanikutele – kõigile, kelle eesmärgiks on pikaajaline ja kindel sõprus masinate ja tehnikaga. Raamatu pealkiri on niisugune sellepärast, et meie maailm sõna otseses mõttes liigub autode ja teiste veokite ratastel, samuti ratastel, mis pöörlevad miljonites tööpinkides. Ratastel on keerukas, mõnel juhul dramaatiline ajalugu. Oma olemuselt on see tehnika ajalugu. Raamat sisaldab ka praktilisi nõuandeid ja huvitavaid ülesandeid. Illustreeritud rohkete selgitavate joonistega. Sobib kõigile tehnikahuvilistele noortele.

Inglise ajaloolase ja sotsioloogi Samuel Lilley raamat on tehnika ajaloost, alates kiviaja kõige algelisematest tööriistadest nüüdisaja teaduse ja tehnika saavutusteni. Tehnika arengut XX sajandil vaatleb autor peamiselt Ameerika Ühendriikide, Nõukogude Liidu ja Inglismaa baasil, kuid püüab objektiivselt hinnata ka teiste suurte ja väikeste riikide panust tehnika progressi.

Grigori Adamovi ulmeline romaan nõukogude allveelaeva Pioneer reisist Leningradist Vladivostokki. Romaan on kirjutatud 1930. aastate teises pooles stalinliku patriotismi vaimus. Esmalt ilmus see 1938. aastal järjejutuna ajalehes Pionerskaja Pravda, seejärel raamatuna 1939. aastal. Teosel oli suur menu tolleaegse noorsoo hulgas ning hiljem on tehtud romaanist üle 20 kordustrüki. Pärast 1953. aastat ilmunud väljaannetest on eemaldatud tekstilõigud, mis olid seotud Staliniga.

Eric Stanley Gardner (1889-1970) on Ameerika Ühendriikide viljakamaid ja populaarsemaid kriminaalromaaniautoreid. Enamikus tema romaanides esineb peategelasena advokaat Perry Mason, kes lahendab mitmesuguseid mõrvajuhtumeid. Käesolev raamat sisaldab kaks Perry Masoni lugu. Need on "Tühja purgi juhtum" (1941) ja "Ohtliku mänguasja juhtum" (1959), kusjuures viimane on tüüpiline selle poolest, et efektse lõpplahenduse toob kohtuprotsess, mille käigus Perry Mason vabastab oma kaitsealuse mõrvasüüdistusest ja paljastab tõelise mõrvari.

Puidust kirvevarrelt leiti tohutu hulk verd ja mõned hallid juuksekarvad, kuid ühtki sõrmejälge kahjuks polnud. Ja ehkki keldriseinal leidus veriseid peopesa- ja pöidlajälgi, tegid laborimehed kindlaks, et need jäljed oli jätnud mr. Lasser ise, kas kallaletungijast taandudes või põrandale kukkumise eel kobamisi seinalt tuge otsides. Kui tõtt öelda, siis oli see neetult verine lugu, aga vere lõhna detektiiv Steve Carella ei tundnud, sest verel ei ole lõhna.

Šoti päritolu kriminaalklassiku J. D. Carri romaanide tegevus hargneb enamasti nn. "lukustatud ruumi mõistatuse" ümber. Nii leitakse ka siin lukustatud kabinetist surev mees, mõrvarist pole aga väljas värskelt sadanud lumest hoolimata ainsatki märki ega jälge. "Kolm kirstu" on huvipakkuv eriti selle poolest, et sisaldab nende mõistatuste süstematiseeritud ülevaate -- lugeja saab teada, mis laadi abinõusid romaanides kasutatakse, et seletada suletud ruumis toimepandud mõrva.

Inglise füüsiku ja astronoomi Arthur C. Clarke'i romaani tegevus toimub kauges tulevikus. Galaktikaimpeeriumi perifeerikas muutunud Maal on rajatud "surematute" linn Diaspar, hiigelarvuti juhitav suletud ühiskond. Teose kangelane Alvin püüab suletud ringist välja tungida, et leida ideid ja jõude, mis aitaksid Diaspari ühiskonna välja hingetust stagnatsioonist.

Käesolev raamat käsitleb loomade rännetega seotud küsimusi. Huvi raamatu vastu peaks tõstma ka see, et autor käsitleb materjali väga laiahaardeliselt, teaduse viimaste andmete alusel.

Populaarse ameerika kirjaniku põnevusromaan võitlusest uimastimaffiaga USA ülikoolilinnakutes.

Kuulsa nõukogude polaaruurija, Papanini ekspeditsiooni radisti mälestusteraamat.

Ruth Rendelli kriminaalromaanis "Mõni luiskab, mõni sureb" lahendab mõrvajuhtumit Rendelli lemmikdetektiiv, Kingsmarkhami-nimelise väikelinna vanaldane elutark ja südamlik peainspektor Wexford. Rahvarohke popmuusikafestivali järel leitakse selle toimumiskoha lähedalt noore naise laip, ja mõistagi on juhtunu tagamaad hoopis teistsugused, kui algul paistab.

Äärmiselt põnevalt kirjutatud raamatus on juttu laevakaptenite, madruste, salakaubavedajate ja Aafrikast toodud orjade värvikatest ja tihti traagilistest seiklustest. Ajalooline jutustus 16.-19. saj. orjakaubandusest; haigustest, korruptsioonist ja meresõidu ajaloost.

"Loomulikult. Hüva, te jõudsite siia, murdsite ukse lahti ja leidsite vaese mr. Ackroydi niisugusena, nagu ta praegu on. Kui kaua ta teie arvates oli surnud olnud, doktor?" "Vähemalt pool tundi -- võib-olla kauem," ütlesin ma. "Te ütlete, et uks oli seestpoolt lukustatud? Kuidas on aknaga?" "Ma ise sulgesin ja riivistasin selle mr. Ackroydi soovil, kui varem siin olin." Inspektor astus akna juurde ja tõmbas kardinad kõrvale. "Noh, nüüd on see igatahes lahti," märkis ta. Tõepoolest, alumine aknaraam oli täies ulatuses üles lükatud. Inspektor võttis taskulambi ja valgustas sellega välimist aknalauda. "Siitkaudu läks ta tõepoolest," märkis ta, "ja tuli ka. Vaadake siia." Tugevajõulise taskulambi valguses oli näha mitut selget jalajälge. Need paistsid olevat jäänud kingadest, mille taldadel oli nupuline kummimuster. Üks eriti selge jälg oli suunatud sissepoole, teine, mis seda veidi kattis, väljapoole. "Päevselge," ütles inspektor. "Kas mingeid väärtasju on puudu?" Geoffrey Raymond raputas pead. "Ei paista olevat. Mr. Ackroyd ei hoidnud selles ruumis kunagi mitte midagi väärtuslikku." Kriminaalžanri klassiku tuntud headuses romaan. Traditsioonilise mõrvauurimisloo raames suudab autor lugeja sootuks uskumatu lahenduse ette asetada.

See ei meeldinud talle. Tema alahuul kerkis hammaste vahele ja kulmude otsad tõmbusid järsult alla. Kogu tema nägu muutus teravajooneliseks ja rebaslikuks ja õelaks. Uksekell jätkas oma laulu. Minule see ka ei meeldinud. Kui külalised juhtusid olema Eddie Mars ja tema poisid, siis võidi mind lihtsalt sealoleku pärast külmaks teha. Kui tulid politseinikud, polnud mul neile pakkuda midagi peale naeratuse ja lubaduste. Ja kui tegemist oli Brody sõpradega – kui tal sõpru oli –, võisid need osutuda temast kangemateks meesteks. Blondiinile ei meeldinud samuti kellahelin. Ta tõusis järsult ja rehmas käega. Närvipinge tegi tema näo vanaks ja inetuks. Brody tõmbas minult pilku pööramata väikese laualaeka lahti, võttis sealt luust päraga automaatpüstoli ja sirutas selle blondiini poole. Naine tuli tema juurde ja võttis värisedes relva vastu. "Istu tema kõrvale," ütles Brody. "Sihi teda sellega, nii et seda uksest näha ei ole. Kui ta käitub kahtlaselt, siis tee, nagu õigeks pead. Me ei ole veel löödud, beebi." Raymond Chandler (1888-1959) on loetavamaid ameerika kriminaalromaani karmi koolkonna autoreid. Ta teoste paremikku ühendab minajutustaja eradetektiiv Philip Marlowe. Käesolevas romaanis palgatakse Marlowe lahendama väljapressimisjuhtumit, kuid tal tuleb tegemist teha hooopis mõrvade ja laipadega. Nagu ikka ripub ta elu mitu korda juuksekarva otsas, ent tänu leidlikkusele ja kainele mõistusele lõppevad kõik intsitendid siiski hästi

Phyllis Dorothy James (sünd. 1920) kuulub inglise detektiivkirjanduse viljelejate paremikku.

Ameerika ühe tuntuma kriminaalromaaniautori Rex Todhunter Stouti (sünd. 1886) esimeses romaanis otsivad mõrvarit ekstsentriline eradetektiiv Nero Wolfe ja tema sekretär Archie Goodwin. Teises esineb vähem tuntud eradetektiiv Tecumseh Fox, kes aga saab oma ülesannetega niisama edukalt hakkama.

Raamatus antakse detailne ülevaade Vana-Kreeka spordist, eriti aga suurtest pärjamängudest, nende võitjatest ja võistlusaladest.