Reisimine

Raamatus “Kerge-raske-kivi” saad koos reisijuhtide Kertu ja Riho-Brunoga käia kolmel reisil: Amazonase auravas vihmametsas Surinames, mägismaahõimu juures Sulawesi saarel Indoneesias ja Vaikse ookeani troopilises paradiisis Prantsuse-Polüneesias ning Lihavõttesaarel. See on isiklik, soe ja lustakas lugu esmakohtumistest tundmatute paikade, inimeste, looduse ja kommetega. Sellised kohtumised panevad meeled toimima kõrgendatud valvsusega ning äkitselt märkame kõiksugu ettearvamatuid asju: moaide kummituslikke silmaauke, pühvlisarvede ja mürginoolekonnade mustrit, möiraahvide häälevarjundeid, värskete riisivõrsete ja iidsete vaimajade lõhna… Reisimisel juhtub tihti, et teele veereb kergemaid ja raskemaid kive. Paradiis, mis tundub kerge nagu pühapäeva hommik, võib moonduda põrguks, kui ootamatult roomab põõsast välja džungli peremees. Pea ees haiparve sisse sukeldumine võib tunduda pöörane ettevõtmine, ent vahest see polegi nii, nagu esmapilgul näib. See, mis enne võis tunduda raske, on korraga kerge ja vastupidi.

Nagu hea õpetaja valmistab end igaks tunniks ette, nii vaatab ka hea giid enne ekskursiooni ikka oma märkmed üle. Nende kaante vahele on koondatud Marina Laikjõe aastate jooksul kogunenud ülestähendused. Muidugi oleks kõige parem neid jutte ekskursiooni käigus giidi enda suust kuulda, kuid raamat “Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis” annab kõigile üsna harukordse võimaluse piiluda sisse kogenud giidi isiklikku märkmikku ja saada sealt infot, mis võib tähelepaneliku lugeja muuta Pariisi tavakülastajast peaaegu asjatundjaks. Marina Laikjõe sündis Tallinnas 1967. aastal. Ta on lõpetanud Gustav Adolfi gümnaasiumi prantsuse keele eriklassi ja Tartu ülikooli vene filoloogia erialal. 1994. aastal alustas ta Pariisi-reiside korraldamist ja pärast 43-aastaselt Pariisi kolimist omandas sealse giidide ülikooli diplomi, tänu millele on Prantsusmaa kultuuriministeerium talle väljastanud eluaegse giidilitsentsi, mis võimaldab ekskursioone ja loenguid läbi viia kõikides Pariisi ja Prantsusmaa muuseumites ja lossides.

“Alustuseks pean tingimata mainima, et sain selle lugemise jooksul mitu mõnusat kõhutäit naerda ja ainuüksi see on juba piisav põhjus üks raamat endale sisse hingata. üks paik ja selle kultuur pole selles kirjeldavas tekstis mitte sihtmärk, vaid vahend kirjeldamaks avatult ühe julge ja üpris erandliku valiku teinud perekonna lugu, mis oma lihtsuses ja mängulisuses pakkus mulle paraja annuse head emotsiooni, inspiratsiooni ning unistamise julgust. Ja seda komplekti ongi ju ikka ja alati tarvis, kas pole.” Kadri Voorand muusik ja helilooja *** “Meeleolukalt kirjeldatud korra-kaose tasakaal(utus) hispaanlaslikus tempos. Tasub püüda sammu pidada, sest lõpuks kõik toimib.” Mariin Ratnik Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Hispaania Kuningriigis ja Andorra Vürstiriigis (01.08.2019-31.08.2022) *** “Tänu Raavedele sai saarest väga hea ja emotsionaalse pildi! Soovitan kõigile, kes Tenerifele satuvad.” Tauno Kangro skulptor

Olles tavalise eesti mehena oma karussellisõidul ümber Päikese enam-vähem poole peale jõudnud, tekib aeg-ajalt vastupandamatu soov reaalsus õlgadelt maha raputada. Senisest minastki võib villand saada ja otsid elujaatust endast väljastpoolt. Taipamine, et kõik siin elus on enese teha, võtab esialgu pisut kohmetuks. Kuis siis nii?! On ju protsessid, mis on väljaspool minu kontrolli. On jõud, mis on minust tugevamad. Paratamatult pean mingitel hetkedel alluma kellegi korraldustele või suvale. Lihtne on leida veel terve rida õigustusi ja vabandusi, et harjumuslikul moel jätkata. Nii on ju mugavam ja turvalisem. See on üks võimalikest valikutest, aga just valik ongi siinjuures võtmesõna. Kui võtta kontrollile mitte alluvaid olukordi või tingimusi pelgalt faktidena, siis jääb ikkagi alles valik, kuidas nendega suhestuda. Mägi on tee peal ees. Mul on valik selle peale närvi minna ja kurvi tagant avaneva uue tõusulõigu peale röökida. Kuid ainuke asi, mida sellega saavutan, on energiakulu. Kõike seda on tehtud nende tuhandete kilomeetrite jooksul korduvalt. Ja korduvalt. Ja siis korra veel. Ja kui nüüd lõpuni aus olla, siis eks ilmselt teen seda tulevikuski veel mõned korrad. Inimlik ju. Kuid nüüdseks olen kogenud ka teistsugust võimalust. Võttes väljakutse vastu tänuga, saad kogu seni tuulde lastud energia juhtida takistuse ületamiseks. Suunad energia sinna, kus hetkel on kõige suurem defitsiit. Mäkketõusul teevad jalad tööd ja ülakeha lõdvestub. Piiripealne füüsiline pingutus on suurepärane võimalus ka kuplialusel puhata lasta. Seda on meile aga teinekord vaat et kõige rohkem vaja. Seiklus jätkub! Ise teed oma elu! Ahou! Kristjan UHHUDUURI SENISED REISID 2002 Mongoolia, Hiina, Tiibet, Nepal 2007 Nepal, Bangladesh, India, Pakistan, Afganistan, Iraan 2011 Iraan, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Djibouti, Etioopia 2014 Etioopa, Keenia, Tansaania, Sambia, Botswana, Namiibia 2018 Uruguay, Brasiilia, Argentina, Boliivia, Peruu

Shikoku 88 templi palverännak Jaapanis ei olnud minu jaoks lihtsalt matk. See oli teekond lähemale iseenda väele läbi nähtava ja nähtamatu maailma, läbi inimeste ja olukordade. Sel teekonnal olid minu jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed. Kaduvikku sai rännatud 44 päeva ja 1200 kilomeetrit, mis kasvatasid mu hinges sügavat tänutunnet elu ja inimeste vastu ning aitasid mõista elu lihtsust, millest me igapäevaelus nii kergesti oskame kaugeneda. Selles raamatus kirjutasin end alasti, sest kõik need read on kirjutatud eelkõige mulle endale, ühel kevadel, kirsiõiteaegu Jaapanis, Shikoku saarel … Kõik muutub, sest see oli vaid hetk, mis iial ei kordu … ichi-go ichi-e … Ma surin selleks, et uuesti sündida. Kuus kuud pärast Shikoku o-henro’t lahkusin ma kontoritöölt, et aidata inimestel kiires elutempos leida parem kontakt oma keha ja hingega. Töötan Confido Erameditsiinikeskuses Jaapani shindō ja shiki terapeut-massöörina ning shindō venitustundide juhendajana. Armastuse ja tänutundega Merike Villard

„Kas eestlased on külmad, vaiksed ja vaoshoitud või kõike seda kokku? Ütleksin eestlaste kombel – nii ja naa. Üldiselt peavad eestlased end rahvaks, kes eriti oma tundeid välja ei näita. Oma tundeid väljendatakse ainult lähimatele sõpradele. Ja selleks, et sõprade ringi sisse pääseda, läheb vaja üpris palju aega, alkoholi ja pingutust. Aga kui kord sisse saad, siis oled tõepoolest sees.”

Raamatu autor Stephanie Rendón tuli Eestisse 2014. aasta suvel doktoriõppesse ja tööle, kuid Eesti hakaks talle nii meeldima, et ta jäi siis elama ja kirjutas oma teekonnast raamatu.
„Mehhikost saabununa oli kõik sel kaunil maal minu jaoks uus. Mida aeg edasi, seda sügavamalt olen kiindunud sellesse paika, mis on täis looduse peidetud aardeid ja tugevat pärandit. See, et Eesti on nii väike ja mujal maailmas pigem vähe tuntud, muudab ta minu silmis veelgi huvitavamaks ja ihaldatumaks.
Aastatega olen võinud jälgida, kuidas uus kodumaa mind endasse haarab ja muutub samamoodi osaks minust, nagu on Mehhiko. Ma õpin eesti keelt. Ma olen eestlasega abielus. Ma elan eestlase kombel. Ma tunnen ennast nagu eestlane ja isegi kohalike käitumine on mulle omaseks saanud. Samal ajal ei ole aga mina ise kuhugi kadunud.
Ma olen ikka seesama Mehhiko naine, kes mõtleb hispaania keeles, räägib aga teises keeles.”

Reisijuht sisaldab informatsiooni, mida te vajate, et oma reisi maksimaalselt nautida( Ajaloolised paigad, arhidektuuriaarded, muuseumid jne.).

Rahvusvahelise menuki "Kus laulavad langustid" autori Delia Owensi ja tema toonase abikaasa Mark Owensi haarav mälestusteraamat, mis kirjeldab nende elu Kalahari kõrbes sealse eluslooduse uurimisel. Seitse aastat elasid nad Aafrikas läbiuurimata piirkonnas ilma teede, inimeste ja ainsagi veeallikata. Sellel ääretul tühermaal kohtasid nad loomi, kes polnud kunagi inimest näinud. Lõvid magasid nende kõrval, leopardid, kaelkirjakud ja pruun-vööthüäänid olid laagri alalised külalised. Kalahari kõrb pole aga mingi Eedeni aed ning Owensid sattusid alatasa ohtu – küll kimbutasid neid põuad, tulekahjud ja tormid ning isegi loomad, keda nad armastasid. "Kalahari karje" on võitnud John Burroughsi medali aasta parima loodusteemalise raamatu eest.

144-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Reisimuljeid Arktikalt ja Antarktikalt.

Pariisis elava eestlannast tippgiidi spetsiaalselt eestlasele kirjutatud rikkalikult illustreeritud raamat reisihuvilisele. Antakse asjatundlik ja detailne ülevaade mitte ainult Pariisi ajaloost, vaatamisväärsusest ja muuseumitest, vaid ka paarikümnest Pariisi ümbruskonnas paiknevast lossist ja muust turistile huvipakkuvast.

Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Mida nähti, millest oma reisikirjades kirjutati? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja lossides, Tartus, Narvas, Riias ja mujalgi. 19. sajandi alguses läks Euroopas moodi vesiravi. Inimesed kogunesid merekuurortidesse, kus nad arstide järelevalve all suplesid, jõid tervistavat vett ning kosutasid üldiselt keha ja hinge. Kuurorte rajati Tallinna, Helsingisse, Dubultisse, Haapsallu. Noor Nikolai Karamzin, rännumees Faddei Bulgarin, inglanna Elizabeth Rigby, sakslastest koduõpetajad ja Tartu ülikooli professorid külastavad kuurorte ja kirikuid, losse ja mõisaid, sõidavad mööda olulisi maanteid Peterburist Riiga või Saksamaalt Peterburi ja kirjeldavad seda, mida näevad oma tõlla aknast ja millest teiste reisijatega räägivad. Mõnikord, harva küll, kirjutavad nad ka neist eksootilistest olenditest, keda juhtuvad nägema – kohalikest eestlastest ja lätlastest.

Sammun mööda lõputut teed sinavate kauguste poole. See tee viib läbi soode ja metsade, üle mägede ja jõgede. Vahel krabiseb jalge all nõmmesamblik, vahel sügishalladest kahutatud rohi. Kord saavad hommikukastest märjaks jalad, kord matab lumetuisk hinge ning kustutab viivuga jäljed.

Haapsalu oli baltisaksa kirjaniku Fred von Hoerschelmanni (1901–1976) kodulinn, kus ta elas kuni 1939. aastani. Tema isa oli tuntud kuurordiarst Martin von Hoerschelmann, Martini isa, vanaisa ja vanavanaisa olid kõik Haapsalu lossikiriku ja Jaani kiriku pastorid. Siinse kogumiku jutustused on kirjutatud 1930. aastatel ja 1940. aastate lõpus, kuid avaldati Lääne-Saksamaal alles 1950. aastal. Kaheksakümmend aastat hiljem ilmuvad need esmakordselt eesti keeles. "Tondilinna" lugudes avaldub Fred von Hoerschelmanni tihe side Haapsalu ja Läänemaa looduse ning inimestega. Neis jutustustes väljendub sügav igatsus ja melanhoolia.

Reisikirjas kirjeldab autor Hiina elu-olu 1950-ndatel aastatel, samuti ajalugu, kultuuri- ja kunstielu, rahvameditsiini minevikku ja tänapäeva. Illustreeritud fotodega

Reisimuljete raamat on sündinud turismimatkadest kolmele üksteisest mitmeti erinevale maale. Isepalgelised on need maad nii geograafiliselt kui demograafiliselt ja see on tinginud iga reisikirja juures erinevat vormi ja lähenemist ainele. Kui lugejaisse on nii soome kui saksa rahva, nende maa, kultuuri, tavade, harjumuste jne. suhtes juurdunud ajapikku oma teatud ümar ettekujutus, siis Bulgaaria seevastu on enamusele eestlastest veel võrdlemisi avastamata maa. Seda arvestades on Soome ja Saksa puhul antud võimalikult vähem teatmelist materjali ning lähtutud enam vahetutest muljetest ja emotsioonidest. Bulgaariast kõneldes on aga autorite soov, et teatud ekskursid ühte või teise valdkonda võiksid seda maad tutvustada.

"Ajamasinaga Türgimaal" on kirjaniku ja kirjandusloolase Oskar Kruusi reisikiri, kus tänapäeva kuljetega põimuvad rohked ekskursid Väike-Aasia ajalukku ja religiooniprobleemidesse, on mõtiskletud Trooja, Pergamoni, Mileetose ning teiste ajalooliste linnade varemetel, jälgitud eesti-türgi kirjandussuhteid.

Autoreid on kaksteist. Maailma avasilmi vaatamisele tuleb ikka juurde üks omapoolne täiendus: inimese oma tegevus- ja ametiala vaatenurgast nägemine. Siinkohal olgu märgitud, et kolm autoreist on teadurid: Raimund Ubar - arvutusmasinate spetsialist, Kalju Laas - rahvastikugeograaf ja Enn Kreem - astrofüüsik; Luule Sirp ja Johannes Undusk esindavad Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingut; Bruno Pao on varustaja, Rein Kallas "Saare Kaluri" tootmisjuht, Leonid Parašin töötab kirjastuskomitees; Harri Vilpart laulab meeskooris; Tiiu Voogla rändas ehitusmalevlasena; Mati Kalkun on ajakirjanik ja Vahur Raid näituste direktor. Paigad, mis praeguses kogumikus Antarktika ja Saaremaa vahepeale jäävad, on Austria, Belgia, Donbass, Holland, Island, Jordaania, Kamtšatka, Kuramaa, Küpros, Liibanon, Luksemburg, Mehhiko, Saksa DV, Saksa FV, Süüria, Taganrog ja Tšukotka.

Raamatu autor Mait Nilson on juht ja ettevõtja, kes jättis oma juhtimistöö, et ellu viia ammune unistus – sõita isetehtud amfiibautoga ümber maailma. Oli vaja kakskümmend aastat unistamist, viis aastat sõiduki ehitamist, aasta reisi korraldamist ja seiklus võis alata.

"Autoga ookeanile" on tavalisest reisikirjast erinev lugu sellest, kuidas ühte tehniliselt ja bürokraatlikult keerukat reisi korraldada ja mida kõike võib sellisel reisil ette tulla.

Reisijuht tutvustab Barcelona tähtsamaid vaatamisväärsusi. Nende hulgas on Sagrada Familia, Ramblad, Barri Gòtic, tähtsamad muuseumid jpm. Ülevaade kunstist alates Picassost kuni Gaudi ja modernismini. Lisaks sellele toob raamat ajaloolist taustainfot, jagab vaba aja veetmise ja ostunõuandeid ning teeb sissevaate katalaani kööki. Tähestikjärjestuses on toodud praktilised reisinõuanded alates transpordiinfost kuni veebilehekülgedeni, ning hotelli- ja restoranisoovitused. Lisaks veel kasulikke hispaania- ja katalaanikeelseid väljendeid, kaartidena kesklinn, Montjuic ja Barri Gòtic ning palju värvifotosid.

"Insight Guides" provide the complete picture through expert and informative text and remarkable photography. Each book is an inspiring background read, serving as an invaluable, on-the-spot companion. They can also be kept as a superb, visual souvenir of a visit. Expert local writers bring to life a destination's history, culture, arts and people. The guides contain detailed, cross-reference maps which means that areas and sites mentioned can be quickly pin pointed. They also incorporate all the travel details and contact numbers visitors will need.

Reisijuhis on palju olulist teavet, mida võib vaja minna Brüsselit külastades.
– Brüsseli vaatamisväärsused: Grand-Place, Les Marolles, Laeken ja palju muud
– Ekskursioonid Antwerpenisse, Bruggesse, Genti
– Brüsseli äärelinnad Tervuren ja Waterloo
– Osturetkest kontsertide ja ööeluni: kuidas oma vaba aega parimal moel sisustada
– Burgundlased, Habsburgid ja Manneken-Pis: põhjalik ülevaade linna ajaloost
– Kus ööbida, kus süüa ja kuidas ringi liikuda: usaldusväärsed soovitused ja reisinõuanded ekspertidelt

15 maakonda ja Tallinn Rohkem kui 800 huviväärsust Enam kui 70 muuseumi 51 turismiinfokeskust 81 kaarti 600 fotot Baltimaade suurimad kaardikirjastajad – Regio Eestist ja Jāņa Seta Lätist – panid seljad kokku ja said valmis kõige põhjalikuma Eesti reisijuhi, mis kunagi ilmunud. Mahukas, ligi 600 foto ja 80 kaardiga illustreeritud reisijuht on rikkalik infoallikas kõigile, keda huvitab Eesti loodus, ajalugu ja kultuur. Raamat viib rännuhuvilise haaravale avastusretkele mööda Eestit, tutvustades enam kui 800 vaatamisväärsust ja andes infot 70 muusemi kohta ning hõlmates kõik meie 15 maakonda ja eraldi ka Tallinna. Kes Eestit juba natuke tunneb, leiab raamatust kindlasti tuttavaid paiku, mida nüüd uues valguses taasavastada. Kahtlemata aga palju rohkem põnevaid paiku, millest varem aimugi polnud või kuhu kunagi sattunud pole. Väike Eesti on tegelikult väga suur ja ilus: pikad liivarannad Pärnumaal, kaunid rannakülad Lahemaal, põnev Peipsiäär, paksud metsad Kõrvemaal, võimsad soomaastikud ja puutumatu loodus meie rahvusparkides, laulvad liivad Ruhnu saarel ja palju muud. Head avastamist!

Raamat on abiks neile, kes soovivad omal käel tutvuda meie kodumaa looduse üllatava mitmekesisusega. Ülesehitus maakondade kaupa. Lisatud kaartidel on märgitud käsitlemist leidnud objektid.

Teejuht on üles ehitatud erinevate marsruutidena. Kahjuks ei asu vaatamisväärsed paigad mitte ühe tee ääres nagu pärlid kees. Seetõttu tuleb teha ka kõrvalepõikeid, mille lõppedes tõmbame jutule sõna otseses mõttes kriipsu alla ning jätkame sealt, kuhu enne jäime. Marsruudid oleksid järgmised: -Tallinn-Narva, -Tallinn-Ikla, -Läänesaared, -Peipsi rannad Vasknarvast Värskani. Teejuht on varustatud skemaatiliste kaartidega.

"Elu Eestis 2002" on aastaraamat-teatmiku teine väljaanne. Raamatu eesmärk on anda nii sise- kui välisturistidele põhjalik ja adekvaatne pilt Eesti elust. Vaatamis- ja kultuuriväärtuste kõrval antakse kompaktne ülevaade ka Eesti ajaloost, riigist ja majandusest. Teatmik on rikkalikult illustreeritud, selles on üle 1000 foto, kaardi ja graafiku. Aastaraamat-teatmik annab edasi ajaloolist hetkepilti ühiskonnast, mida internet kindlasti pakkuda ei saa. Raamat on abiks Eesti külalistele ja eestlastele endile, kes janunevad informatsiooni järele. Head Eestimaa avastamist!

"Elust kirju" algab lapsepõlvest, kulgeb läbi konarliku kooliea ja haiguste tudengiseisusesse, hüppab läbi Indiast, Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, jääb kauemaks New Yorki, kolib Tartusse ja siis Viljandisse, otsib elu mõtet, aga tavaliselt lihtsalt elab...

Atlases on selged ja detailsed, lihtsalt jälgitavad teedekaardid mõõtkavas 1:1 000 000. Lisaks on atlases linnakaardid suuremate linnade läbimiseks, rahvusvaheliste liiklusmärkide tabel, selgelt eristatud tasulised kiirteed, ülevaatekaardid reisi planeerimiseks mõõtkavas 1:4 654 000, nimeindeks ja linnadevahelised kaugused.

Maailmakuulsa norra teadlase ja rännumehe haarav jutustus tema esimesest tuntuks saanud reisist Fatu-Hiva saarele Vaikses ookeanis, kus ta elas pärismaalaste primitiivset elu täis seiklusi ja ohte. Raamatu väärtust tõstavad eluloolised kõrvalepõiked.

"Himaalaja jutud" on ühtaegu vaimukas ja kurb reisikiri elust maailma katusel – Himaalaja piirkonnas, kus Hiina poolt okupeeritud Tiibetis kaovad inimesed; kus plahvatavad pommid ja hävivad kultuurid; aga kus seikleb ka kentsakaid rändureid ja peetakse Tiibeti olümpiamänge. Eluterve sarkasmiga kirjeldatud seiklustest võtavad teiste seas osa popkunstnik Kiwa ja üks Eesti riigikogu liige, kel tuleb rinda pista rohelise tšilli ja kohaliku riietumiskultuuriga.

"Hirm ja jälestus Egeuse merel" on tõsielusarja "Üle parda" võtete ajal kirjutatud gonzo-žurnalistlik reisikiri — armutult otsekohene sissevaade telesaate ja selles osalejate suhetesse, mis toimib autori autoetnograafilise eneseavastusena kesk Egeuse merd.

Lisaks leiab raamatust muudki: lühireisikirja Sloveeniasse, kraterotoopilise novelli, raamatuarvustuse ning akadeemilise essee ümberlõikusest. Kirjanduslikud žanrid põimuvad ühtseks tervikuks, mis on oma autori nägu.

Maailma enimmüüdud reisijuhtide sarjas ilmuv raamatuke sisaldab informatsiooni Hispaania huviväärsuste ning turistile oluliste teenuste kohta. Põhjalik teave Madridi, Barcelona, kuurortrannikute, Kanaari saarte ning paljude teiste piirkondade ja vaatamisväärsuste kohta. Hotellide ning restoranide usaldusväärne nimekiri ja lühiiseloomustus. Kasulikud nõuanded, mis aitavad säästa aega ja närve. Ülevaade Hispaania köögi ahvatlustest. Kasulikke hispaaniakeelseid väljendeid. Lühike ülevaade maa ajaloost.

DK raamatute sihtkohad on jagatud erinevateks piirkondadeks, mida raamatu lehekülgedel põhjalikult lahatakse. Ajaloo-osas käsitletakse sihtkoha eri ajastuid lühidalt ja konkreetselt, ülevaatlikult on esitatud kronoloogia.

Graafiliselt põnevate DK reisijuhtide eelis on atraktiivsus: palju värvifotosid, ajalooliste hoonete läbilõiked, kolmemõõtmelised plaanid, erinevad kaardid, väga head selgitused jne. Ülesehitus on lihtne ja loogiline – teemad on järjekorras piirkondade kaupa

 Igale piirkonnale on antud oma värv, nii on seda lihtne raamatust üles leida. Soovitused „Tasub vaadata" lehekülje nurgas juhivad tähelepanu olulisemale.

Nii Armeenia kui Türgi üli- ja elukoolis tudeerinud autor lahkab teravmeelselt islami ja kristluse piiril balansseerivaid riike, üks näopool naermas ja teine nutmas. Eksootika teda ei huvita. Selle asemel kirjeldab ta läände pürgivate idamaade valu ja võlu, tihti läbi tragikoomilise absurdi. Jutuks tulevad natsionalism, sõjad, religioon, seksuaal- ja rahvusvähemused, naabritevahelised suhted jpm.

Autor kirjeldab oma India-huvi tärkamist ning pärast Teist maailmasõda avanenud võimalust seda riiki ise külastada. Marsruut läks läbi Lvovi ja Praha Bombaysse. Indias külastati Šiva koobast, Kalkutat, Holi, Benarest, Delhit, Agrat, Tadž-Mahali ja Aurangabadi. Illustreeritud fotodega.

Suvepealinna Pärnut teavad kõik. Arhitektuuriga seotud inimesed tunnevad Pänrnut kui Eesti funktsionalismi pealinna. Ajakirjandust jälgivad inimesed on kuulnud Pärnust kui värvikate poliitiliste skandaalide linnast. Kõigil inimestel, kes Pärnuga mingit sidet tunnevad, on tegelikult oma Pärnu.

"Jalutaja teejuht" sobib nii patseerijale kui ka ratturile matkamaks Maarjamäelt Meriväljale. Raamat avab kuurordi kultuuriloolise veimevaka.

Juttu tuleb
 - koloriitsemate Pirita asukate, nagu Konstantin Päts, tegemistest;
- endiseaegsetest küladest;
- looduskaunitest paikadest;
- tähtsamatest hoonetest (klooster, teletorn, olümpiarajatised, villad). 

Ekskursioonina üles ehitatud raamatu peamiseks autoriks on armastatud ajaloolane Robert Nerman, uuematest ehitistest kirjutab arhitektuuri- ja disainikriitik Karin Paulus. Käsitletavad piirkonnad ja hooned on kaardistatud – soovi korral võib lugeja kogu tutvustatava piirkonna raamatus leiduvate kaartide abil läbi jalutada.

Teekond viib jalutaja nii kultuuri kui ka arhitektuuri ajalukku. Nimetatud hooned on tähtsad kas mõne endise elaniku, seal toimunud sündmuse või huvitava stilistika poolest. Kõik tekstis numbritega tähistatud objektid leiab kaardilt raamatu sisekaanelt.

Kümned tuhanded on juba läinud – kas sina oled järgmine?

Kes kardab Aafrikat? Raamatu autor Anna-Maria Penu igatahes mitte! Tema teravast sulest on ilmunud jõuline, ühiskonnakriitiline, ent samas ka tundlik ning emotsionaalne ilukirjanduslik teos, mis viib lugeja endaga kaasa rännakule Ugandasse – maale, kus lokkab vaesus ja poliitiline korruptsioon, kus tugevalt sissejuurdunud traditsioonid võivad varjutada kaine mõistuse, kus ühiskondlik hukkamõist on kerge tulema ja kus keegi ei taha tegelikult teada, mida sellest kõigest arvab üks valgenahaline naisterahvas, kes on tööle tulnud kohalikku päevalehte.