Käesolev tekstikogumik koondab endas aastatel 2006-2010 peamiselt Eesti Ekspressis ja Eesti Päevalehes ilmunud Barbi Pilvre kolumne

Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju. "Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud." leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater. Ta on näitlejanna, keda eesti rahvas tingimusteta armastab. Ta on Ita Ever.

13. jaanuaril 1999 möödus sada aastat omaaegse tuntud kirjamehe Juhan Jaigi sünnist. Tänases Eestis on tema nimi paraku unustusse vajunud. Kirjanik lahkus koos perega sünnimaalt 1944 sügisel ja suri 1948 Rootsis. Eestlaste vanemale põlvkonnale ei ole Juhan Jaigi nimi aga võõras. Oli tema ju üks neist, kes sirguva noorsoo maailmanägemist oma kodupaiga ainestikul põhineva ja rahvalikus keeles kirjutatud loominguga 1920.-1930. aastatel oluliselt kujundas. Selles on tema tähendus mõõdetamatu. Kirjaniku sünnijuubeli eel avastas tema Prantsusmaal elav tütar Ilo Jaik Riedberg perekonna arhiivi korrastades isa seniavaldamata käsikirja. See on mälestusraamat eestlaste sunnitud pagemist kodumaalt, elust pagulaslaagrites Saksamaal ja Austrias.

Hella Wuolijoe mälestuste teine köide “Ülikooliaastad Helsingis 1904-1908” algab tema Soome jõudmisega 1904. a. septembris. Helsingi ülikooli rahvaluulet õppima asunud hakkaja tütarlaps kohaneb kiiresti, keeletunde andes teenib ta endale ülalpidamist. Oskar Kallas ja Jaan Tõnisson aitavad teda kokku viia soome teaduse ja kultuuri nimekate esindajatega, nagu Aino Kallase vend prof. Kaarle Krohn, ülikooli lektor Antti Almberg-Jalava, teatritegelane Kaarlo Bergbom jt. Ta kirjutas rahvaluule-uurimuse “Vaenelaps ema haual”, omandades magistrikraadi; osales ka Soome poliitilises elus, tutvus oma tulevase mehega ja abiellus.