Tooted
Kui sinu arust on Nora Ephron väga vaimukas ja armastad Nancy Mitfordi teoseid ning „Bridget Jonesi päevikut“ lugedes naeru lagistad, siis jumaldad ka Helene Hanffi. Tal oli stiili. Tal oli oma hääl. Tal oli üks neist jäljendamatu ellusuhtumisega naisintellektuaalidest 20. sajandi New Yorgis, kes ei hoolinud põrmugi, mida neist arvatakse. Näiteks kirjastust üleuputavatele lugejakirjadele lubas ta vastata nii: „Mina pole sedasorti autor, keda peaks avalikkuse eest kaitsma. Iga fänn, kes teile helistab, võib tahta mulle süüa pakkuda, ning õhtusöögikülalisena olen ma alati kättesaadav. Võite mu aadressi vabalt jagada.“
Teos, mida käes hoiad, on järg Helene Hanffi esimesele raamatule „Charing Cross Road 84“ mis ilmus esimest korda inglise keeles 1970. aastal. Naudid seda raamatut mitu korda rohkem, kui kõigepealt esimese osa läbi loed. See on võluv lugu eluunistuse täitumisest keskeas. Ja tänu autori imepärasele väljendusoskusele sisaldab see raamat tosinate kaupa häid tsitaate. Nagu Helene ise võinuks öelda: ÄRA ISTU NIISAMA SELLE SISSEJUHATUSE KALLAL, MINE LOE MU RAAMATUT.
Raamatu "Tundeline teekond" keskmes on Eino Tamberg - eesti muusika grand old man , kes helilooja ja kompositsiooniprofessorina on mõjutanud eesti muusikaelu rohkem kui pool sajandit. Unikaalse foto- ja pildimaterjaliga kogumiku põhiosadeks on Märt-Matis Lille ulatuslik intervjuu heliloojaga, Evi Arujärve ülevaade Eino Tambergi loomingust ja Raili Sule artikkel lavamuusikast. Kogumik sisaldab ka helilooja teoste täieliku nimekirja, diskograafia ja bibliograafia.
Noore prosaisti esikromaan arutleb kunstiintelligentsi eneseteostusest ja kunstist üldse, tehes seda autorile omases iroonilis-satiirilises laadis.
Eesti maareform 1919. aastal on üks tähtsamaid lähtepunkte meie riikliku iseseisvuse loos. Selle aktiga võõrandati mõisad ja sätestati põhimõtted, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Nii tekkis uus ja arvukas rahvakiht – asunikud. Tekkisid uut tüüpi talud ja elamised – asunikutalud. Selle reformi parimaid kajastusi ilukirjanduses on kahtlemata Albert Kivikase "Murrang"
Holger Kaintsi (s. 1957) esikraamat viib meid ajas korraga nii edasi kui tagasi. Ühekorraga ümbritseb lugejat kompartei kongresside ja ideoloogiliste veidruste ajastu, samas kirjutatakse aastanumbriks 2012. Viis poissi saavad loetud raamatust innustust ja otsustavad matkata mäetipule, mis pole küll kaugel ega kõrgel, kuid milleni jõudmiseks tuleb ületada mitmeid ohtlikke takistusi. Teekonnal tuleb ette nii põnevaid kui naljakaid juhtumisi ning jutustus päädib üllatava lõpplahendusega. Tulevikku projitseeritud minevik annab võimaluse viimase kahe kümnendi jooksul ühiskonnas toimunud muutusi näha uue vaatenurga alt.
Tallinna vanalinna ajaloost rääkivad artiklid, ilmunud raamatute retsensioonid jm.
Albumisse on koondatud laulupeol peetud kõned, pöördumised sm. Stalini poole, artiklid esimesest laulupeost pärast sõda, ülevaade osalevatest kooridest, laulupeo kajastamine raadios ja televisioonis, osavõtjate muljed, väliskülaliste sõnavõtud, hinnangud, kunstilisi probleeme käsitlevad kirjutised jms. Illustreeritud fotodega