Tooted

Selles raamatus ei räägita mitte ainult sõjalis-poliitiliste liikumiste ja rahvaülestõusude juhtidest, kes võitlesid rahvusliku ja sotsiaalse rõhumise vastu. Siin on esindatud ka fanaatilised üksikterroristid, ebasoosingusse sattunud kirikuhierarhid, usuvoolude ja majanduse reformaatorid, silmapaistvad teadlased ja kirjanikud, kes heitsid väljakutse traditsioonilistele teaduslikele, eetilistele ja filosoofilistele arusaamadele, väejuhid, kellest saatuse tahtel said poliitikutest mässajad…

Ma olen juba suur poiss, nii et mul pole sünnis nurga taga nina urgitseda, laudlinanarmastega sõrmi pühkida ega salatikausist näpuga musti ploome õngitseda. Õieti olen ma selline suur poiss olnud nii kaua, kui mäletan. Alati, kui ma mõne pahandusega hakkama sain, ütles tädi: "Sa oled juba nii suur poiss, sulle see enam ei sobi." Sellest oleks võinud järeldada, et on pahandusi, mis minu vanusega sobivad. Et see aga nii oleks kunagi olnud, seda küll ei mäleta. Alati olen ma nende tegemiseks vähemalt tädi meelest olnud liiga suur poiss ...

Kui sinu arust on Nora Ephron väga vaimukas ja armastad Nancy Mitfordi teoseid ning „Bridget Jonesi päevikut“ lugedes naeru lagistad, siis jumaldad ka Helene Hanffi. Tal oli stiili. Tal oli oma hääl. Tal oli üks neist jäljendamatu ellusuhtumisega naisintellektuaalidest 20. sajandi New Yorgis, kes ei hoolinud põrmugi, mida neist arvatakse. Näiteks kirjastust üleuputavatele lugejakirjadele lubas ta vastata nii: „Mina pole sedasorti autor, keda peaks avalikkuse eest kaitsma. Iga fänn, kes teile helistab, võib tahta mulle süüa pakkuda, ning õhtusöögikülalisena olen ma alati kättesaadav. Võite mu aadressi vabalt jagada.“

Teos, mida käes hoiad, on järg Helene Hanffi esimesele raamatule „Charing Cross Road 84“ mis ilmus esimest korda inglise keeles 1970. aastal. Naudid seda raamatut mitu korda rohkem, kui kõigepealt esimese osa läbi loed. See on võluv lugu eluunistuse täitumisest keskeas. Ja tänu autori imepärasele väljendusoskusele sisaldab see raamat tosinate kaupa häid tsitaate. Nagu Helene ise võinuks öelda: ÄRA ISTU NIISAMA SELLE SISSEJUHATUSE KALLAL, MINE LOE MU RAAMATUT.

Raamatu "Tundeline teekond" keskmes on Eino Tamberg - eesti muusika grand old man , kes helilooja ja kompositsiooniprofessorina on mõjutanud eesti muusikaelu rohkem kui pool sajandit. Unikaalse foto- ja pildimaterjaliga kogumiku põhiosadeks on Märt-Matis Lille ulatuslik intervjuu heliloojaga, Evi Arujärve ülevaade Eino Tambergi loomingust ja Raili Sule artikkel lavamuusikast. Kogumik sisaldab ka helilooja teoste täieliku nimekirja, diskograafia ja bibliograafia.

Veetlev tubakapoe perenaine Flavia on ammu ja lootusetult armunud oma alalisse klienti, kes aga on tema vastu täiesti ükskõikne. Meeleheitest läheb Flavia mehele, kuid mitte eriti kauaks. Mehe reetmine ja lahutus viivad ta täielikku depressiooni. Siinkohal viib saatus ta kokku lõbusa Diegoga, kes, märgates kurbust kaunitari silmades, teeb talle ettepaneku õppida mambot tantsima – sest selle tantsu rütm ei sobi kokku kurbusega.

"Hea tervise teejuht" räägib kõigest, mida sul on vaja teada, et hoolitseda nii enda kui oma perekonna tervise eest. Raamatus on põimitud teadmised tavameditsiinist ja ravimtaimedest, homöopaatiast, aroomiteraapiast ja sajanditevanusest toitumispraktikast. Kümme peatükki juhivad sind kiiresti erinevate kehasüsteemide juurde (kaasa arvatud omaette peatükk lastehaigustest), kus kirjeldatakse mõistetavas stiilis ja kompaktselt sagedamini esinevate haiguste ravivõimalusi.

Noore prosaisti esikromaan arutleb kunstiintelligentsi eneseteostusest ja kunstist üldse, tehes seda autorile omases iroonilis-satiirilises laadis.

Raamat tutvustab lugejale paljusid psühholoogias hästi uuritud fenomene, mis näitavad inimtaju evolutsioneerimist aja mikrointervallides, muljete subjektiivsust, taju suhtelisust ja mitmetasandilisust (nagu näiteks maskeerimine, väljast sõltuvus, seadumuse mõju tajule), mis sõltuvad konkreetsetest isiksusest. Nende kõrval käsitletakse ka illusioone, spetsiifilist ja mittespetsiifilist tundlikkust, värvuse tajumist jne. Tutvustatakse ka taju loodusteaduslikke aluseid. Sisukas, rohkelt illustreeritud populaarteaduslik raamat igale psühholoogiast huvitatud lugejale.

Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju. "Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud." leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater. Ta on näitlejanna, keda eesti rahvas tingimusteta armastab. Ta on Ita Ever.

Esseid kirjandusest. Autor analüüsib troika sümboolikat Vene kirjanduses, keskendudes Gogoli ja Dostojevski teostele ning nende seostele Euroopa kultuuriga ja nihilismi temaatikaga.

Käes on see hetk, mida on mitu kuud pikisilmi oodatud - kohe-kohe on saabumas kirjad ülikoolidest. Üllatused ei jää tulemata...

Ühel ilusal päeval kolib Normandias asuvasse Cholong-sur-Avre’i linnakesse tavaline Ameerika perekond: isa, ema, kaks last ja koer. Kes nad on? Pereisa Fred peab end memuaarikirjanikuks, kuid teeskleb miskipärast, et tal on käsil raamat Normandia dessandist. Pereema Maggie on ületamatu grillipidude korraldaja. Peretütar Belle teeb igati au oma nimele ja -poeg Warren oma isa valitud teele. Ja koer? Tema kannab kõigutamatult oma salapärast nime – Malavita ehk närune elu. Nii et perekond nagu iga teinegi, kui mitte arvestada üht tühist tõsiasja: pereisa Fred on tegelikult Giovanni Manzoni, endine maffia aumees, kellest on saanud ülejooksik.

Kelly ja Maxwell on teineteisesse meeletult armunud. Nende ees seisab palju tulevikuplaane ja pikk ühine elu. Kuid siis kerkib armunute õnne kohale oht: Kelly saab teada Maxwelli arvukatest suhetest ja see vapustab teda hingepõhjani. Kas Kelly suudab olla nii tark ja täiskasvanud, et armukadedusega toime tulla ning väljavalitu minevikuga leppida?

Öeldakse, et armastatu surma korral kaotab inimene osakese iseendast. Vastab tõele: kallid inimesed on kodeeritud otse ajusse, sealsele virtuaalsele kaardile. Kiindumus salvestab end neuronitesse, kuid lähedase surma korral tekib suur segadus. Aju ei saa enam aru, kuhu inimene kadus, sest ajukaardil on ta endiselt alles. Selle vastuolu lahendamine ning uue reaalsusega kohanemine on ajule ränk töö.

„Leinav aju“ otsib vastust küsimusele, mis toimub ajus siis, kui armas inimene meie elust kaob. Raamatu esimene osa keskendub leinale ja selle neuroloogilisele alusele. Miks aju ei saa aru, et lähedane ei tule enam tagasi? Mis toimub meie pisikestes neuronites? Milleks on ajul vaja kaardistada armsaid inimesi ja kuidas ta seda teeb? Kuidas tekib pikenenud leinahäire ja kas seda saab ravida?

Raamatu teine osa tegeleb leinamisega ning täisväärtusliku elu juurde naasmisega. Leinamise protsessis õpib aju toime tulema maailmas, kus puudub talle tähtis inimene. Vananenud viieastmelise leinamudeli asemel on aluseks uus, aju-uuringutel tuginev leina duaalprotsessi mudel. Leinamine tähendab pendeldamist taastumise ja kaotuse vahel, kohanemist ja komistamist, püsti tõusmist ja edasi minemist. Tähtsad pole mitte üksnes mõtted ja tunded või nende esinemise järjekord, vaid leinaprotsess tervikuna, nii kaotusega tegelemine kui ka sellest taastumine.

Mary-Frances O’Connor on kliinilise psühholoogia ja psühhiaatria kaasprofessor Arizona ülikoolis ning juhatab seal leina, kaotuse ja sotsiaalse stressi laborit. Tema uuringud keskenduvad sellele, kuidas lein mõjutab nii aju kui keha ning oma tööga püüab ta aidata pikenenud leinahäire all kannatavaid inimesi.

„Leinav aju“ on suurepärane raamat, mis aitab meil aru saada leina taustal olevatest neurobioloogilistest protsessidest. Soovitan kõigile, kel oma töö tõttu tuleb leinaga kokku puutuda, kuid ka üldisemalt neuroteadustest huvitatutele.
Juhan Kaldre, psühhiaater

Tuntud prantsuse kirjaniku, Goncourt'i Akadeemia presidendi ning arvukate kirjanduspreemiate laureaadi Hervé Bazini (s. 1911) kriitilis-realistlik romaan lahutusele järgnevatest valusatest probleemidest: endise abielunaise kibestumisest ja uuestiabiellunud mehe kiindumusest lastesse.

See raamat on pilk minevikku, ent ometi pole tegemist tavapärase mälestusteosega. Kunagi "Prillitoosi" saatele läkitatud kirjad – õigupoolest mõnigi kord vaid katkendid kirjadest – hakkavad koos taustafotode, aastanumbrite ja sündmustega ühtede kaante vahele seatuna kõnelema hoopis teistmoodi, kui iga üksikut kirja eraldi lugedes. Raamatu koostaja Hille Tarto: "Kirjad saabusid ja lummasid ... Neid lugedes oli tunne, nagu vaataksid elavaid pilte kirjutajate muredest ja rõõmudest, hirmudest ja ülekohtust, vaesusest ja tööst, armastusest ja kannatusest. Kirjade autorite seas pole kuulsaid isikuid, need on tavalised inimesed. See on lihtsalt rahva elu ja lugu. Teie ees on raamat kirjadest, milles ligi 200 inimest on usaldanud lugejale mälupilte või lugusid oma elust 20. sajandil."

Joogidest ülima, muinasjutulise meistri, Milarepa elulugu, mis näitab teed täielikule vabanemisele ja kõikteadmisele

Eesti maareform 1919. aastal on üks tähtsamaid lähtepunkte meie riikliku iseseisvuse loos. Selle aktiga võõrandati mõisad ja sätestati põhimõtted, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Nii tekkis uus ja arvukas rahvakiht – asunikud. Tekkisid uut tüüpi talud ja elamised – asunikutalud. Selle reformi parimaid kajastusi ilukirjanduses on kahtlemata Albert Kivikase "Murrang".

Näitleja ja lavastaja Väino Uibo pani mälestusi kirjutama hakates näo ette naerva maski, mille varjus jutustab ta teatritegemisest 1960.–1980. aastate ENSVs. Uibo õppis lavakunstikateedri 4. lennus koos Lembit Ulfsaki, Kaarel Kilveti ja Tõnu Tepandiga, sellele järgnesid Vanemuise aastad legendaarse Kaarel Irdi juhatusel. Need värvikad lood röövivad praegustelt staaridelt ehk kihi pühapaistet, kuid näitavad neid lihast ja luust inimesena. Nõukogude aja igapäev pakkus absurdinalja piiramatult ja mängu loomupäraselt armastav teatrirahvas mõistis olukordi kasutada.

Kui mees teda nii vaatas ning naeratas, mõistis Amanda, et selle mehega suheldes ei toimi enam ükski tema ettevaatusabinõudest. Ning ta taipas veel üht-teist: teda ähvardas suur oht Nedi tõeliselt armuda. Armuda? Amanda sõitles end mõttes selliste fantaasiate pärast. Oli ta ju lõpuks täiskasvanud naine ning pidi vastavalt sellele end ka ülal pidama. Rahulikult. Vaoshoitult. Tundeid kontrollides. Ta sai ju sellega hakkama…

Autor kirjeldab mitmeid ülemaailmse kuulsuse omandanud silmapaistvaid kultuurimälestisi, nagu Prantsusmaa ja Hispaania kiviaegsed koopamaalid, Abu-Simbeli templid Alam-Nuubias, Pärsia muistse pealinna Persepolise varemed, Kartaago kaubalinn Põhja-Aafrikas, Angkori ehitusmälestised Kagu-Aasias, Veneetsia, Petrodvoretsi lossid ja iidse Novgorodi aarded. Kõigist neist jutustab autor noorele lugejale huvitavalt ja haaravalt. Seejuures on autor seadnud esikohale kultuurimälestiste kaitsmise idee, võitluse kultuurimälestiste säilitamiseks järeltulevatele põlvedele.

Ilmselt loed seda raamatut, kui sa ise või mõni sinu lähedane põeb pikka COVIDit. Igale küsimusele me veel vastata ei oska, kuid oleme senised kogemused ja teadmised kirja pannud, et saaksid enesetunde parandamiseks tegutsema hakata. Soovitused on läbi proovitud ja katsetatud ning on meie töös kliinikus aidanud juba sadu patsiente. Raamatu eesmärk on anda sulle teadmisi ja vahendeid, mille abil liikuda edasi, tulla toime tagasilöökidega ja soodustada taastumist. Raamat on jagatud peatükkideks, iga peatükk käsitleb mõnd pikast COVIDist tingitud muret tekitavat probleemi. Peatükke võid lugeda järjest või lehitseda siit-sealt, leidmaks konkreetseid teemasid käsitlevaid lõike. Raamatut võid kasutada ka selleks, et selgitada lähedastele ja sõpradele või isegi tööandjale ja kolleegidele, mida läbi elad. Sümptomid võivad seada piiranguid sellele, kui palju jaksad korraga läbi mõelda. See on normaalne. Võta rahulikult. Kasuta raamatut, et leida enda tee taastumiseni. Terve raamatu jooksul pööra tähelepanu patsientide lugudele: nende kogemus sarnaneb vägagi sinu omaga, seega on nende näpunäited ja soovitused taastumiseks väga kasulikud.

Tipperdingeli noor krahv Melchior peab pärast tüli isaga kodunt lahkuma ning saab kaasa vaid kolm vanaisalt päranduseks jäänud asja: sadula, sule ja pasuna. Nende abil tuleb tal tagasi võita suguvõsa maavaldus, aga peagi selgub, et see ei ole sugugi lihtne ülesanne.

Põnevat sündmustikku saadavad Melchiori sõprade, ketserist munga Balthasari ja alkeemiku Alexiuse arutlused hea ja kurja olemusest.

Esmakordselt 1991. aastal ilmunud romaan on üks esimesi kodumaise fantasy tippteoseid, mis kuulub vaieldamatult Eesti seikluskirjanduse kullafondi.

Ado Kisand oli üks umbes kümnest tuhandest Eesti inimesest, kes 1941. aastal Siberisse küüditati. 1939. aasta sügisel alustatud päevikut jätkas ta sundasumisel olles. Päeviku sissekanded lõpevad 1947. aasta novembris. Ehkki 1941. aasta massiküüditamist on uuritud juba kolmveerand sajandit ning avaldatud on tuhandeid lehekülgi küüditatute mälestusi ja kirjavahetust kodustega, on niisugune päevik üsna haruldane dokument oma ajastust.Ado Kisand kirjutas päevikusse iga päev ja kui see ei olnud mingil põhjusel võimalik, tegi ta hiljem lühikokkuvõtte möödunud päevade kohta. Olles õnnistatud suure kunstiandega, ta ka illustreeris oma sissekandeid, mis teevad tema päeviku eriti kaasahaaravaks lugemis- ja uurimismaterjaliks. Põhjaliku eessõna ja selgitavad kommentaarid on kirjutanud ajaloolane Toomas Hiio.

See on raamat vanimate tänini püsinud Ida-Siberi eesti külade Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani elanike lugudest ja lauludest koos nootide ja fotodega. Asustusajalugu, uskumused, kombed, pajatused, elulood jpm. on esitatud siberi-eestlaste endi suu läbi. Lauludele on lisatud noodid - nii saab neid soovi korral ka laulda ja võrrelda Eestis tuntud rahvalauludega. Väljaanne on üles ehitatud inimestest lähtuvalt (ühe jutustaja lood ja laulud on ära toodud järjest).

See raamat on tuntud Eesti diplomaadi Oskar Eugen Öpiku (1895-1974) mälestuste-triloogia esimene, tema elu varaseimat ajajärku hõlmav osa.

Esikromaanis "Kass sööb rohtu" vaatles autor maailma, pagulust ja kodumaad noore ning ebakindla Urve Kaaviku silma läbi. Käesolevas romaanis on tegelased täisikka jõudnud, nende tõeotsingud sihikindlamad. Kodumaaga seoses olevad probleemid on muutunud konkreetsemateks ning põletavamateks. Turismilaev "Tallinn" sõidab üle Soome lahe, viies ja tuues külastajaid. Kasutades kompositsioonis moodsaid võtteid, on autori stiil nõtke ning selge, ta kirjeldamisoskus ja psühholoogiline vaatlusvõime pakub igal sammul üllatavat, kõnelemata sisulisest aktuaalsusest.

Koduseinte vahele peitunud Sawyer Bennetti kohta räägiti, et ta oli endale vabaduse ostnud kurjategija. Tema ainsaks nõrkuseks oli tummaks jäänud tütar. Ent isegi mehe jõukus ja mõjukus ei suutnud vaigistada kuulujutte tema seltskondliku abikaasa kahtlase surma kohta. Miks arvas uus lapsehoidja Amanda Rockport, et tema suudab Sawyeri loodud kindlusest läbi murda? Sest ta võis aidata mehe väikest tütart, kes polnud pärast ema surma pealtnägemist enam sõnakestki rääkinud. Kusagil vabaduses oli tõeline mõrtsukas, jälgimas ja ootamas. Väike tüdruk vajas oma isa, ent mida vajas lapsehoidja Amanda? Et ülemus lõpuks ohjad enda kätte võtaks, isegi kui tema kasvav ärrituvus linnakese uuesti kihama pani!

Etnograafilisi ja lingvistilisi materjale Fjodor Tumanski Peterburi kubermangu kirjelduses. Käesoleva publikatsiooni puhul on silmas peetud vajadust laiendada vadja ja isuri etnograafia allikalist baasi. Publitseeritav materjal peaks olema eelkõige tõhusaks lisaks seni teada olnud nappidele andmetele vadja ja isuri rahvarõivaste arhailisemast ilmingust, pakkudes vähemal määral uusi andmeid ka kommete ja uskumuste kohta. Ühtlasi täiendab see pisut ka lingvistide käsutuses olevaid vadja ja isuri keele vanemaid kirjalikke ülestähendusi.

Raamatus kirjeldatakse kodumaiste unifitseeritud II klassi värvitelerite ehitust. Esitatakse värvitelerite koostisse kuuluvate üksikplokkide põhimõtteskeemid ja tööpõhimõtte kirjeldused ning häälestamisjuhised. Iga ploki kirjeldusele järgneb sagedamate rikete loetelu koos nende kõrvaldamise juhistega. Eri peatükis käsitletakse rikete avastamise metoodikat ekraanile tekkiva kujutise moonutuste alusel. Teos on mõeldud õnnelikele värvitelerite valdajaile, kel on põhiteadmisi elektro- ja raadiotehnikast, samuti remonditehnikuile.

Oma ülitäpse ilmaennustusega tekitas Ben Wickham endale nii sõpru kui vaenlasi. Varsti pärast seda, kui ta lubas hakata päevahaaval aastakümneteks ilma ennustama, suri ta ootamatult. Ametliku diagnoosi kohaselt oli tema surmas süüdi alkohol; hoopis teist meelt oli aga vana sõber, kelle majas Ben suri. Tema kahtlused rajanesid kogemustel – kolm nädalat džinni joonud inimene ei vaata naerdes oma jalgu, vaid piilub ehmunult üle õla, sest džinnikuradikesed lähenevad selja tagant. Säärasest kaheldavast veendumusest tuli lähtuda ka segaverelisel politseiinspektoril, kes endalegi ootamatult seda uskuma hakkas.