Tooted
"Algolagnia" (kreeka k. άλγος “valu”, λαγνεία “himu”) on lugu ühest pisut ebatavaliste naudinguallikatega noormehest, kes hilisõhtul Tallinnas kelnerina töötades kohtub kahe vampiiriga. Pärast üht ööd Alisiga on Casey nõus unustama oma senise elu ning järgmised neli aastat elab ta koos vampiiridega vaheldumisi Pariisis ja Venemaal. Käesolev romaan, mis on noore lootustandva autori kolmas teos, saavutas 2008. aasta romaanivõistlusel III koha.
Kui Sireli ja Vello tütar gümnaasiumi lõpetas, oli ka Sireli veel alevi prominentide nimekirjas ja ei tulnud kõne allagi vähem kui nädalapikkune sugulaste voor ning sõprade joomapidu. Peale ülikooli lõpetamist oli tüdruk Brusselisse tõlgiks kihutanud. Nii olidki tasapisi peretraditsioonid Sirle jaoks hääbunud.
Vello elu oli lihtsam, sest ta polnud seda ise keeruliseks elanud. Traditsioon, mida alevimehed au sees pidasid, ühisjoomine, seisis raudselt jalul ega kavatsenudki roostetama hakata. Vellol oli palju sedalaadi traditsioonidega sõpru ja teda erruminek ei hirmutanud.
Ühel päeval tuli Vello töölt koju koos viiekuuse kaukaasia lambakoera kutsikaga. Sirelit koer ei huvitanud, aga kui Vello oli kaine, siis oli ta turvafirmas tööl, ja kui kodus, siis magas oma vindist pead välja. Nii polnudki Sirelil kellegi teisega rääkida kui koeraga ja loom mõistis teda suurepäraselt. Aja jooksul tekkis neil lahutamatu side nagu sõpradel tavaks.
Näitleja ja lavastaja Eino Baskin on 80 eluaasta jooksul nullist üles ehitanud kaks teatrit, teinud säravaid rolle nii teatri- kui ka estraadilaval ning lavastanud ülimenukaid tükke. Aastaid publikut naerutanud mehe eraellu aga on jätkunud hoopis nukramaid toone. Ta on pidanud matma nii abikaasa kui ka pisitütre. Pärast infarkti vaakus ta 47 päeva elu ja surma piiril. Kaks korda on ta trellide taha saadetud. Eino Baskin avalikustab siin raamatus esimest korda enda vangistamise loo noorpõlves ja räägib avameelselt pornoprotsessist, mis kuulutati kinniseks.
Jääda ellu on kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe avameelne tagasivaade oma elule.
Kullasäras päevade kõrval on hulganisti päevi täis valu ja trotsi, meeletut igatsust ema ja armastuse järele, pidevat vajadust ennast tõestada.
Kuidas jääda ellu lastekodus ja erikoolis? Kasuperest põgenedes lõi ta värava kinni ja lubas: ma veel tõestan, kes ma olen!
See raamat sisaldab ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja poliitika telgitaguseid.
Oleme osakesed uhkest eksperimendist nimega Euroopa Liit, aga kui palju me teda tegelikult tunneme? Teos on mõtteliseks jätkuks Martin Kala koostatud kogumikele "Eesti mütoloogiad" ja "Uued mütoloogiad", milles vaagitakse tänase Eesti enesekuvandi ja koha üle Euroopas.
Üksteises Ma tõele näkku vaadates näen sind Ja tunnen ära enda külma näo Kujutise, nagu peeglis mind Ta saadab sinus
Kui tahan ausalt jutustada sellest, kuidas järgnev päevik on avalikkuse ette sattunud, siis pean enese seadma veidi halba valgusse. Seda päevikut, noore naise päevikut, pole ma leidnud pärast tema kirjutaja surma (avalikkusse pääsenud päevikute omanikud on enamasti ikka leidnud romantilise surma), seda päevikut pole selle omanik mulle kinkinud. Selle päeviku olen lihtsalt varastanud. Ning selle päeviku omanik elab noorena, imetelduna ja võib-olla ka õnnelikuna…
Varalahkunud eesti prosaisti Helga Pärli-Sillaotsa (1912–1939) kaks süvapsühholoogilise kallakuga romaani 1930ndate oludest, ühe teemaks väikelinna umbsed olud ja klatšihimu ning teisel armukadedusmotiividest lähtuv kohtuprotsess.
See raamat aitab kiiresti ja ilma eriliste jõupingutusteta kohaneda võõrkeelega ja omandada ilma tuupimiseta päris mahuka sõnavara.
Originaalteose tekst kordub kaks korda: esiteks sulgudes olevate sõnaseletustega (sõnasõnaline tõlge ja kommentaarid, mis seletavad ettetulevaid leksika- ning grammatikaküsimusi), teiseks kordub tekst ilma selgitusteta ja sõnade tõlgeteta. Sellise võõrkeelte õppemeetodi kasutaja loeb algul adapteeritud teksti ja siis, olles selle endale selgeks teinud, asub originaalteksti kallale. Õppijal, kes saab juba iseseisvalt teksti mõttest aru, oleks kasulik toimida vastupidi: kõigepealt lugeda ilma sõnaseletusteta teksti (teine variant) ja vajadusel vaadata ka seda teksti, kus on antud sõnade tähendused (esimene variant).
Sõnade ja väljendite meeldejätmine ja grammatiliste konstruktsioonidega kohanemine toimub sel juhul loomulikul teel lugemise käigus ja nimelt seetõttu, et neid korratakse mitu korda. See raamat aitab teil vältida stressi, mida tekitab keeleõppe esimene etapp, kus iga sõna otsitakse eraldi sõnaraamatust ja siis nuputatakse, mida ikkagi tähendab mingi fraas, mille kõiki sõnu te juba tunnete.
"Ilja Franki lugemismeetodi" sarja õpikud annavad teile ainulaadse võimaluse juba paar kuud pärast keeleõppega alustamist üle minna originaalkeeles lugemisele!
Tegelikult on ka tema "Isade maas" (1935) loodud pilt Vabadussõjast paratamatult gailitlik ja kindlasti veidi teistsugune kui tõsine teaduslik vaade ajaloosündmustele. Siin on keskmes huvitavad seigad, üksikud episoodid "kolmanda kompanii" võitlusteelt. Aga üldpilt, mis raamatut lugenul Vabadussõjast jääb, on ometi kokku vabadussõjalik, kindlasti saab siit aimu just sellest, kuidas täpselt tuli võit Vabadussõjas. Gailit oli ka ise sõjas, teenides sõjakirjasaatjana – ja seda niihästi Vabadussõjas kui ka Esimeses maailmasõjas.
Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Isaac Bashevis Singeri vanema venna Israel Joshua Singeri Varssavis 1932. aastal ilmunud humoorikas ja põnev romaan. Kes on see Joše, pühak või petis?