Tooted
Eesti Kunstnike Liidu 9. aastanäituse "Enesepaljastus" läbivaks mõtteks oli suunata kunstnikke ennast paljastama – olgu siis vaimses, füüsilises, sotsiaalses või mingis muus tähenduses. Valgustama nii enese loomingu kui ka isiksuse uusi või lihtsalt seni varjul olnud külgi. Ehk siis tulema kapist välja kui kasutada viimase aja menuväljendit. Samuti oli eesmärgiks tuua osalevate kunstnike jaoks aastanäituse formaati värskendavat vaheldust ja natuke närvikõdi, pakkudes samas mõtteainet kunstnikuks olemise ja kunstniku rolli üle muutuvas maailmas, eriti aga Eesti Vabariigis aastal 2009.
"Enesepaljastuse" teema pakuks personaalsete paranoiade, esteetiliste maaniate ja muude loominguliste salapahede eksponeerimise kõrval sirgjoonelise võimaluse kõikmõeldava egotsentrilise, nartsissistliku ja autoerootilise kunstiloome esitamiseks ning paljalt-ringi-lippamise aktsioonide tutvustamiseks publikule nii dokumentatsioonina kui ka live-formaadis.
Raamatu raskuspunktiks on lahingud Neveli, Narva ja Daugavpilsi piirkonnas, enamasti aladel, mis olid tankivõitluseks täiesti sobimatud ja kus Teise maailmasõja lõppfaasis kujunesid välja täiesti uued tegutsemispõhimõtted. "Tiigrid" olid nn üksikvõitlejad jalaväe toetusel. Tankid olid enamjaolt eesliinil ning tegutsesid tihedas koostöös jalaväe ja pioneeridega.
Tähelepanuväärne on autori püsiv tankistihing: uljus, ustav relvavendlus ning ettenägelik ja kaval taktika aitasid Cariusel uskumatuid tulemusi saavutada.
Carius annab üksikasjaliku pildi rindel lahingute ajal valitsenud meeleoludest, sõdurite ja ohvitseride omavahelistest suhetest ning sellestki, kuidas ikka ja jälle tekkis temal kui eesliinivõitlejal lahkarvamusi kõrgemate ülematega. Pahatihti põhjustasid rindel hävingut just kõrgemate väejuhtide, sealhulgas füüreri valed otsused.
Raamatus saame lähemalt tuttavaks ka Cariuse ajutise ülema, krahv Hyazinth Strachwitziga. Viimane juhtis Punaarmee sillapea likvideerimise katseid Sinimägede piirkonnas. Cariusel oli sõjas erakordselt õnne ellu jääda, kuigi ta võitles aastaid eesliinil ning ka sõjavangist õnnestus tal kiiresti vabaneda. Autor on oma ülesandele ja sõdurikohusele pühendunud mees, kes jutustab tagasihoidlikult ja pühendunult, samaaegselt kohati lausa humoorikalt dramaatilistest lahingutest järjest ülekaalukama vastasega...
Loo on kirja pannud 1944. aastal Wehrmachti noorim Rüütliristi Tammelehise kavaler, tankikomandör, hiljem ühe "Tiiger"-tankide kompanii ülem, sõja jooksul üle 150 vaenlase tanki hävitanud leitnant Otto Carius (sündinud 27. mail 1922).
DK raamatute sihtkohad on jagatud erinevateks piirkondadeks, mida raamatu lehekülgedel põhjalikult lahatakse. Ajaloo-osas käsitletakse sihtkoha eri ajastuid lühidalt ja konkreetselt, ülevaatlikult on esitatud kronoloogia.
Graafiliselt põnevate DK reisijuhtide eelis on atraktiivsus: palju värvifotosid, ajalooliste hoonete läbilõiked, kolmemõõtmelised plaanid, erinevad kaardid, väga head selgitused jne. Ülesehitus on lihtne ja loogiline – teemad on järjekorras piirkondade kaupa
Igale piirkonnale on antud oma värv, nii on seda lihtne raamatust üles leida. Soovitused „Tasub vaadata" lehekülje nurgas juhivad tähelepanu olulisemale.
Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Isaac Bashevis Singeri vanema venna Israel Joshua Singeri Varssavis 1932. aastal ilmunud humoorikas ja põnev romaan. Kes on see Joše, pühak või petis?
"Lennukivaatleja" viib meid tulevikuperspektiivita aiamajakeste linnakusse, mille viimased elust eemale jäänud asukad elavad kummastavate ettekujutuste maailmas.
Lugu räägib Tallinna lennuvälja külje all aiaduslinnakus pesitsevast asotsiaalsevõitu elukommetega erakust, kes arvab, et on üle pea kulgevaid lennukeid vaadeldes juhuslikult jälile saanud USA sõjavangide transportimisele ja kusagil lähikonnas tõenäoliselt asuvale salavanglale. Tekib üsna haarav põnevuslugu žanrile omaste kahtlaste kokkusattumuste, eelaimuste, spekulatsioonide, vandenõuteooriate, ohtlike missioonide, luuramiste ja jälitamistega. Valitseb paranoiline õhkkond. Minajutustaja surmast antakse teada juba esimeses lauses ja kogu järgnev lugu ongi ootus, et miks ja kuidas täpselt.
See raamat aitab kiiresti ja ilma eriliste jõupingutusteta kohaneda võõrkeelega ja omandada ilma tuupimiseta päris mahuka sõnavara.
Originaalteose tekst kordub kaks korda: esiteks sulgudes olevate sõnaseletustega (sõnasõnaline tõlge ja kommentaarid, mis seletavad ettetulevaid leksika- ning grammatikaküsimusi), teiseks kordub tekst ilma selgitusteta ja sõnade tõlgeteta. Sellise võõrkeelte õppemeetodi kasutaja loeb algul adapteeritud teksti ja siis, olles selle endale selgeks teinud, asub originaalteksti kallale. Õppijal, kes saab juba iseseisvalt teksti mõttest aru, oleks kasulik toimida vastupidi: kõigepealt lugeda ilma sõnaseletusteta teksti (teine variant) ja vajadusel vaadata ka seda teksti, kus on antud sõnade tähendused (esimene variant).
Sõnade ja väljendite meeldejätmine ja grammatiliste konstruktsioonidega kohanemine toimub sel juhul loomulikul teel lugemise käigus ja nimelt seetõttu, et neid korratakse mitu korda. See raamat aitab teil vältida stressi, mida tekitab keeleõppe esimene etapp, kus iga sõna otsitakse eraldi sõnaraamatust ja siis nuputatakse, mida ikkagi tähendab mingi fraas, mille kõiki sõnu te juba tunnete.
"Ilja Franki lugemismeetodi" sarja õpikud annavad teile ainulaadse võimaluse juba paar kuud pärast keeleõppega alustamist üle minna originaalkeeles lugemisele!
Raamat jätkab lugu samast kohast, kus see eelmises raamatus pooleli jäi. Vahepeal on möödunud 4 aastat. Suurem osa raamatust räägib sellest, kuidas üks teovõimetuks tunnistatud inimene, kelle korter on eestkostjate poolt müüdud, püüab endale jalgu alla saada ning teovõimet tagasi küsida. Inga kohtub taas Kerstiga, möödunud sündmused tulevad meelde ja muutuvad aktuaalseks, tekivad uued probleemid ning märkamatult saab Kersti taas Inga elus olulise koha. Romaan jutustab vanadest naistest. Nende elust, muredest, mõtetest ja tunnetest. Autor kirjeldab väga tabavalt aega, mil ollakse emotsionaalselt taas ülisõltuvad lastest, sõbrannadest, sugulastest, võõraste pilkudest ja ütlemisest.