Polkast rokini 2
Täiendatud kordustrükis on muusikateadlane Anne Erm esitanud rikkalikult uut materjali eesti levimuusika lähimineviku ja tänase päeva kohta.
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Raamatute seisukordade kirjeldus
.
Parameetrid
Raamatu seisukord | rahuldav |
Autor | Anne Erm |
Ilmumisaasta | 1989 |
Keel | eesti |
Kirjastus | Perioodika |
Köide | pehmekaaneline |
Kujundaja | Kalev Õunapuu |
Lehekülgi | 208 |
Sarnased tooted
Ülevaade eesti teatriloost. Asjade algust teades on teatri tänane päev kindlasti paremini mõistetav. Mis on ühist Georg Lurichil ja Eesti teatri esmalavastustel? Millised emotsioonid ja kired on eesti teatriilmas möllanud? Milliseid vaatemänge pakkusid laulupeod? Hillar Palamets ei vaja tutvustamist. Tema mahlakad ja faktitäpsed ajaloojutustused, mis on kokku sobitatud omaaegsete kirglike mälestuskildudega, ei jäta kedagi külmaks. Raamatut võib häbenemata soovitada lugemiseks ka nooremale rahvale, sest põnevate lugude kaudu võib kultuuripisik täiesti märkamatult külge hakata.
Raamat kõneleb eesti nõukogude teatri kujunemisest arengust rohkem kui kahe aastakümne (1940-1965) kestel, jätkates uurimust L. Tormise "Eesti teater 1920-1940" rajajoonelt. Eesti lavakunstnike varematest aegadest pärinevad demokraatlikud mängutraditsioonid ja professionaalne ettevalmistus soodustasid eesti nõukogude lavaloomingu jõudsat arengut. Vaatluse all on üksikute teatrite looming, jälgitud on lavastajate isepära, näitlejate loomelaadi ja rolle, ka kunstnikutööd. Eesti nõukogude teatrit rajanud meistrite eeskuju virgutas järgmise põlvkonna teatritegijate arengut. Raamatu piirdeajaks on kuuekümnendate aastate keskpaik, mil annavad tunda uuenemistendentsid teatris, nagu kogu kunstielus üldisemas mõttes. Illustreeritud fotodega.
Tanja… Kes ta on? Kas laulja, kes tantsib, või tantsija, kes laulab? Kui seda tema enda käest küsida, ütleb ta vastuseks “Ma olen meelelahutaja, artist. Ja see, mida ma laval teen, on artistimine!”. Alates hetkest, kui Tanja pooleteiseaastasena ema käte vahelt plehku pani ja esimest korda lavale ronis, kuni Eurovisiooni ja Eesti suurimatel lavadel esinemisteni välja on Tanja olnud Meelelahutaja suure tähega. Artist kogu hingest, kelle suurim soov on inimeste meele rõõmsaks tegemine. Selles raamatus räägib Tanja oma loo. See on lugu suurtest ja imepisikestest lavadest, publikusse lennanud kingadest ja selja pealt lõhki kärisenud kostüümidest, tagasilöökidest, suurtest õnnestumistest ja rõõmupisaratest. Aga eelkõige on see lugu Kohtla-Järve tüdrukust, kelle suureks unistuseks oli lauljaks saada. Ja kui midagi väga-väga tahta, võib juhtuda, et elu pakub sulle rohkem, kui sa tahta oskasidki… Raamatus saavad sõna ka Tanja sõbrad ja teekaaslased, kes on olnud tema kõrval nii heas kui halvas. *** “Minu isa Eno Raud sõnastas ühe hea raamatu peamised tingimused nii: sul peavad olema põnevad tegelased, kes satuvad huvitavatesse seiklustesse, kõik muu tuleb seejärel juba iseenesest. Tanja raamatus on mõlemad tingimused täidetud. Siin on särav ja mitmetahuline kangelanna, keda elu ühest seiklusest teise paiskab, olgu kusagil Kohtla-Järve kõrvaltänaval või Eesti tuntuimatel lavadel. Tanja lood on kaasahaaravad ning pole vahet, kas ta esitab neid lauldes või – nagu nüüd selgub – kirjutades. “Milles on süüdi taburet” haarab esimeselt leheküljelt ja laseb lugejast lahti alles viimasel, ning midagi paremat on ühelt raamatult võimatu tahta. Osalesin kunagi koos Tanjaga ühel räpiduellil ja olin enne show algust veidi mures, kuidas ta mu räigevõitu sõnastatud rünnakutele reageerib. Ta pareeris mu verbaalsed hoobid elegantsi ning enesekindlusega, millesarnast polnud varem ega ole ka hiljem näinud. Kohtla-Järve peaväljak hakkab varem või hiljem Tanja nime kandma, pigem varem.” – Mihkel Raud