Tooted

Lugu on kirjutatud "lõvipoiste" kasvamist ja sportlikku arengut jälgides, kusjuures rõhuasetus on pandud iga aasta kõige olulisemale sündmuseele. Ja niimoodi lapsepõlvest meheeani välja. Minu poolt kirjapandu on dokumentaaljutustus, milles kõik toetub tõsielule ja vahetult läbielatule ning seega olen ainuisikuliselt vastutav iga kirjapandud sõna eest.

See raamat on pühendatud inimtekkelise absurdi vahest ehk kõige võimsamale õiele kogu inimkonna senises ajaloos – Nõukogude Liidule. Seal viljeldud absurd sai alguse väheste inimeste eluvõõrastest ideedest, kuid need arenesid edasi ja haarasid endaga üha uusi inimesi, kuni hakkasid iseennast omaenda sisemisest jõust taastootma. Absurdsed ideed sünnitasid absurdseid lahendusi, need omakorda nõudsid uusi absurdseid meetmeid, viimased uusi absurdseid ideid ja lõpuks ei saanud enam keegi aru, kust see kõik tuleb. Ainuke, mida võis mõista, oli see, et elu on muutunud košmaarseks, arusaamatuks, totraks ja et pole mingit lootust sellele vastu hakata, sest absurd valitseb kõikjal – polnud lihtsalt jõudu, mille abil absurdi lammutama hakata.

André Maurois (1885–1967) on XX sajandil olnud üks loetavamaid sulemehi üldse ja seda igal mandril, isegi "pimedal ajal" Nõukogude Liidus. Kuid soliidsemad kirjandusõpikud ja krestomaatiad on populaarse autori siiski ukse taha järjekorda ootama jätnud.

Maurois' loomingu mahukama osa moodustavad suurmeeste elulood. Eesti lugejale on nendest tuttavad eeskätt kaks: "Kolm Dumas’d" ja "Flemingi elu". Tema novellilooming on väikesemahuline, aga sisutihe. Sageli pealtnäha mondäänne, jääb Maurois oma novellides surelike inimeste vooruste ja pahede filigraanseks analüüsijaks.

Sisu:

• "Meenutuseks lugejale"
• "Maja"
• "Käokell"
• "Peleriin"
• "Kaitseingel"
• "Kirjad"
• "Ainult klaverile"
• "Vangi tagasitulek"
• "Thanatos Palace Hotell"
• "Postkaart"
• "Tere õhtust, mu kallis"
• "Kolmapäevased kannikesed"
• "Sa oled suur kunstnik"
• "Ariadne, mu õekene hea"
• "Kulla needus"
• "Ühe karjääri lugu"
• "Testament"
• "Meistri sünd"
• "Lahkumine"
• "Inimeste elu"
• "Vestluskunstist"

Fernando Pessoa (1888–1935) oli üks olulisemaid 20. sajandi kirjanikke portugali keeleruumis, aga ka terves maailmas. Ta oli nii poeet, proosakirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija, kirjastaja kui ka filosoof. Eesti keeles on Pessoa loomingust ilmunud peamiselt tema luulet tutvustavad valimikud „Autopsühhograafia“ (1973), „Tubakapood“ (2009, 2022) ja „Sõnum“ (2010) ning proosateos „Rahutuse raamat“ (2022).

Siinne jutukogu toob eesti lugejani valiku Pessoa proosaloomingust selle erinevates kihistustes: iselaadsest müstikast kuni ühiskonnairooniani. Raamatusse on valitud 20 teksti, millest kõik peale kogumiku nimiloo ilmuvad eesti keeles esmakordselt.

Sisu:

• "Kõhkleja märkmed" (Tõnu Õnnepalu)
• "Anarhistist pankur"
• "Dekoratiivkroonika I"
• "Dekoratiivkroonika II"
• "Manuel Fontoura"
• "Mehed"
• "Kuradi tund"
• "Küüraka naise kiri lukksepale"
• "Edasilükkaja"
• "Palverändur"
• "Suur portugallane"
• "Väga originaalne õhtusöök"
• "Unustuste tee"
• "Rooma saladus"
• "Saraiva ehk Saraiva ja tüdrukud"
• "Mina, doktor"
• "Eesel ja kaks kallast"
• "Soares ja Pereira"
• "Kristlane ja katoliiklane"
• "Papagoi"
• "Kalamüüjanna loogika"

   

Vanaisa…

Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

 

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

Dany Longo on blond, ilus, kirglik - ja lühinägelik. Kui ta oma ülemuse ja tema naise jaoks röövitud Thunderbirdiga läbi Lõuna-Prantsusmaa kihutab, ei tea keegi, sealhulgas Dany ise, kuhu ta teel on või miks ta sinna läheb.

Sébastien Japrisot (õige nimega Jean-Baptiste Rossi), sünd. 1934, on tõlgitumaid prantsuse põnevusromaanide autoreid. Tema anne kirjutada "kriminaalromaane ilma politseita" ilmneb selgesti ka käesolevas teoses.

EESTI NOVELL 2022 on viies raamat uuest sarjast. Minijuubeli puhul on neli koostajat kokku pannud eriti tugeva valiku lühilugusid, millest mõned suudavad endasse ära mahutada terve inimelu. 19 autori seast leiab iga lugeja endale vähemalt mõne lemmiku, mõne üllataja ja mõne sellise, kellest ta kohe üldse aru ei saa.

Sisukord:

• Pink / Piret Raud
• Armastus pärast / Katrin Tegova
• Marurahulikult / Paula Nerve
• Mustjala: tõestisündinud lugu / Toomas Haug
• Kirves / Toomas Raudam
• Elu nagu filmis / Lilli Luuk
• Antropoloogia / Urmas Vadi
• Namaste / Jüri Kolk
• Tööpäeva lõpp / Mait Vaik
• Äärealadele / Kai Kask
• Sõjareporter / Maarja Kangro
• Katkine mängusõdur / Andrei Ivanov (vene keelest tõlkinud Veronika Einberg)
• Alasti naine / Tarmo Teder
• Graniitkillustik / Ave Taavet
• Bataille' mootorratas / Taavi Eelmaa
• Sepamärdi Reinu õnnelimiit / Imre Siil
• Viies / P. I. Filimonov
• Minu suhe saatanaga / Loone Ots
• Pipin Pisikene / Marta Sillaots
• Novellide kestmisest üle aja / Elle-Mari Talivee

Memuaristika. Tõlkekirjandus. Kordustrükid. Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi ja Eesti Teadusfondi toetusel.

"Eesti politsei 100 aastat" kajastab korrakaitse arengut. Suurema tähelepanu all on omariikluse aastad 1918–1940 ja 1991–2018. Nii omariikluse algusajal kui ka 1990. aastatel kulus hulk aega, enne kui tekkis riiklikele vajadustele ja ühiskondlikele ootustele vastav politseiorganisatsiooni töökultuur. Elu ja ühiskondlik-majanduslikud olud muutuvad pidevalt ning kuritegevus areneb ja teiseneb. Muutunud on korrakaitsjate ülesanded, asutuste alluvus ja struktuur, isikkoosseisu väljaõpe ning igapäevatööks vajalik materiaal-tehniline baas. Raamatus jääb rõhuasetus politseile, teisi Eestis tegutsenud korrakaitseasutusi on käsitletud põgusalt. Politseitöö igati värvikast ajaloost on lähemalt peatutud mõnedel – enamasti eripärastel – üksikjuhtumitel.

Kutsume lugejat ringkäigule eesti teatriloos. Juttu tuleb baltisaksa juurtest ja rahvusliku teatri sünnist, professionaalse teatri loomisest ja nõukogude perioodist ning taasiseseisva Eesti teatrite teekonnast rahvusvahelisele areenile. Raamatus on ülevaade teatrielu olulisematest sündmustest, südamesse läinud näitlejate ja lavastajate loomingust. Teater sünnib alati oma ajas, seetõttu peegeldub lugudes tihti riigi ja inimeste saatus. 80% Eesti elanikest peab teatrit üheks olulisemaks osaks eesti kultuurist ning tõenäoliselt on eestlaste käes ka teatrikülastuste maailmarekord – aastas käib teatris üle miljoni inimese. Ehk pakub raamat ka vastuseid, miks just Eesti on üks maailma teatrilembesemaid maid.

„Ehitusõiguse käsiraamatu“ on koostanud ehitusõigusega igapäevaselt tegelevad advokaadid ja see on mõeldud kõigile, kes kavandavad ehitamist või juba ehitavad. Käsiraamatu eesmärk on selgitada terviklikult ja võimalikult lihtsalt lahti ehitusõiguse põhimõisted, mitmesugused menetlused ja nende seosed, et lugeja mõistaks kogu ehitise elukaare vältel, mida ja miks on vaja teha. Raamatus käsitletakse ehitise planeerimise, ehitus- ja kasutuslubade taotlemise, projekteerimise ja töövõtulepingute sõlmimise, ehitise hooldamise, lammutamise ja seadustamise küsimusi. „Ehitusõiguse käsiraamat“ sisaldab rohkesti praktilisi juhiseid ja soovitusi. Käsiraamatu lugemine ei eelda juriidilisi eelteadmisi ning sellest saavad abi kõik, kes soovivad ehitusõiguse valdkonnast süsteemset pilti. „Oma töös näeme sageli, et õiguslikud nüansid on ehitamise juures pea sama tähtsad kui tehnilised detailid. „Ehitusõiguse käsiraamat“ annab hea ülevaate ehituse ettevalmistamise ja ehitustegevuse kestel üles kerkida võivatest õigusküsimustest.“ Mihkel Mugur AS Merko Ehitus Eesti õigusdirektor „See käsiraamat võtab kokku ehitusvaldkonna eri etapid ning annab süsteemse pildi ehitusõiguse teemast kui tervikust. Finnlogi kui projekteerija ja ehitaja positsioonilt vaadatuna soovitan seda raamatut kindlasti meie potentsiaalsetele klientidele. See tasub läbi lugeda juba siis, kui uue kodu rajamise plaanid on alles mõttestaadiumis. „Ehitusõiguse käsiraamat“ selgitab üksikasjalikult erinevaid ehitusteemasid ning aitab tellijal olla oma soovides oluliselt teadlikum, täpsem ja konkreetsem. Tellija suurem teadlikkus lihtsustab protsessi ning muudab koostöö sujuvamaks ja tulemuslikumaks. Käsiraamat peaks olema „kohustuslik lugemine“ kõigile ehituse ja kinnisvara valdkonna töötajatele, kes ei ole planeerimise, projekteerimise jne tippspetsialistid, ent puutuvad nende teemadega ühel või teisel määral igapäevaselt kokku.“ Kuldar Arro Finnlog OÜ juhatuse liige

Fotoreporter Liz Lambert ja Arthur Craig tutvuvad võõras pulmas. Mees on kaasaegne kirjanik, haruldaselt nägus ja teravmeelne, kuid kahjuks juba kihlatud tuntud mannekeeniga. Tõenäoliselt ei tasu Lizil unistatagi, et Arthur võiks talle tähelepanu pöörata. Kui naine vaid teaks, milliseid kauneid romantilisi kohtumisi saatus talle peagi pakub...

Pikaaegne paarisuhe on parim keskkond inimese sisemiseks kasvuks ja arenguks, sest mitte mingis muus suhtes ei avane inimene nii palju, et saaks näha ja kogeda oma sisemaailma kõige sügavamaid sügavusi. Meil on võimalik enda sisse vaadata, uurida ja tundma õppida ka kõige pimedamaid ja koledamaid kohti endas, oma varjupoolt, kuhu muidu ei vaataks. Ilusatest kohtadest rääkimata. Ja partner on selles protsessis väga heaks peegliks.

Pühendunud paarisuhe on kiirtee, et jõuda eheda ja autentse iseendani. See tee iseenda juurde on tee Armastuse juurde. See on kojujõudmine iseendasse. See on kogemine, et sa ise oledki Armastus.

Piret Jõemägi on holistiline terapeut, kundalini jooga õpetaja ja tantraõpetaja. Aastast 2007 on Piret juhendanud arvukalt erinevaid jooga ja enesearenguga seotud kursusi ja koolitusi.

Margus Jõemägi on telerežissöör ja tantraõpetaja.

Piret ja Margus on olnud paar 25 aastat ja viimastel aastatel juhendanud koos paaride tantrakursusi.

www.südametantra.ee
www.piretjoemagi.ee

Heino Kiik on oma loomingus varemgi pöördunud põllumajandustemaatika poole. Ka käesolevas romaanis käsitleb ta mitmekülgselt tänapäeva kolhoosi probleeme, millega põimuvad laiemad ühiskonnaelu probleemid. Kesksel kohal on tööinimesed kui peamiste väärtuste loojad. Kujutades nende tööd, omavahelisi suhteid, perekonnaelu, vahekorda looduse ja maailmaga, näitab autor, kui vajalik on inimesele tema elu eri komponentide harmoonia. Märtsis 1985 lõppenud vabariiklikul romaanivõistlusel II auhinna saanud teos.

Kogumikku on koondatud eesti autorite emateemalised luuletused.

Raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka-lugusid ja uue jutustuse "Punajalg tilder", mille peategelane on vana kalur Kaspar Soom.

NSV Liidu rahvakunstniku raamat on näitlejamõtisklus oma ajast, oma raskest elukutsest, klassikateoste lavastustest ja filmidest. Lugeja leiab siit huvitavat autori kohtumiselt Salvador Allendega, režissööride Mihhail Rommi ja Eldar Rjazanoviga.

Sõltumata sellest, kas sind teeb murelikus kõrge vererõhk, kolesteroolitase, südameinfarkti või insuldioht, on oluline teada, kuidas see elu jooksul keskmiselt ligi kolm miljardit lööki tegev organ töötab ning millised on elustiili valikud, mis seda keskmist oluliselt pärsivad. Ideaalses maailmas oleksin ma töötu, sest üldsus on omaks võtnud elustiili, mis hoiab 90% juhtudest südame tervena, ütleb raamatu "Hoia oma südant" autor, kardioloog Boon Lim. Kurb tegelikkus on aga see, et doktori tööpäevad on pikad ja pingelised, kuna liigagi paljudel süda jukerdab. Tegu on keeruka organiga ning kõik, mida teeme selle töö lihtsustamiseks, parandab südame funktsioneerimist. Dr Lim ei jaga selles raamatus konkreetseid nõuandeid ravimite ega kirurgiliste tehnikate kohta, küll aga keskendub ta südamehaigustele, mida on võimalik elustiili muutmisega ennetada. Lugeja saab raamatust teada: Kuidas süda töötab, mis on talle raske ja mida ta vajab optimaalseks toimimiseks? Mis võib südamega valesti minna ja kuidas seda teatud ravimeetoditega parandada? Milliseid muudatusi elustiilis teha, et südant tervena hoida ja meditsiinilise ravi korral selle tõhusust suurendada? Kümme nippi terve südame heaks. See raamat on tänuväärt abimees ka neile, keda on mure südame tervise pärast viinud perearsti või kardioloogi juurde: dr Lim aitab kaardistada erinevaid ravivõimalusi, mida doktoriga arutada ning lahti kodeerida mõisted ning protsessid, mis on segaseks jäänud. Dr Lim töötab konsulteeriva kardioloogina Imperial College London and Hammersmith Hopsitalis, mis on üks suurimaid südamehaigustele spetsialiseerunud tervishoiuasutusi Londonis.

Kas kataklüsmidest tiine 20. sajandi ajalugu on võimalik edasi anda ka lõhnade maailma kaudu? Raamatus „Impeeriumide lõhn" tuleb ajaloolane Karl Schlögel sellega mängleva elegantsiga toime. Ta tugineb kahele sajandi lõhnale: ühelt poolt parfüümile Chanel N° 5 ja teisalt lõhnaõlile Punane Moskva. Mõlemad pärinevad samast tüvest: 1917. aasta revolutsiooni keerises sattus Romanovite dünastia 300 aasta juubeliks loodud lõhna koostise saladus Prantsusmaale ning see sai aluseks nii Coco Chaneli loodud parfüümile Chanel N° 5 kui ka selle Nõukogude vastele, mida toodetakse Venemaal Punase Moskva nime all veel praegugi. Nende lõhnade saamislood ja loojate elukäigud kajastavad ilmekalt samal ajal eksisteerinud vastandlikke keskkondi, kultuuritaustu ja poliitilisi süsteeme.

Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi, 1984-1989

Nimeka jaapani tänapäevakirjaniku Takeshi Kaiko (sünd. 1930) tõsielufaktidel põhinev publitsistlik romaan (1959), milles kujutatakse Teise maailmasõja järel Osakas tekkinud vargaküla elu, külla kogunenud mitmesuguste põhjakihi esindajate kaelamurdvaid operatsioone ja igapäevast võitlust politseiga.

Raamat kaasneb näitusega "Jevgeni Zolotko. Aadama saladus" Kumu kunstimuuseumis (31.05.2024–05.01.2025). Tegemist ei ole traditsioonilise näitusekataloogiga, vaid avara ja mitmekülgse vabavormilise kokkuvõttega ühe Eesti huvitavama ja omanäolisema nüüdiskunstniku senisest loomingust. Jevgeni Zolotko (snd 1983) astus kunstiväljale 2000. aastate lõpus – ajal, mida iseloomustasid võimekate noorte, sotsiaalkriitilistele teemadele keskendunud kunstnike laine ja installatsioonikunsti võidukäik. Päevakajalise ja poliitilise asemel on Zolotko kunsti kontekst lääne kultuurilugu kõige laiemas mõttes – koos antiigi, Piibli, ilukirjanduse, filosoofia ja rahvapärimusega. Tema teosed on enamasti ühe tugeva kujundi kesksed, monokroomsed (peamiselt eri tooni hallid) ja emotsionaalselt intensiivsed. Erinevalt põlvkonnakaaslastest, kellest enamiku loomingus saab välja tuua olulisi teema- või rõhuasetuse muutusi, võiks Zolotko loomingut iseloomustada kui torni – iga järgnev teos kasvab teatud määral välja eelmisest, öeldut pidevalt täpsustades ja nüansseerides.

Peaaegu kümme aastat varjas Tim oma depressiooni. See pani teda tundma ennast nõrga ja alaväärsena ning ta arvas, et elu variseb kokku, kui keegi tema probleemist teada saab. Kui ta lõpuks rääkima hakkas, tuli välja, et ta polegi üksi. Raamat "Ka mehed nutavad" kummutab eelarvamuse, et mehed on tugevad, kui nad ei märka ega tunnista depressiooni ja ärevust endal ega teistel. See on jõhkralt aus, kohati valus ja kohati naljakas lugu sellest, mida tähendab, kui tahad olla "tõeline mees". Raamatu on kirjutanud mees, kes otsustas, et tahab oma lugu jagada, sest küllap on teisigi, kes on temaga sarnases olukorras. See on Timi lugu, aga see võib olla ka sinu või sinu lähedase inimese lugu.

Autobiograafiliste sugemetega romaani teemaderingi kuuluvad meestevaheline sõprus, omavaheline võistlemine ja lojaalsus.

Teos sisaldab: Mart Nikluse kannatustee algusest tänapäevani, koos dokumentide ja kirjavahetusega, Jüri Kuke kannatustee algusest kuni tema surmani ja ta avaldusi ametiasutustesse, Nõukogude vangilaagrite elu üksikasjaliku kirjelduse, Ajakirjanduse seisukohavõtte kahest vabadusvõitlejast, Ohtralt pilte kahest võitlejast, Eesti ja Balti inimõiguslaste avalikke apelle, Ülevaate Mart Nikluse ja Jüri Kuke kaitseks teostatud aktsioonidest.

1523. aastal põgeneb öö varjus Nimbscheni kloostrist üheksa nunna. Mässuliste eestvedajaks on aadlipreili Katharina von Bora (1499 - 1552) ja nende tee viib otse Wittenbergi, Martin Lutheri juurde. Mõnede arvates upsakas ja võimuahne, teiste meelest tark ja toimekas, ei kohku Katharina tagasi sellegi ees, et ise Lutherile abieluettepanekut teha. Nõnda saab temast abikaasa kõrval üks 16. sajandi silmapaistvamaid naisi, kel on kaasarääkimisõigus ka mehe elutöös, keda on maalinud Lucas Cranach ja Tizian. Usust taganenud munk ja ärajooksnud nunn - Wittenbergi ööbik ja Wittenbergi hommikutäht.

Eesti mitmekülgse ja kohati karmi ajaloo tõttu on siinsel territooriumil müntimistegevuse arenedes hulganisti maha maetud ja unustatud varandusi, mis nüüd ajaloolastele otsimispinget pakuvad. Epideemiad, näljahädad, sõjad ja korduvad võimuvahetused panid kohalikud külaelanikud oma sääste kuivale maale, aga ka vee alla peitma; eriti hüppeliselt kasvas peidetud varanduste hulk Liivi sõja paiku 1558. aastal, mis ühtlasi tähistab keskaja lõppu. Põhjused varanduse peitmiseks võisid olla nii majanduslikud (maapõu kui hoiupank), poliitilised (sõjahirm) kui ka kultuslikud (ohverdamine), millest keskajal oli levinuimaks motiiviks majanduslik. Igal juhul võib oletada, et maapõue jäänud varandus viitab selle omaniku surmale. Arheoloog Mauri Kiudsoo tutvustab raamatus "Keskaja aarded Eestist" 13.‒16. sajandist pärit arheoloogilisi leide. Muinasajaga võrreldes pole aardeid küll nii palju, aga need räägivad huvitava loo keskaegse Eesti elu-olu ja ühiskondlike pöördepunktide kohta. Raamatus on välja toodud viis põhilist ajalooperioodi, mille alusel keskaegseid aardeid eritleda. Kõigil neist perioodidest on aaretel omad iseloomulikud tunnusjooned ning tekke- ja peitmispõhjused. Aarete huvitavamad ja olulisemad leiud ühes arvuka illustreeriva materjaliga on teie ees.

Kuumal Egiptuse rannal tutvuvad kaks noort inimest - austerlanna Anna ja inglane Robert. Loomulikult kujuneb sellest kohtumisest romaan. Isegi otseses tähenduses, sest Robert kirjutab armastusromaani ja palub Annal olla "konsultant naiste psühholoogia alal". Ärialane koostöö ei taha neil aga kuidagi laabuda. Välja tuleb hoopis midagi muud...

Autorit on köitnud huvitav periood Jaan Anveldi, EKP ühe juhi, publitsisti ja kirjaniku elust. Teos sisaldab üliõpilase Jaan Anveldi kirju oma tulevasele naisele ja autoripoolseid vahetekste tolleaegse (1909-1912) elukorra ning poliitilise õhustiku kohta. Vaadeldav aeg on lühike, ent oluline Jaan Anveldi kujunemises.

„Klaasimeistrid“ annab ülevaate Eesti vanimast ja kindlasti ühest võluvaimast tööstusharust – klaasitootmisest. Käsitlemist leiavad kõik olulisemad klaasitööstused, aga ka nende omanikud, tööliskond ja kunstnikud. Rikkaliku fotodega illustreeritud raamat sisaldab Eestis valmistatud klaasesemete paremaks äratundmiseks ka kataloogi, kus esemed on liigitatud lähtuvalt materjalist, otstarbest ja vanusest. Samuti on lisatud väljavõtteid vabrikute originaalkataloogidest. „Klaasimeistrid“ on pühendatud klaasitööstuse suurnime Johannes Lorupi 120. sünniaastapäevale.

Kognitiivne käitumisteraapia on üks kasutatumaid psühholoogilisi ravimeetodeid maailmas, lähtudes arusaamast, et paljud meie vaimse tervise probleemid on tugevalt seotud just meie endi mõttemustrite ja reaktsioonidega eri olukordades. Kui õppida iseend paremini reguleerima ja teadvustama, annab see positiivseid tulemusi ka psüühilistest häiretest (nt ärevus- ja meeleoluhäired, sõltuvushäired, krooniline valu, stress või väsimus) tervenemisel. Michael A. Tompkins

„Kognitiivse käitumisteraapia tööraamatut“ võib kasutada omaette või ka täienduseks psühhoteraapiale ja muule ravile. Raamat pakub tehnikaid mistahes probleemide lahendamiseks – poole sajandi vältel tehtud tuhanded uuringud näitavad, et need tehnikad parandavad enesetunnet ja elukvaliteeti märgatavalt. Tööraamatust leiate võtteid meele ja keha kiireks rahustamiseks ning ka juhiseid selleks, kuidas muuda oma suhtumist probleemsetesse sündmustesse. Kui kipute näiteks asju edasi lükkama või soovite oma asjadega paremini hakkama saada, leiate raamatust asjakohaseid oskusi ajajuhtimiseks ja tegevuste kavandamiseks. On ka suhete parandamise ja tugevate emotsioonide – ärevuse, depressiooni, süü- või häbitunde – leevendamise meetodid.

Tööraamatus puudutatakse järgmisi vaimse heaolu võtmeteemasid:

• Motivatsioonioskused
• Lõdvestumisoskused
• Teadvelolek
• Mõtlemisoskused
• Tulemuslik suhtlus
• Ajajuhtimine ja tegevuste kavandamine
• Emotsioonide läbielamine
• Emotsionaalne heaolu

Kui omandate Tompkinsi kirjeldatud kognitiivse käitumisteraapia oskused ja neid täiendavad emotsionaalset heaolu loovad tehnikad, saate viimase etapina panna paika kindla plaani, kuidas õpitut harjutada ja korrapäraselt praktiseerida ning neist maksimumi võttes oma elukvaliteeti hüppeliselt tõsta.

Ajal, mil Vabadussõja rinnetel kõnelesid relvad, rikkusid tagalas rahu erakondade nääklused, kommunistide õõnestustegevus, streigid, välikohtud, Saaremaa mäss. Lisaks iseseisvuse kindlustamisele lahinguväljal lõid sõjaväelased kaasa ka sisepoliitikas. Ülemjuhataja Laidoneri volitused mitmes tagalat puudutavas küsimuses olid peaaegu diktaatorlikud ja mõned poliitikud kartsid, et sõjaväelased kehtestavad riigis diktatuuri. Raamat räägibki lähemalt sõjaväelaste rollist Vabadussõja-aegses sisepoliitkas – kuidas tagati kord, suruti maha enamlased, mõisteti kohut, korraldati tsensuuri ning püüeldi poliitikutega ühiste või sootuks erinevate eesmärkide poole.

Robert Sutton on juba klassikaks saanud ülemaailmse menuki "No Asshole Rule" ("Mölakluse taunimise reegel") autor. Oma uues raamatus pakub Sutton taas abi neile, kes tunnevad, et mõni mölakas neid kimbutab. Meie keskel leidub üllatavalt palju inetu ja kohatu käitumisega inimesi, kes sellega teistele probleeme põhjustavad. Sellest raamatust võib leida nii äratundmist ja mõistmist kui ka lahendusi. Sutton alustab diagnoosi panemisega: kas ja milline mölakas teile probleeme tekitab ja kui hull asi on? Edasi pakub ta välja läbiproovitud ja tõenduspõhised ning vahel ka üllatavad lahendused: põgenemine, kaitsvad mõtlemisnipid, kokkupuudete vähendamine, relvituks tegemine ja vastuhakkamine. Mõnikord juhtub, et töötades mölakaga kõrvuti, tabab meid nn mölakluspimedus ja me hakkame pidama olukorda normaalseks. Teinekord püüab mõni inimene enda kõrval tegutseva mölaka laastamistööd teiste jaoks mahendada ega taipagi, et probleemi lahendamise asemel hoopis süvendab seda. Autor juhib tähelepanu ka sellele, et mölaklus on salamisi nakkav, nii et nakatunu ei pruugi ise oma haigust märgatagi. Sutton õpetab ka endasse vaatama ja omaenda sisemise mölakaga toime tulema. Lõppude lõpuks aitab see ellujäämisõpetus kujundada selged väljavaated ja plaani, mis lasevad säilitada tööelus terve mõistuse ja vältida seda, et mõni jobu saaks meie päevi varjutada. Robert Suttoni sulest on Äripäeva raamatuklubis varem ilmunud raamat "Suurepärasuse kasvatamine".

Kuidas ära tunda tõelist armastust? Mary Allen polnud seda küsimust endale kunagi varem esitanud, enne kui ta saatuse tahtel ühele kaugele Kariibi mere saarele sattus...

Romaan viib lugeja väiksesse hüljatud rannakülla, kus elab veel ainult kaks vanainimest. Nende hool kogu küla korrashoidmisel kannab vilja: kunagiste külaelanike järeltulijad pöörduvad maale tagasi. Autor rõhutab maa ja põllumehe töö põhjapanevat osa ühiskonna elus, vaadates tulevikku optimistliku pilguga.

Käesolev raamat sisaldab retsepte külmade ja kuumade lihatoitude valmistamiseks, käsitledes neid lihaliikide järgi. Liha toitaineline koostis, vitamiinide ning mineraalainete sisaldus on tootud tabelitena. Liha kaalu muutumine toiduvalmistamisel on antud kehtivate, läbiproovitud normatiivide alusel. Et paljud liha töötlemise põhivõtted eri lihatoitude valmistamisel korduvad, on eraldi käsitletud sageli rakendatavaid toiminguid liha töötlemisel. Omaette peatükk on lihatoitudele sobivatest maitseainetest. Iga toidurühma algul on antud olulisemad andmed vastava lihaliigi ning selle kasutamise kohta. Iga toidu puhul on nimetatud selle juurde kõige sobivamad kastmed ning lisandid, kuid neid võib igaüks suvaliselt muuta. Retseptid on enamasti neljale inimesele, praed ja rulaadid 6-8 inimesele.

Erinevalt lahenduste otsimisest näitame tülitsemisel üles erakordset nutikust, leiab Michael Brown: enne veel, kui väike inimene tähistab oma kaheksandat sünnipäeva, on ta pidanud oma lähedastega maha üle 89 000 tulise tüli. Uuringud kinnitavad sedagi, et kuni 90% konfliktidest ei jõua kunagi lahenduseni. Brown käib oma raamatus „Ma pole nõus“ välja värske vaatenurga, kuidas üha vihamas ühiskonnas teistega mõistlikult arutleda ning läbi rääkida. ÜRO arvutuste kohaselt kasvab maailma rahvaarv 2050. aastaks 10 miljardini. Rebimiseks ei lähe mitte ainult nappide ressursside pärast – ka meie ideed, veendumused, ideoloogiad hakkavad limiteeritud eetriaja nimel üha ägedamalt võistlema. Samas on saanud mõistest „kompromiss“ sõimusõna: tihti tembeldatakse äri- ja poliitikamaailmas kuldse kesktee otsijat ambitsioonituks nõrgukeseks. Raamat „Ma pole nõus“ kirjeldab metoodikat, mis võimaldab mis tahes tüliküsimuses või läbirääkimistel – võrdõiguslikkusest keskkonnakaitseni, palgatõusust ametikõrgenduseni, sooküsimustest geopoliitikani – oma arvamustele truuks jääda ning lahendustega edasi liikuda. Brown näitab organisatsioonikultuuri, aga ka suhteid – nii paari-, pere-, sõprus- kui ka kogukonnasuhteid – sootuks teises valguses.

Psühholoogilise trauma üle elanud Nicole'ile näib tulevik rõõmutu ja talle tundub, et elu ei paku enam midagi head. Ta jätab kõik, sõites väikesele troopilisele saarele uut elu alustama. Ta loodab, et sealt ei leia teda keegi. Kuid Antoine, tema hüljatud armastatu, ei ole selline inimene, kes raskuste ees kartma lööb. Nicole'i leidmiseks on ta valmis pahupidi pöörama kogu maailma.