Tooted

André Maurois (1885–1967) on XX sajandil olnud üks loetavamaid sulemehi üldse ja seda igal mandril, isegi "pimedal ajal" Nõukogude Liidus. Kuid soliidsemad kirjandusõpikud ja krestomaatiad on populaarse autori siiski ukse taha järjekorda ootama jätnud.

Maurois' loomingu mahukama osa moodustavad suurmeeste elulood. Eesti lugejale on nendest tuttavad eeskätt kaks: "Kolm Dumas’d" ja "Flemingi elu". Tema novellilooming on väikesemahuline, aga sisutihe. Sageli pealtnäha mondäänne, jääb Maurois oma novellides surelike inimeste vooruste ja pahede filigraanseks analüüsijaks.

Sisu:

• "Meenutuseks lugejale"
• "Maja"
• "Käokell"
• "Peleriin"
• "Kaitseingel"
• "Kirjad"
• "Ainult klaverile"
• "Vangi tagasitulek"
• "Thanatos Palace Hotell"
• "Postkaart"
• "Tere õhtust, mu kallis"
• "Kolmapäevased kannikesed"
• "Sa oled suur kunstnik"
• "Ariadne, mu õekene hea"
• "Kulla needus"
• "Ühe karjääri lugu"
• "Testament"
• "Meistri sünd"
• "Lahkumine"
• "Inimeste elu"
• "Vestluskunstist"

Autorilt: „Minu vaatluste keskpunktis on väljakaevamised vee all, nende tulemused ja selle kaudu elustunud minevik.“

Raamat annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas laevu merepõhjast üles vinnatakse, kuidas neid taastatakse. Kõike selgitatakse ohtrate tõsieluliste juhtumite näitel.

 

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

Tartu Riikliku Ülikooli NSV Liidu ajaloo kateedri väljaanne, mis käsitleb rauaaja algust Ida-Euroopas antiikajal, antiikriike Musta mere ääres, Kaukaasia, Kesk-Aasia ja Siberi rauaaega, Ida-Euroopa varast keskaega, Volga-Bulgaariat, Vana-Vene arheoloogiat IX-XIII sajandil, muistset Novgorodi ja Moskva arheoloogilisi mälestusmärke.

 

Memuaristika. Tõlkekirjandus. Kordustrükid. Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi ja Eesti Teadusfondi toetusel.

"Eesti politsei 100 aastat" kajastab korrakaitse arengut. Suurema tähelepanu all on omariikluse aastad 1918–1940 ja 1991–2018.

Nii omariikluse algusajal kui ka 1990. aastatel kulus hulk aega, enne kui tekkis riiklikele vajadustele ja ühiskondlikele ootustele vastav politseiorganisatsiooni töökultuur. Elu ja ühiskondlik-majanduslikud olud muutuvad pidevalt ning kuritegevus areneb ja teiseneb. Muutunud on korrakaitsjate ülesanded, asutuste alluvus ja struktuur, isikkoosseisu väljaõpe ning igapäevatööks vajalik materiaal-tehniline baas.

Raamatus jääb rõhuasetus politseile, teisi Eestis tegutsenud korrakaitseasutusi on käsitletud põgusalt. Politseitöö igati värvikast ajaloost on lähemalt peatutud mõnedel – enamasti eripärastel – üksikjuhtumitel.

„Ehitusõiguse käsiraamatu“ on koostanud ehitusõigusega igapäevaselt tegelevad advokaadid ja see on mõeldud kõigile, kes kavandavad ehitamist või juba ehitavad. Käsiraamatu eesmärk on selgitada terviklikult ja võimalikult lihtsalt lahti ehitusõiguse põhimõisted, mitmesugused menetlused ja nende seosed, et lugeja mõistaks kogu ehitise elukaare vältel, mida ja miks on vaja teha. Raamatus käsitletakse ehitise planeerimise, ehitus- ja kasutuslubade taotlemise, projekteerimise ja töövõtulepingute sõlmimise, ehitise hooldamise, lammutamise ja seadustamise küsimusi. „Ehitusõiguse käsiraamat“ sisaldab rohkesti praktilisi juhiseid ja soovitusi. Käsiraamatu lugemine ei eelda juriidilisi eelteadmisi ning sellest saavad abi kõik, kes soovivad ehitusõiguse valdkonnast süsteemset pilti. „Oma töös näeme sageli, et õiguslikud nüansid on ehitamise juures pea sama tähtsad kui tehnilised detailid. „Ehitusõiguse käsiraamat“ annab hea ülevaate ehituse ettevalmistamise ja ehitustegevuse kestel üles kerkida võivatest õigusküsimustest.“

Mihkel Mugur AS Merko Ehitus Eesti õigusdirektor „See käsiraamat võtab kokku ehitusvaldkonna eri etapid ning annab süsteemse pildi ehitusõiguse teemast kui tervikust. Finnlogi kui projekteerija ja ehitaja positsioonilt vaadatuna soovitan seda raamatut kindlasti meie potentsiaalsetele klientidele. See tasub läbi lugeda juba siis, kui uue kodu rajamise plaanid on alles mõttestaadiumis.

„Ehitusõiguse käsiraamat“ selgitab üksikasjalikult erinevaid ehitusteemasid ning aitab tellijal olla oma soovides oluliselt teadlikum, täpsem ja konkreetsem. Tellija suurem teadlikkus lihtsustab protsessi ning muudab koostöö sujuvamaks ja tulemuslikumaks. Käsiraamat peaks olema „kohustuslik lugemine“ kõigile ehituse ja kinnisvara valdkonna töötajatele, kes ei ole planeerimise, projekteerimise jne tippspetsialistid, ent puutuvad nende teemadega ühel või teisel määral igapäevaselt kokku.“ Kuldar Arro Finnlog OÜ juhatuse liige

Pikaaegne paarisuhe on parim keskkond inimese sisemiseks kasvuks ja arenguks, sest mitte mingis muus suhtes ei avane inimene nii palju, et saaks näha ja kogeda oma sisemaailma kõige sügavamaid sügavusi. Meil on võimalik enda sisse vaadata, uurida ja tundma õppida ka kõige pimedamaid ja koledamaid kohti endas, oma varjupoolt, kuhu muidu ei vaataks. Ilusatest kohtadest rääkimata. Ja partner on selles protsessis väga heaks peegliks.

Pühendunud paarisuhe on kiirtee, et jõuda eheda ja autentse iseendani. See tee iseenda juurde on tee Armastuse juurde. See on kojujõudmine iseendasse. See on kogemine, et sa ise oledki Armastus.

Piret Jõemägi on holistiline terapeut, kundalini jooga õpetaja ja tantraõpetaja. Aastast 2007 on Piret juhendanud arvukalt erinevaid jooga ja enesearenguga seotud kursusi ja koolitusi.

Margus Jõemägi on telerežissöör ja tantraõpetaja.

Piret ja Margus on olnud paar 25 aastat ja viimastel aastatel juhendanud koos paaride tantrakursusi.

www.südametantra.ee
www.piretjoemagi.ee

 

Heino Kiik on oma loomingus varemgi pöördunud põllumajandustemaatika poole. Ka käesolevas romaanis käsitleb ta mitmekülgselt tänapäeva kolhoosi probleeme, millega põimuvad laiemad ühiskonnaelu probleemid. Kesksel kohal on tööinimesed kui peamiste väärtuste loojad. Kujutades nende tööd, omavahelisi suhteid, perekonnaelu, vahekorda looduse ja maailmaga, näitab autor, kui vajalik on inimesele tema elu eri komponentide harmoonia. Märtsis 1985 lõppenud vabariiklikul romaanivõistlusel II auhinna saanud teos.

Kogumikku on koondatud eesti autorite emateemalised luuletused.

Raamat räägib meestest. Saate teada millised on nende suured saladused, miks nad käituvad nii, nagu nad käituvad, millest nad räägivad, mida nad öelduga tegelikult mõtlevad, kuidas mehi omavahel võrrelda, kuidas neid treenida ja taltsutada ning kuidas neile mõjukalt kätte maksta.

Ahnstarri linnas kasvab meeleheide. Üks maja lammutatakse teise järel ja väike Timo on nii haigeks jäänud, et isegi arstid hakkavad lootust kaotama. Iidvana müüt räägib aga kaugel asuvast maagilisest maast nimega Balanka, kus kasvavad raviomadustega imekaunid lilled: safranliiliad. Võib-olla saaks Timo nende abil päästa? Loomad otsustavad ehitada hiigelsuure bussi ja asuda koos teele Balankat otsima. Nii algab seiklus, mis viib nad üle imeliste maastike ja läbi eriskummaliste riikide, üle põhjanaba, ringiga kosmosesse ja maailma äärele välja.

Jakob Martin Strid (snd 1972) on taani koomiksikunstnik ja illustraator, kes põimib oma loomingus poeetilist fantaasiat, huumorit ja leebet ühiskonnakriitikat. Ta on kirjutanud ja joonistanud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Mitmed tema loodud tegelased on Taanis väga laialt tuntud ja palavalt armastatud. Teda on inspireerinud idamaade mütoloogia, jaapani animatsioon ja graafilise romaani pildikeel. Strid on läbi aastate pälvinud arvukalt olulisi auhindu ning tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 33 keelde. „Fantastiline Buss” on Stridi 15-aastase töö vili ja tõi talle 2024. aastal Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia. Raamatut on saatnud väga suur müügiedu Taanis ja ka mujal.

Raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka-lugusid ja uue jutustuse "Punajalg tilder", mille peategelane on vana kalur Kaspar Soom.

NSV Liidu rahvakunstniku raamat on näitlejamõtisklus oma ajast, oma raskest elukutsest, klassikateoste lavastustest ja filmidest. Lugeja leiab siit huvitavat autori kohtumiselt Salvador Allendega, režissööride Mihhail Rommi ja Eldar Rjazanoviga.

Raamatust saab lugeja teada nii mõndagi uut armastatud laulja ja näitleja elust ning mõtetest. Helgi Sallo räägib asjadest, mis on meile kõigile olulised. Need on nimelt armastus, lapsed, kodu, kaaslased, elu ja teater. Lugejal on võimalus elada kaasa loole, kuidas sai lummava lauluhäälega noorukesest naisest see Helgi Sallo, keda me kõik tunneme ja teame.

Sõltumata sellest, kas sind teeb murelikus kõrge vererõhk, kolesteroolitase, südameinfarkti või insuldioht, on oluline teada, kuidas see elu jooksul keskmiselt ligi kolm miljardit lööki tegev organ töötab ning millised on elustiili valikud, mis seda keskmist oluliselt pärsivad. Ideaalses maailmas oleksin ma töötu, sest üldsus on omaks võtnud elustiili, mis hoiab 90% juhtudest südame tervena, ütleb raamatu "Hoia oma südant" autor, kardioloog Boon Lim. Kurb tegelikkus on aga see, et doktori tööpäevad on pikad ja pingelised, kuna liigagi paljudel süda jukerdab. Tegu on keeruka organiga ning kõik, mida teeme selle töö lihtsustamiseks, parandab südame funktsioneerimist. Dr Lim ei jaga selles raamatus konkreetseid nõuandeid ravimite ega kirurgiliste tehnikate kohta, küll aga keskendub ta südamehaigustele, mida on võimalik elustiili muutmisega ennetada. Lugeja saab raamatust teada: Kuidas süda töötab, mis on talle raske ja mida ta vajab optimaalseks toimimiseks? Mis võib südamega valesti minna ja kuidas seda teatud ravimeetoditega parandada? Milliseid muudatusi elustiilis teha, et südant tervena hoida ja meditsiinilise ravi korral selle tõhusust suurendada? Kümme nippi terve südame heaks. See raamat on tänuväärt abimees ka neile, keda on mure südame tervise pärast viinud perearsti või kardioloogi juurde: dr Lim aitab kaardistada erinevaid ravivõimalusi, mida doktoriga arutada ning lahti kodeerida mõisted ning protsessid, mis on segaseks jäänud. Dr Lim töötab konsulteeriva kardioloogina Imperial College London and Hammersmith Hopsitalis, mis on üks suurimaid südamehaigustele spetsialiseerunud tervishoiuasutusi Londonis.

Käsiraamat puuviljade, marjade, köögivilja ja seente säilitamise kohta. Käsitletakse toiduainete ehitust ja keemilist koostist, riknemise põhjustajaid, erinevaid säilitamisviise nagu õhukindel sulgemine pudelites ja purkides, mahlade, püreede, marmelaadide, keediste, džemmide ja tarretiste valmistamine, marineerimine, kuivatamine, hapendamine, soolamine ja säilitamine värskena.

 

Käsiraamatus kirjeldatakse marjade, puu- ja köögiviljade ning seente koduseid hoiustamisviise. Antakse näpunäiteid ja retsepte mitmesuguste mahlade, keediste, džemmide, tarretiste, vesi- ja toorhoidiste valmistamiseks, samuti toiduainete marineerimiseks, kuivatamiseks, hapendamiseks ning soolamiseks. Erilist tähelepanu on pööratud neile töötlemisviisidele, mis on lihtsamad, odavamad ja mille juures toiduainete esialgne väärtus jääb hoidises võimalikult muutmata. Üksikasjalikult on käsitletud toiduainete töötlemiseks ja säilitamiseks vajalikke vahendeid ning hoiuruumidele esitatavaid nõudeid.

Kas kataklüsmidest tiine 20. sajandi ajalugu on võimalik edasi anda ka lõhnade maailma kaudu? Raamatus „Impeeriumide lõhn" tuleb ajaloolane Karl Schlögel sellega mängleva elegantsiga toime. Ta tugineb kahele sajandi lõhnale: ühelt poolt parfüümile Chanel N° 5 ja teisalt lõhnaõlile Punane Moskva. Mõlemad pärinevad samast tüvest: 1917. aasta revolutsiooni keerises sattus Romanovite dünastia 300 aasta juubeliks loodud lõhna koostise saladus Prantsusmaale ning see sai aluseks nii Coco Chaneli loodud parfüümile Chanel N° 5 kui ka selle Nõukogude vastele, mida toodetakse Venemaal Punase Moskva nime all veel praegugi. Nende lõhnade saamislood ja loojate elukäigud kajastavad ilmekalt samal ajal eksisteerinud vastandlikke keskkondi, kultuuritaustu ja poliitilisi süsteeme.

Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi, 1984-1989

Nimeka jaapani tänapäevakirjaniku Takeshi Kaiko (sünd. 1930) tõsielufaktidel põhinev publitsistlik romaan (1959), milles kujutatakse Teise maailmasõja järel Osakas tekkinud vargaküla elu, külla kogunenud mitmesuguste põhjakihi esindajate kaelamurdvaid operatsioone ja igapäevast võitlust politseiga.

Raamat kaasneb näitusega "Jevgeni Zolotko. Aadama saladus" Kumu kunstimuuseumis (31.05.2024–05.01.2025). Tegemist ei ole traditsioonilise näitusekataloogiga, vaid avara ja mitmekülgse vabavormilise kokkuvõttega ühe Eesti huvitavama ja omanäolisema nüüdiskunstniku senisest loomingust. Jevgeni Zolotko (snd 1983) astus kunstiväljale 2000. aastate lõpus – ajal, mida iseloomustasid võimekate noorte, sotsiaalkriitilistele teemadele keskendunud kunstnike laine ja installatsioonikunsti võidukäik. Päevakajalise ja poliitilise asemel on Zolotko kunsti kontekst lääne kultuurilugu kõige laiemas mõttes – koos antiigi, Piibli, ilukirjanduse, filosoofia ja rahvapärimusega. Tema teosed on enamasti ühe tugeva kujundi kesksed, monokroomsed (peamiselt eri tooni hallid) ja emotsionaalselt intensiivsed. Erinevalt põlvkonnakaaslastest, kellest enamiku loomingus saab välja tuua olulisi teema- või rõhuasetuse muutusi, võiks Zolotko loomingut iseloomustada kui torni – iga järgnev teos kasvab teatud määral välja eelmisest, öeldut pidevalt täpsustades ja nüansseerides.

"Juve Fantoomi vastu" (originaalis Juve contre Fantômas) on Pierre Souvestre'i ja Marcel Allain'i kuulus kriminaalromaan, mis on ilmunud eesti keeles "Fantoomi" sarjas (Odamees, 1992/1993). See räägib komissar Juve võitlusest kurjategija Fantoomiga.

Algkooli direktriss Katherine Tipton on harjunud tegelema üleannetute lastega. Aga probleemid, mida tal tuleb lahendada sõnakuulmatu lapsega, pole midagi võrreldes murega, mis tal tekib lapse sarmika isaga suheldes. Üksikisa Steven Walker on teeninud oma varanduse lastele hullude arvutimängude väljamõtlemisega, aga see ei takista Katherine’it püüdmast talle aru pähe panna.

Minnes Steveni veidrasse majja, mida mees oma koduks nimetab, on Katherine väga asjalik. Aga ükskõik, kuidas ta Steveni muretut hoiakut ka hukka ei mõistaks, tunneb ta ometi mõnu mehe seksikusest ja loovast vaimust. Steve on veendunud, et Katherine’i karmi koore all on kirglik ja südi loomus, ning ta otsustab kindlalt naine endale võita. Aga Katherine kavatseb mehele selle mängu reegleid õpetada. Mängu, mille nimi on armastus.

„Kas sa kuulsid, et emme suri ära?“ küsis viieaastane Séamas, kes oli äsja saanud uued velvetpüksid ja kepsles nüüd rahvahulgas rõõmsalt ringi. See rahvahulk oli tulnud tema rinnavähki surnud ema peiedele. Edaspidi pidi perekond koristamise, söögitegemise, kooliskäimise, majapidamise, pesupesemise, nägelemise ja kokkuhoidmisega toime tulema ilma emata, kes seni oli kogu seda rüselevat kaost ohjes hoidnud. See on lugu Põhja-Iirimaa poisist, kes kasvas 1990ndatel aastatel üles suures perekonnas Põhja-Iirimaal Derry lähedal. Iirimaa rahutused olid selleks ajaks enamjaolt minevikuks saanud ning poliitika asemel huvitus väike Séamas dinosaurustest ja traktoritest. Katoliikliku iiri suurpere kasvuloos on läbisegi naer ja lein, religioon ja sündsusetud naljad, perekonnakroonika ja Iirimaa lähiajalugu ning kõike kroonib peategelase tõdemus, et Jumal on mõnikord ikkagi paras jobu. Ennekõike on see aga lugu kangelaslikust isast, kes kasvatas üles mitte lihtsalt üksteist last, vaid üksteist parimat sõpra.

1523. aastal põgeneb öö varjus Nimbscheni kloostrist üheksa nunna. Mässuliste eestvedajaks on aadlipreili Katharina von Bora (1499 - 1552) ja nende tee viib otse Wittenbergi, Martin Lutheri juurde. Mõnede arvates upsakas ja võimuahne, teiste meelest tark ja toimekas, ei kohku Katharina tagasi sellegi ees, et ise Lutherile abieluettepanekut teha. Nõnda saab temast abikaasa kõrval üks 16. sajandi silmapaistvamaid naisi, kel on kaasarääkimisõigus ka mehe elutöös, keda on maalinud Lucas Cranach ja Tizian. Usust taganenud munk ja ärajooksnud nunn - Wittenbergi ööbik ja Wittenbergi hommikutäht.

Eesti mitmekülgse ja kohati karmi ajaloo tõttu on siinsel territooriumil müntimistegevuse arenedes hulganisti maha maetud ja unustatud varandusi, mis nüüd ajaloolastele otsimispinget pakuvad. Epideemiad, näljahädad, sõjad ja korduvad võimuvahetused panid kohalikud külaelanikud oma sääste kuivale maale, aga ka vee alla peitma; eriti hüppeliselt kasvas peidetud varanduste hulk Liivi sõja paiku 1558. aastal, mis ühtlasi tähistab keskaja lõppu. Põhjused varanduse peitmiseks võisid olla nii majanduslikud (maapõu kui hoiupank), poliitilised (sõjahirm) kui ka kultuslikud (ohverdamine), millest keskajal oli levinuimaks motiiviks majanduslik. Igal juhul võib oletada, et maapõue jäänud varandus viitab selle omaniku surmale. Arheoloog Mauri Kiudsoo tutvustab raamatus "Keskaja aarded Eestist" 13.‒16. sajandist pärit arheoloogilisi leide. Muinasajaga võrreldes pole aardeid küll nii palju, aga need räägivad huvitava loo keskaegse Eesti elu-olu ja ühiskondlike pöördepunktide kohta. Raamatus on välja toodud viis põhilist ajalooperioodi, mille alusel keskaegseid aardeid eritleda. Kõigil neist perioodidest on aaretel omad iseloomulikud tunnusjooned ning tekke- ja peitmispõhjused. Aarete huvitavamad ja olulisemad leiud ühes arvuka illustreeriva materjaliga on teie ees.

Kuumal Egiptuse rannal tutvuvad kaks noort inimest - austerlanna Anna ja inglane Robert. Loomulikult kujuneb sellest kohtumisest romaan. Isegi otseses tähenduses, sest Robert kirjutab armastusromaani ja palub Annal olla "konsultant naiste psühholoogia alal". Ärialane koostöö ei taha neil aga kuidagi laabuda. Välja tuleb hoopis midagi muud...

„Klaasimeistrid“ annab ülevaate Eesti vanimast ja kindlasti ühest võluvaimast tööstusharust – klaasitootmisest. Käsitlemist leiavad kõik olulisemad klaasitööstused, aga ka nende omanikud, tööliskond ja kunstnikud. Rikkaliku fotodega illustreeritud raamat sisaldab Eestis valmistatud klaasesemete paremaks äratundmiseks ka kataloogi, kus esemed on liigitatud lähtuvalt materjalist, otstarbest ja vanusest. Samuti on lisatud väljavõtteid vabrikute originaalkataloogidest. „Klaasimeistrid“ on pühendatud klaasitööstuse suurnime Johannes Lorupi 120. sünniaastapäevale.

Kognitiivne käitumisteraapia on üks kasutatumaid psühholoogilisi ravimeetodeid maailmas, lähtudes arusaamast, et paljud meie vaimse tervise probleemid on tugevalt seotud just meie endi mõttemustrite ja reaktsioonidega eri olukordades. Kui õppida iseend paremini reguleerima ja teadvustama, annab see positiivseid tulemusi ka psüühilistest häiretest (nt ärevus- ja meeleoluhäired, sõltuvushäired, krooniline valu, stress või väsimus) tervenemisel. Michael A. Tompkins

„Kognitiivse käitumisteraapia tööraamatut“ võib kasutada omaette või ka täienduseks psühhoteraapiale ja muule ravile. Raamat pakub tehnikaid mistahes probleemide lahendamiseks – poole sajandi vältel tehtud tuhanded uuringud näitavad, et need tehnikad parandavad enesetunnet ja elukvaliteeti märgatavalt. Tööraamatust leiate võtteid meele ja keha kiireks rahustamiseks ning ka juhiseid selleks, kuidas muuda oma suhtumist probleemsetesse sündmustesse. Kui kipute näiteks asju edasi lükkama või soovite oma asjadega paremini hakkama saada, leiate raamatust asjakohaseid oskusi ajajuhtimiseks ja tegevuste kavandamiseks. On ka suhete parandamise ja tugevate emotsioonide – ärevuse, depressiooni, süü- või häbitunde – leevendamise meetodid.

Tööraamatus puudutatakse järgmisi vaimse heaolu võtmeteemasid:

• Motivatsioonioskused
• Lõdvestumisoskused
• Teadvelolek
• Mõtlemisoskused
• Tulemuslik suhtlus
• Ajajuhtimine ja tegevuste kavandamine
• Emotsioonide läbielamine
• Emotsionaalne heaolu

Kui omandate Tompkinsi kirjeldatud kognitiivse käitumisteraapia oskused ja neid täiendavad emotsionaalset heaolu loovad tehnikad, saate viimase etapina panna paika kindla plaani, kuidas õpitut harjutada ja korrapäraselt praktiseerida ning neist maksimumi võttes oma elukvaliteeti hüppeliselt tõsta.

Ülevaade Tallinna Ühisgümnaasiumi ajaloost, koolimälestusi ja muudki.

 

Ajal, mil Vabadussõja rinnetel kõnelesid relvad, rikkusid tagalas rahu erakondade nääklused, kommunistide õõnestustegevus, streigid, välikohtud, Saaremaa mäss. Lisaks iseseisvuse kindlustamisele lahinguväljal lõid sõjaväelased kaasa ka sisepoliitikas. Ülemjuhataja Laidoneri volitused mitmes tagalat puudutavas küsimuses olid peaaegu diktaatorlikud ja mõned poliitikud kartsid, et sõjaväelased kehtestavad riigis diktatuuri. Raamat räägibki lähemalt sõjaväelaste rollist Vabadussõja-aegses sisepoliitkas – kuidas tagati kord, suruti maha enamlased, mõisteti kohut, korraldati tsensuuri ning püüeldi poliitikutega ühiste või sootuks erinevate eesmärkide poole.

Robert Sutton on juba klassikaks saanud ülemaailmse menuki "No Asshole Rule" ("Mölakluse taunimise reegel") autor. Oma uues raamatus pakub Sutton taas abi neile, kes tunnevad, et mõni mölakas neid kimbutab. Meie keskel leidub üllatavalt palju inetu ja kohatu käitumisega inimesi, kes sellega teistele probleeme põhjustavad. Sellest raamatust võib leida nii äratundmist ja mõistmist kui ka lahendusi. Sutton alustab diagnoosi panemisega: kas ja milline mölakas teile probleeme tekitab ja kui hull asi on? Edasi pakub ta välja läbiproovitud ja tõenduspõhised ning vahel ka üllatavad lahendused: põgenemine, kaitsvad mõtlemisnipid, kokkupuudete vähendamine, relvituks tegemine ja vastuhakkamine. Mõnikord juhtub, et töötades mölakaga kõrvuti, tabab meid nn mölakluspimedus ja me hakkame pidama olukorda normaalseks. Teinekord püüab mõni inimene enda kõrval tegutseva mölaka laastamistööd teiste jaoks mahendada ega taipagi, et probleemi lahendamise asemel hoopis süvendab seda. Autor juhib tähelepanu ka sellele, et mölaklus on salamisi nakkav, nii et nakatunu ei pruugi ise oma haigust märgatagi. Sutton õpetab ka endasse vaatama ja omaenda sisemise mölakaga toime tulema. Lõppude lõpuks aitab see ellujäämisõpetus kujundada selged väljavaated ja plaani, mis lasevad säilitada tööelus terve mõistuse ja vältida seda, et mõni jobu saaks meie päevi varjutada. Robert Suttoni sulest on Äripäeva raamatuklubis varem ilmunud raamat "Suurepärasuse kasvatamine".

Kuidas ära tunda tõelist armastust? Mary Allen polnud seda küsimust endale kunagi varem esitanud, enne kui ta saatuse tahtel ühele kaugele Kariibi mere saarele sattus...

Romaan viib lugeja väiksesse hüljatud rannakülla, kus elab veel ainult kaks vanainimest. Nende hool kogu küla korrashoidmisel kannab vilja: kunagiste külaelanike järeltulijad pöörduvad maale tagasi. Autor rõhutab maa ja põllumehe töö põhjapanevat osa ühiskonna elus, vaadates tulevikku optimistliku pilguga.

Lugu on kirjutatud "lõvipoiste" kasvamist ja sportlikku arengut jälgides, kusjuures rõhuasetus on pandud iga aasta kõige olulisemale sündmuseele. Ja niimoodi lapsepõlvest meheeani välja. Minu poolt kirjapandu on dokumentaaljutustus, milles kõik toetub tõsielule ja vahetult läbielatule ning seega olen ainuisikuliselt vastutav iga kirjapandud sõna eest.

Erinevalt lahenduste otsimisest näitame tülitsemisel üles erakordset nutikust, leiab Michael Brown: enne veel, kui väike inimene tähistab oma kaheksandat sünnipäeva, on ta pidanud oma lähedastega maha üle 89 000 tulise tüli. Uuringud kinnitavad sedagi, et kuni 90% konfliktidest ei jõua kunagi lahenduseni. Brown käib oma raamatus „Ma pole nõus“ välja värske vaatenurga, kuidas üha vihamas ühiskonnas teistega mõistlikult arutleda ning läbi rääkida. ÜRO arvutuste kohaselt kasvab maailma rahvaarv 2050. aastaks 10 miljardini. Rebimiseks ei lähe mitte ainult nappide ressursside pärast – ka meie ideed, veendumused, ideoloogiad hakkavad limiteeritud eetriaja nimel üha ägedamalt võistlema. Samas on saanud mõistest „kompromiss“ sõimusõna: tihti tembeldatakse äri- ja poliitikamaailmas kuldse kesktee otsijat ambitsioonituks nõrgukeseks. Raamat „Ma pole nõus“ kirjeldab metoodikat, mis võimaldab mis tahes tüliküsimuses või läbirääkimistel – võrdõiguslikkusest keskkonnakaitseni, palgatõusust ametikõrgenduseni, sooküsimustest geopoliitikani – oma arvamustele truuks jääda ning lahendustega edasi liikuda. Brown näitab organisatsioonikultuuri, aga ka suhteid – nii paari-, pere-, sõprus- kui ka kogukonnasuhteid – sootuks teises valguses.