Pariis 1928
Lahke pererahvas leiab oma aiast heki alt surmasuus poisikese ja võtab ta enda juurde elama. Heasüdamlikul, varaküpsel ja andekal poisil läheb uues kodus imehästi ning perekond annab talle aimu elust, millesarnasest ta ei julgenud unistadagi. Aga ta keeldub paljastamast oma tõelist päritolu.

Noormeheks sirgunud, armunud ja asunud õppima prestiižsesse Pariisi Konservatooriumi, suudab ta mineviku õudused ja kunagi antud tõotuse peaaegu unustada. Aga kogu Euroopas tõstab pead kurjus ning kellegi elu pole enam turvaline. Sügaval südames teab ta, et peagi saabub aeg, mil ta peab taas põgenema.

Egeuse meri 2008
Seitse õde on kogunenud Titaani pardale, et jätta hüvasti mõistatusliku isaga, keda nad siiralt armastasid.

Kõigi üllatuseks selgub, et hoopis kadunud õde on see, kellele Pa Salt otsustas usaldada nende mineviku juurde viiva niidiotsa. Aga iga paljastatud tõde toob endaga kaasa uue küsimuse. Õed peavad seisma silmitsi teadmisega, et nende jumaldatud isa oli keegi, keda nad vaevu tundsid. Kõige šokeerivam on aga asjaolu, et pikka aega varjul olnud saladused võivad veel praegugi endaga tagajärgi kaasa tuua.

Jutustades läbi elu kestnud armastusest ja selle kaotamisest, viib „Atlas. Pa Salti lugu” piire ja ookeane ületades lugeja raamatusarja „Seitse õde” jahmatava, unustamatu lõpuni

Kõik kuus D'Aplièse'i õde on oma tõelise päritolu otsingul läbi teinud uskumatu rännaku, aga üks küsimus on siiski vastuseta jäänud: kes ja kus on nende seitsmes õde?
Neil on üksainus vihje: tähekujulise smaragdsõrmuse pilt. Kadunud õe leidmiseks ette võetud reisil seiklevad nad üle kogu maakera – Uus-Meremaalt Kanadasse, Inglismaalt Prantsusmaale ja Iirimaale –, ühinedes missioonil, mille eesmärk on lõpuks ometi perekond kokku tuua.
Seda tehes toovad nad pikkamööda päevavalgele armastuse, jõu ja ohverduse loo, mis sai alguse ligi sada aastat tagasi, kui sama vaprad naised riskisid kõigega, et muuta maailma enda ümber.

„Kadunud õde“ on Lucinda Riley rahvusvaheliseks menukiks kujunenud raamatusarja seitsmes osa.

Raamat viib lugejad Põhja-Šoti mägismaa suursuguse looduse keskele ja Hispaania Granada mustlaskoobastesse. Romaan saadab kaht naist rännakul, mille mõlemad oma tõelist saatust otsides ette võtavad.

Tiggy D'Aplièse'i päevad mööduvad keset Põhja-Šoti ürglooduse ilu, kus ta töötab hirvede varjupaigas. Kui varjupaik on sunnitud uksed sulgema, pakutakse talle töökohta kaugel mõisas, mille mõistatuslik omanik Charlie Kinnaird maadleb raskustega. Tiggyl pole aimugi, et see samm muudab pöördumatult mitte ainult tema tulevikku, vaid paneb ta ka seisma silmitsi minevikuga.

1912. aastal sünnib vaeses mustlaste kogukonnas Granada linnamüüri taga Lucía Amaya-Albaycin. Saatuse poolt oma põlvkonna kuulsaimaks flamenkotantsijannaks määratud Lucíat kihutavad tagant auahnus ja andekast kitarristist isa ning ta hakkab vaid kümneaastasena tantsima Barcelona flamenkobaarides. Kui lahvatab Hispaania kodusõda, on Lucía sunnitud koos tantsutrupiga elu eest põgenema, misjärel viib teekond nad üle ookeani New Yorki, Lucía unistuste linna. Aga et oma unistust järgida, peab ta valima tantsijakarjääri ja jumaldatud mehe vahel.

„Kuuõde” on viies osa Lucinda Riley ülipopulaarsest raamatusarjast, mis on inspireeritud Seitsme Õe nimelisest tähtkujust ja sellega seotud mütoloogiast.

Elektra D'Aplièse'i elu paistab eemalt vaadatuna täiuslik – ta on tippmodell, rikas ja kuulus. Ometi on isa surm viinud niigi hapras meeleseisundis Elektra kokkuvarisemise äärele. Püüdes oma eluga hakkama saada, otsib ta abi alkoholist ja narkootikumidest. Tema olukorda see ei paranda, kuid siis saab ta ootamatult kirja täiesti võõralt inimeselt, kes väidab, et ta on Elektra vanaema.

Jällegi hakkavad ilmsiks tulema kunagi ammu toimunud sündmused. Murtud südamega Cecily Huntley-Morgan saabub 1939. aastal New Yorgist Keeniasse. Ta peatub oma ristiema juures, kes kuulub kurikuulsasse Õnneliku Oru Seltskonda. Seal kohtub ta Bill Forsythe’iga, farmeriga, kellel on sidemed masai hõimuga. Siis aga avastab ta midagi šokeerivat ning tal ei ole lähenevat sõda arvestades kuigi palju valikuid. Ta siirdub Wanjohi orgu, kus elab isoleerituna ja üksi. Kord kohtab ta aga metsas üht noort naist ja annab talle lubaduse, mis muudab ta elu jäädavalt.

„Päikeseõde” on kuues osa Lucinda Riley ülipopulaarsest raamatusarjast, mis on inspireeritud Seitsme Õe nimelisest tähtkujust ja sellega seotud mütoloogiast.

Maia D'Aplièse ja tema viis õde kogunevad lapsepõlvekoju Atlantisesse, üksildases paigas asuvasse muinasjutulisse lossi Genfi järve kaldal, sest nende palavalt armastatud isa – salapärane miljonär, keda õed kutsuvad Pa Saltiks – on surnud.

Pa Salt lapsendas nii Maia kui tema õed ajal, mil nood olid alles päris pisikesed. Nüüd, kui isa surm on neid taas kokku toonud, satuvad nad vihjele, mis võib reeta nende tõelise päritolu. See uus teadmine lennutab Maia Rio de Janeirosse, kust ta hakkab koguma mosaiigitükikesi, millest panna kokku oma lugu.

Kaheksakümmend aastat tagasi, 1927. aastal, kui Rios valitseb kuldne ajastu, tahab Izabela Bonifacio isa oma tütre iga hinna eest aristokraadile mehele panna. Arhitekt Heitor da Silva Costa alustab samal ajal tööd kujuga, millele ta soovib anda nimeks Lunastaja Kristus, ning sõidab Pariisi, et leida skulptor, kes ta visiooni ellu viiks.
Kirglik Izabela unistab aga maailmas ringi reisimisest ja veenab oma isa, et too lubaks tal enne abiellumist arhitekti ja tema perega Euroopasse sõita. Paul Landowski ateljees ja Montparnasse’i peadpööritavates ja elust pakatavates kohvikutes kohtub ta edasipüüdliku noore skulptori Laurent Brouillyga ja mõistab, et tema elu pole enam kunagi endine.

„Seitse õde” on esimene osa Lucinda Riley ülipopulaarsest raamatusarjast, mis on inspireeritud Seitsme Õe nimelisest tähtkujust ja sellega seotud mütoloogiast.

Ally D'Aplièse'i ootab ees võistlus maailma ühel ohtlikumal purjeregatil, kui ta kuuleb oma kasuisa ootamatust ja eriskummalisest surmast. Ta sõidab viivitamatult lapsepõlvekoju, kus tema ja ta viis õde saavad teada, et isa – saladuslik miljardär, keda tütred hellitavalt Pa Saltiks kutsusid – on igaühele neist jätnud salapärase vihje tema tõelise päritolu kohta.

Ally on äsja alustanud uut kirglikku suhet, ja kuna kogu ta elu on äkitselt pea peale pööratud, otsustab naine avamere maismaa vastu vahetada ja asuda oma juuri otsima. Nii satub ta Norra jäise ilu keskele, kus saab teada, et ta elu on tihedalt seotud tundmatu lauljanna Anna Landvikiga, kes üle saja aasta tagasi laulis Griegi hiljem maailmakuulsaks saanud „Peer Gyndi” esimeses lavastuses.

„Tormiõde” on teine osa Lucinda Riley ülipopulaarsest raamatusarjast, mis on inspireeritud Seitsme Õe nimelisest tähtkujust ja sellega seotud mütoloogiast.

Star D'Aplièse seisab oma elus ristteel, kui ootamatult sureb tema armastatud isa – saladuslik miljardär, keda tema kuus lapsendatud tütart kutsuvad Pa Saltiks. Mees on jätnud igaühele neist vihje nende tegeliku päritolu kohta. Meeleheitesse sattununa otsustab Star hakata uurima esimest talle jäetud vihjet, mis viib ta ühte Londoni antikvariaati, ning tema ees avaneb täiesti uus maailm.

Sada aastat varem annab isepäine ja sõltumatu Flora MacNichol endale tõotuse, et ei abiellu kunagi. Ta on õnnelik ja tunneb end turvaliselt oma Lake Districti kodus, mille läheduses elab ka tema suur eeskuju Beatrix Potter, kuid siis viivad salasepitsused ta Londonisse, kõrgseltskonnas palju kõneainet pakkunud naise Alice Keppeli koju. Florat lõhestab kirglik armastus ja kohustused oma perekonna ees, aga ta tunneb, et on vaid ettur suures mängus – mille reegleid teavad kõik peale tema –, kuni kohtumine saladusliku härrasmehega annab vastused, mida Flora on otsinud kogu elu.

„Varjuõde” on kolmas osa Lucinda Riley ülipopulaarsest raamatusarjast, mis on inspireeritud Seitsme Õe nimelisest tähtkujust ja sellega seotud mütoloogiast.