Eesti parim arhitektuur, maastikuarhitektuur ja publitsistika. Best of Estonian Architecture, Landscape Architecture and Writing on Architecture

"Kallis vari, kallis valgus" on ühest küljest album, mis võtab kokku Kõuhkna tööde paremiku, teisest küljest on see kunstnikuraamat, mis avab autori ilmavaadet, arengukaart ning võtab kokku ühe ajastu kunsti- ja kunstniku elus. Neid elusid käsitleb raamatus pikem intervjuu (küsis Lisete Velt), mis püüab seostada nii teose kui autori sisemise ja avaliku sfääri. Huvitava rakursi alt kirjutas raamatusse mõtiskluse Kõuhkna kunstikuraatorist õde Liisi Kõuhkna, kes andis tervikule biograafilise mõõtme. Teose on kujundanud kunstnik ja Kõuhkna hea kolleeg Merike Tamm. Ning raamatu lõpuosast saame lugeda Kõuhkna tööde tõlgendusi meeshäälelt, Joonas Hellermalt. Et Kõuhkna on tuntud ka välismaal, saab kõiki tekste lugeda raamatus nii eesti kui inglise keeles. Vilen Künnapu Anna Kõuhknast (Sirp, 18.09.2020): "Kunstniku maalid on rõõmsameelsed, dekoratiivsed, puhastes pastelsetes toonides ja üsna moekad. Ta manifesteerib naise maailma. Mulle on antud luba naise eest kõneleda, ütleb ta. Paralleele võib tuua art nouveau ja art deco esteetikaga. Talle meeldivad Klimt, Paul Gauguin ja loomulikult meie Aili Vint ning Malle Leis. Viimaseid nimetab ta jumalateks. Tema piltidel on tugev struktuur, seal näeb geomeetriat ja koguni omaleiutatud kubismi. Vanaisade ja vanaemade kunst on seal transformeerunud õrnaks ja peenetundeliseks vibratsiooniks, vabaks hingeseisundiks. Kõuhknal on oma stiil. Tundub, et see on noore kunstniku kohta isegi liiga täiuslik."

Elo Viidingu raamat "Margaret ja Kadriorg" on kaunis, ühtaegu mõtlik ja elav ülevaade 300-aastase Kadrioru ajaloost ja tänapäevast. See on jutustus loomult vastandlike ema ja lapse Kadrioru jalutuskäikudest ning sealsete asukatega kohtumistest. Sammhaaval, lehekülg lehekülje järel avaneb raamatus Kadrioru hing, vana lossipargi ja asumi olemus. Õitsvad õunapuuõied, ristteed ja nõiavits, mütoloogia ja päris pöialpoiss, jaapani aed ja aiatiigi kivikesed, liikuv ja liikumatu aeg, Peeter I ja Katariina lood, pannid, jumalad ja täringud, vanad villad ja hobutrammid ning muidugi kunst ja kunstielu, elu kunstis ja kirjanduses – sellest kõigest jutustab see väike raamat. Raamat sobib nii lapsele ettelugemiseks kui ka eneseavastamiseks lapsevanema või pere ja Kadrioru sõbrana. Ema lihtsad keeruliste asjade seletused Margaretile muudavad Kadrioru-maailma ja -elu kirjelduse lastele kergesti mõistetavaks, pakkudes uusi teadmisi. Margareti otsesed väljaütlemised ja lapselikud kapriisid suunavad täiskasvanuid sügavamalt tunnetama lapsega koos kasvamise saladust ja tarkust, iseenda ja lapsega arvestamist. Elo Viidingu Kadriorust, lossi ja pargi ajaloost, kultuuriasutustest, loodusest ja inimestest inspireeritud raamat on kõigi varasemate Kadrioru-teemaliste raamatute taustal erakordne – selle on kirjutanud luuletaja ja kirjanik, mitte (kunsti)ajaloolane ega loodusteadlane. Raamat "Margaret ja Kadriorg" on ilmunud Kadrioru 300. aastapäevaks Eesti Rahvuskultuuri Fondi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. Koostööpartner: Tallinna Muusikakeskkool

Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis toimuv näitus "Küllus ja kaduvus. Natüürmort Soome ja Baltimaade kogudest” (21.01.–14.05.2017) toob publikuni vaikelužanri kunsti 17. sajandist tänapäevani. Näitusega kaasneb rahvusvahelise autoriteringi analüütilisi artikleid sisaldav rikkalikult illustreeritud raamat. Vaikelužanri piirkondlikke eripärasid, teemasid ja ikonograafilisi tähendusi käsitlevad raamatus Euroopa tunnustatud natüürmordiuurijad. Fred Meijer (RKD-Nederlands Instituut voor Kunstgeschiedenis) annab ülevaate žanri üldistest ajaloolistest, temaatilistest ja maalitehnilistest arengutest. Ühtaegu loodusteadlusliku ja kunstiloolise vaatenurga nii elavaid kui ka surnud linde kujutavatele kompositsioonidele pakub Matthias Depoorter (De Vlaamse Kunstcollectie). Hollandi päritolu Edwaert Collier’ loomingut vanitas-kunstnikuna käsitleb Minna Tuominen (Soome Rahvusgalerii, Sinebrychoffi kunstimuuseum). Viktoria Markova (A. Puškini nimeline riiklik kunstimuuseum) kaardistab žanri arengut Caravaggio uuenduslikust, manerismi liialduste asemel renessansilikku plastilisust taotlevast laadist barokse ruumi- ja vormidünaamikani. Kunstnik ja maalikunsti õppejõud Jaan Elken (Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia) võtab vaatluse alla Eesti nüüdiskunstnike loomingu, käsitledes natüürmordi erinevate aspektide tõlgendus- ja edasiarendusvõimalusi ning vaikelužanrit kui nüüdiskunsti eksperimentide katselava.