Tooted
Praegusel heitlikul ajal on tervistav pöörata tähelepanu vaimsetele väärtustele, mis aitavad meil pead püsti hoida ja argielu raskustest kõrgemale tõusta.
E. Kippeli (1901-1942) noorsoojutustus viib lugeja muistsete eestlaste vabadusvõitluse aega. Jutustus lõpeb Tartu kaitsmisega 1224. aastal.
Sõitsin ratsa, mis on mõnusaim viis reisimiseks, kui ainult ratsanikul ja ratsul natuke veab. Nii ei ole riski mõne viisaka postijaamaülemaga kahevõitlusesse sattuda ega tarvitse karta, et janune postipoiss sind igasse teeäärsesse kõrtsi tirib. Riides olin üsna kergelt, ja see hakkas mulle muret tegema seda enam, mida kaugemale kirdesse ma jõudsin. Te võite nüüd ette kujutada, kuidas pidi ennast niisuguses karmis kliimas tundma too vaene vanamees, kelle leidsin ühel Poola lagendikul vinge kirdetuule käes abitult ja värisedes lamamas ja kellel polnud peaaegu millegagi oma paljast ihu katta. Mul hakkas vaesekesest hirmsasti kahju. Ehkki mul endal juba süda rinnus jäätus, laotasin oma reisimantli talle peale. Äkki kostis taevast hääl, mis mu heateo ülimalt kõrgeks kiitis, hüüdes: "Võtku mind kurat, mu poeg, kui ma selle sulle tasumata jätan." Ma ei teinud sellest eriti välja ning ratsutasin edasi, seni kui öö ja pimedus mu peale langesid. Kuskil polnud ühtki küla kuulda ega näha. Kogu maa magas lume peidus ja ma ei teadnud teed ega rada. Ratsutamisest väsinud, ronisin viimaks sadulast maha ja sidusin oma hobuse lume seest väljaulatuva teravaotsalise puutüüka külge. Kindluse mõttes torkasin püstolid kaenla alla, heitsin samasse lähedale lumme pikali ning uinusin sellesse surmaunne, et ärkasin alles päise päeva ajal.
20 aastat finantssektoris on mulle näidanud, et liiga paljud inimesed Eestis ei mõista, kui oluline on endale pensionieaks raha koguda, ega tea, kui kasuliku süsteemi on riik selleks neile II ja III pensionisamba kujul loonud. Eesti on Euroopa Liidu üks kõige kiiremini vananevaid ühiskondi ja meie pensionid suhtena keskmisesse palka on EL-I ühed madalaimad. Pensioniea saabudes ootab meid täna igakuises sissetulekus ees liiga suur langus. Pensioni kogumise eest kannab igaüks isiklikku vastutust ja peab tegema nutikaid finantsotsuseid.
Siinne raamat täidab need pensioniteadmiste lüngad arusaadavalt ja kaasahaaravalt ning seda sõltumata sellest, kas oled täna 17- või 67-aastane. Kogumispensioniga seotud otsuseid on sul vaja teha kohe täiskasvanuikka jõudes, seejärel jooksvalt tööturul panustades ja lõpuks ka pensioniikka jõudes.
Sõltumata vanusest ja elukutsest leiavad siit kõik lugejad endale midagi uut, kasulikku ja Eesti pensionisüsteemi kohta silmaringi avardavat.
Raamatu pensionitarkused on kombineeritud mu kahe aastakümne tegemistega finantssektoris laiemalt ja pensionimaailmas konkreetsemalt ning seotud mu 2024. aasta isiklike reisilugudega Tallinnas, Mallorcal, Valencias, Lissabonis ja Dubais. Ühtegi teist Eesti kogumispensionisüsteemi lihtsas ja arusaadavas keeles lahti seletavat raamatut ei ole – see on esimene.
Kutsun sind selle raamatuga sinu elu pikimale reisile – pensionireisile.
1986. a. tähistas Tallinna Polütehniline Instituut oma 50. sünnipäeva. Fotoalbum annab ülevaate TPI teaduskondadest.
"Tarzan ja sipelginimesed" näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele – inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus-, tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades.