Tooted

"Mir Iskusstva" oli vene kunstnike rühmitus või ühing, mis tekkis 19. sajandi lõpul ja sai tuntuks samanimelise ajakirja ning näituste kaudu. Ühing kuulutas oma eesmärgiks otsida kunstis uusi teid ning lõi lahku vene kunsti juhtivatest jõududest peredvižnikutest ja Kunstide Akadeemiast. Rohkete illustratsioonide ja reprodega raamat annab ülevaate rühmituse tegevusest ja selles tegutsenud kunstnike loomingust.

Ülevaade bulgaaria tänapäeva huumorist ja satiirist. PINGE Luud rääkis pärast põrandapesemist kaltsule: "Ma olen naerust lõhki minemas. See roomaja, see tolmuimeja rääkis, et on armunud seinakontaktisse." "Ha-ha-haa!" itsitas põrandalapp. "Ka mina oleksin sinusse armunud, kui sa mulle kahesaja kahekümne voldist pinget pakuksid." VANA HEA AEG Üks tuhatoos ütles teisele: "Oi jah, see oli ilus aeg, vana hea aeg, kui inimesed endale tuhka pähe raputasid!"

Praegusel heitlikul ajal on tervistav pöörata tähelepanu vaimsetele väärtustele, mis aitavad meil pead püsti hoida ja argielu raskustest kõrgemale tõusta.

Aasta on 1922. Aida Nur on kõhutantsija Egiptuses asuvas kabarees, mille omanik on antiigikaupmees Mohassib. Ühel päeval leiab Aida sõbranna väike poeg Luxori lähistelt vaarao haua. Aida, kes loodab sel viisil vaesusest pääseda, saab ülesandeks muistised salaja Kairosse toimetada, et need seal mustal turul maha müüa. Mohassib ei ole aga Aida pakkumisega rahul ja tahab saada juurdepääsu kogu hauakambrile – ähvardades Aidat, et ta haua asukoha avaldaks. Ent ka inglasest lord Cnarvorn ja arheoloog Alistair on saanud millestki suurest haisu ninna ning hargnema hakkavad sündmused toovad kaasa intriigi ja mõrva…

"Aida Nur" on üks Sussi Bechi loomingu olulisimaid teoseid – krimilugu, mis on jutustatud rohke energia ja huumoriga. Esmakordselt 1990. aastate alguses kahe albumina välja antud raamat sai aastatel 2021/2022 autori käe läbi uue kaasajastatud kuue. Lisaks vanade originaaljoonistuste skaneerimisele ja värskendamisele parandas autor paljusid pilte, et tegelaskujud ja kostüümid oleksid veelgi täpsemad ning ehtsamad. See värskendatud kujundusega raamat, mis hõlmab mõlemat originaallugu ("Surm Kairos" ja "Anubise varjus"), ilmus Taanis septembris 2023.

Raamat kaasneb näitusega "Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary" Kumu kunstimuuseumis (18.11.2022–09.04.2023).

Näitus ja käesolev raamat on esimene teemapõhine sissevaade Baltimaade ühte huvitavamasse kunstikogusse Vitols Contemporary, mis keskendub Ida- ja Kesk-Euroopa kaasaegsele kunstile ja kuhu kuulub ligi 1000 teost enam kui 150 autorilt.

Kollektsionääride Irina Vītola ja Māris Vītolsi sõnul on kogu ajendatud nende huvist Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste vastu pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal. Samuti tõstavad nad esile piirkonna kultuurilist mitmekesisust.

Raamatust saab lugeda intervjuud Irina Vītola ja Māris Vītolsiga, Maarja Kangro novelli ja Tanel Randeri esseed ning see sisaldab ka näitusel eksponeeritud teoste kataloogi.

Kunstnikud: Viktor Alimpijev, Vladimir Arhipov, Jānis Avotiņš, Matei Bejenaru, Blue Noses Group, Vajiko Chachkhiani, Kristaps Ģelzis, Dmitri Gutov, Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė, Rasa Jansone, Jānis

Muinasjutt räägib hinge rahutusest ja tasakaalu otsimisest, sobides nii väikestele kui ka kõigile lapsemeelsetele täiskasvanutele. Raamatus kirjeldatud loodus ja muinasaegne elustiil pakuvad kujutlusvõimele palju ainest ning tekitavad mõnusalt koduse tunde. Loo tegelased väärtustavad muuseas rahulikku ja turvalist mõtteviisi ning hoolivat suhtumist kõigesse, mis meid ümbritseb. Sest ka kivil on hing!

Teaduskonverents Eesti Rahvusraamatukogus 12. märtsil 2005

Hiilgavad hooned ja tohutud monumendid on inimesi lummanud tuhandeid aastaid. Antiikses Kreekas kirjutati reisijuhte, mis tutvustasid seitset maailmaimet. Tänaseks on neist alles vaid Cheopsi püramiid, kuid aegade jooksul on tulnud juurde sadu uusi insenerikunsti tippsaavutusi. Selles erinumbris rändame Lihavõttesaarele, seikleme inkade pühas linnas Macchu Picchus ja uurime kaubateede ristumiskohta rajatud hämmastavat Petra kaljulinna. Piilume Hiina keisrite Keelatud Linna müüride taha ja uurime lähemalt antiikaja seitset maailmaimet. Rändame mitmeid tuhandeid aastaid ajas tagasi ning näeme, kes ja kuidas rajasid Inglismaal asuva Stonehenge’i pühamukompleksi. Sisukord Stonehenge'i saladused Beduiinide õitsev keskus Lihavõttesaare tummad hiiglased Linn udu rüpes Hiina Keelatud linn Vanaaja seitse maailmaimet

Rootsi kaasaegse kirjaniku (sünd. 1925) jutustus, mis sai kirjastuse auhinna kui ilmumisaasta (1971) parim lasteraamat (on ka autori enda illustreeritud), räägib realistliku elutunnetusega, ausalt ning haaravalt 9-aastasest isata poisist, kellele tema noor ema on "südamesõber" ja kes jagab omal kombel ema rõõmu ning rasket muret alkoholi küüsi langenud "isa aseaine" pärast.

Autori, Eesti teenelise kunstniku esikkogu sisaldab valimiku lühijutte ja miniatuure üldinimlikel teemadel - headusest, sõprusest, kunsti- ja loodusearmastusest tänapäeva urbaniseerunud ühiskonna taustal.

«Juudit» (1921) on A. H. Tammsaare esimene näidend, mis ühtlasi tähistab tema loomingulise kõrgperioodi algust. Selle teosega andis kirjanik tuntud piibliloole – Juuditi ja Olovernese draamale – moodsa tõlgenduse, mis mõjub intrigeerivalt ka tänapäeval.

„Kajakalinnad" on kirglik kõnelus elu peidetud hetkedest kuni ühiskonnakriitiliste teemadeni – kõik seob kokku keelemängulisus ja vaatlus läbi huumoriprisma. Autor flirdib absurdi ning sürrealismiga ja nendib, et ilmselt ei saagi ta kunagi päris valmis, just nagu Tallinn Ülemiste vanakese legendis.

Niguliste muuseumis toimunud näituse "Kirikukellad Eestis” (26.05.2007–31.05.2008) kataloog tutvustab vanimaid ja väärtuslikemaid Eestis säilinud kirikukelli ning nende ajalugu, samuti kelladega seotud esemeid, lisatud on ka illustreerivad fotod, joonised ja skeemid. Kellad pärinevad Eesti muuseumide ja koguduste kogudest ning erakollektsioonidest.

Poola kirjaniku Janusz Korczaki (1878-1942) muinasjuturomaani "Kuningas Maciuś Esimene" teine osa, milles kuningatroonilt ilma jäänud Maciuśele langeb osaks palju katsumusi: ta on vangis, põgeneb, elab võõra nime all, lõpuks ta pagendatakse üksikule saarele, et ta ei saaks kellegagi sidet pidada.

Mida tahavad Eesti mehed öelda elu ja kunsti, Eesti oleviku, tuleviku ja mineviku kohta? Kellele nad esitavad eksistentsiaalseid küsimusi? Mida vihkavad ja põlgavad, mida soovivad ja loodavad? Kas nendes kirjades väljendub meie praeguse elu läbilõige ja vaimuseis? Kogumikku "Kuusteist Eesti kirja" võib pidada mõtteliseks järjeks varem "Loomingu Raamatukogu" sarjas ilmunud Eesti naiskirjanike kogumikele "Kaksteist eesti kirja" (1995) ja "Kolmteist Eesti kirja" (2016).

Avastusi Surnumere piirkonnas ja ristiusu tekkimine. Raamat tutvustab Surnumere lähistelt Qumrani kõrbe koobastest leitud iidsete käsikirjadega seonduvat – nende leidmislugu, uurimist, esseenide usulahku, ristiusu tekkimist jm.

Näidend 2 vaatuses.

Väljavõte näidendi retsensioonist:
"... potentsiaalselt parim sõjanäidend meie vahetust tänapäevast... Ükski teine praegune näidend ei vahendaks järgmise sajandi inimestele nii selget ettekujutust sellest, mida suur hulk ameeriklasi 1960-ndate aastate lõpul seoses sõjaga tundis."

E. Kippeli (1901-1942) noorsoojutustus viib lugeja muistsete eestlaste vabadusvõitluse aega. Jutustus lõpeb Tartu kaitsmisega 1224. aastal.

Ajalooline noorsooromaan eestlaste muistsest vabadusvõitlusest. Lehola vanem Lembitu üheksa-aastanepoeg Meelis satub pikas ja verises lahingus ristirüütlitega sakslaste kätte pantvangi ja viiakse Dünamünde kloostrisse. Meelisel õnnestub kloostrist põgeneda ja Riiga ordurüütlitega võitlema purjetanud saarlastega liituda. Kuid see pääsemine ei vii teda oma kodumaale põrmugi lähemale, saarlaste laevastik hukkub tormis ja Meelis sattub mereröövlite kätte. Muu röövsaagi hulgas oli Kuramaa mereröövlitel õnnestunud kinni püüda Rootsi Tingsrydi maavürsti Olopi poeg Sigurdi pisike tütar Astrid, kelle eest nad lootsid hiljem suurt lunaraha saada. Meelis saab koos tüdrukuga põgenema. Algab põnev, seikluslik ja ohte täis teekond kodu poole, kus Meelisel veel mitmelgi korral surmasuus seista tuleb. Kui Meelis lõpuks kodumaale naaseb on kõik tundmatuseni muutunud.

6. trükk

See on raamat kõigest sellest, mis täiskasvanuid tihti punastama ajab. Karvad, vulvad, murdeiga, armastus, peenised, seemne- ja munarakud, kehade katsumine, turvalisus, päevad, seks, rasedus, sünnitus ja muu, mis tavaliselt ühiselt söögilaua taga teemaks ei tule. Siin kaante vahel on kõik lihtsalt ja loogiliselt lahti seletatud! Lühidalt: kui sul on keha ja sa sellest kehast veel päris kõike ei tea, siis see raamat on sulle. PS. Sobib eriti hästi koos lugemiseks 7–9aastastega, aga seda võivad lugeda ka täiskasvanud omaette. Merilin Mandel on kasvatuspsühholoog ning raamatute “Jess, lapsed!” ja “Jess, inimesed!” autor. Aastal 2020 tunnustas Eesti Seksuaaltervise Liit teda aasta seksuaaltervise edendaja auhinnaga humoorika ja tervikliku seksuaalkasvatuse elluviimise eest Instagrami kontol @jesslapsed.

Sõitsin ratsa, mis on mõnusaim viis reisimiseks, kui ainult ratsanikul ja ratsul natuke veab. Nii ei ole riski mõne viisaka postijaamaülemaga kahevõitlusesse sattuda ega tarvitse karta, et janune postipoiss sind igasse teeäärsesse kõrtsi tirib. Riides olin üsna kergelt, ja see hakkas mulle muret tegema seda enam, mida kaugemale kirdesse ma jõudsin. Te võite nüüd ette kujutada, kuidas pidi ennast niisuguses karmis kliimas tundma too vaene vanamees, kelle leidsin ühel Poola lagendikul vinge kirdetuule käes abitult ja värisedes lamamas ja kellel polnud peaaegu millegagi oma paljast ihu katta. Mul hakkas vaesekesest hirmsasti kahju. Ehkki mul endal juba süda rinnus jäätus, laotasin oma reisimantli talle peale. Äkki kostis taevast hääl, mis mu heateo ülimalt kõrgeks kiitis, hüüdes: "Võtku mind kurat, mu poeg, kui ma selle sulle tasumata jätan." Ma ei teinud sellest eriti välja ning ratsutasin edasi, seni kui öö ja pimedus mu peale langesid. Kuskil polnud ühtki küla kuulda ega näha. Kogu maa magas lume peidus ja ma ei teadnud teed ega rada. Ratsutamisest väsinud, ronisin viimaks sadulast maha ja sidusin oma hobuse lume seest väljaulatuva teravaotsalise puutüüka külge. Kindluse mõttes torkasin püstolid kaenla alla, heitsin samasse lähedale lumme pikali ning uinusin sellesse surmaunne, et ärkasin alles päise päeva ajal.

Igaüks meist on saanud tunda lootusetut armastust. Tundub olevat lausa seadus, et inimene, kellest ollakse vaimustuses, teid ei märka. Võib-olla oleks ta aga ideaalne partner. Selle raamatu mängureegleid lugedes selgub, miks sellisel juhul pole vaja loobuda. Vastupidiselt üldistele romantilistele ettekujutustele on armastus etteaimatav inimlik reaktsioon, mis tekib inimeste hingeliste vajaduste rahuldamisel. Edu armastuses sõltub inimeste võimekusest vallndada teises inimeses emotsionaalseid reaktsioone.

PIHLAKAMARJA RIST Ema viis hälli kartulipõllule. Isa oli vaid surelik vari, tuulega ühte värvi. Oktoobrikuu seitsmendal päeval Issand raputas puudelt lapikud, lapsikud lehed ja sulges päikese akna. Aknaruudul oli pihlakamarja must rist.

Raamatus antakse ülevaade Eesti kõige suurema ja rahvamajanduslikult kõige tähtsama uluki -- põdra -- bioloogiast ja ökoloogiast, tuuakse andmeid põdra asurkonna struktuurist ja dünaamikast. Mõeldud loodusehuvilistele, jahimeestele, bioloogiaõpetajatele ja õpilastele.

Luulekogu iseloomustab runnellikult aktiivne hoiak, teemade tõsidus ning sõnastuse mänglev sujuvus

Eesti Rahva Muuseumi kogudes leidub umbes 3000 õllekannu, millest valdav enamus pärineb 19. sajandist, üksikud ka 18. sajandi keskpaigast. Kõige vanem dateeritud õllekann kannab aastaarvu 1728. Kõik 18. sajandist pärinevad kannud on mahult väikesemõõtmelised, lameda kaane ja lihtsa käepidemega.

Keskerakond sündis 1991. aastal ning juba kolm aastat hiljem tekkis erakonna juurde noortekogu, mis tollal kandis nime "Recte". Praegu nimetame end pikemalt keerutamata Keskerakonna Noortekoguks. Täna oleme saanud 10-aastaseks ja seda siinne raamat tähistabki - kingitusena kõigile, kes on uskunud ja usuvad meie noorde elutundesse ja maailmavaatesse. See pilguheit olnule on täidetud lootusega, et sellist tagasivaadet saaks Noortekogu teha ka tulevikus - oma järgmistel tegevusaastatel, kui meid on veelgi rohkem ja meie jälg Eesti poliitikas veelgi sügavam. Siis, kui meie jälgedes on juba uued käijad...

See rikkalikult ja mitmete ainulaadsete fotodega illustreeritud raamat sisaldab lugusid ja fakte läbi aegade parimatest sõitjatest, autodest, rallidest, võistlustest, sündmustest ja skandaalidest. Teos kujutab endast järge kaks aastat tagasi sama autori sulest ilmunud ja väga populaarseks osutunud raamatule "Vormel-1 kuulsused"

"Käesolev raamat pakub nii teadmisi rallispordist kui ka meelelahutust. Kuna selle spordiala kohta on eestikeelset kirjandust väga napilt, siis peaks antud teos olema lausa kohustuslik igale rallihuvilisele. Samas pakub raamat huvitavat läbilõiget rallispordi ajaloost ja on kindlasti ka põnev lugemine spordihuviliste laiemale ringile. Loodan oma rallisportlase karjääri jooksul jõuda sellise tulemusteni, mis antud raamatu võimaliku kordustrüki puhul aitaks minulgi pääseda selle lehekülgedele."
Urmo Aava

Fotoalbum annab ülevaate Toompea lossi arhitektuuriajaloost ning selle rollist Eesti riigivalitsemise ajaloos.

Raamatus jutustatakse elava fantaasia ning suure soojusega metsa varjus askeldavatest mutukatest. Raamatu esmatrükk ilmus 1936. aastal, teine trükk 1946. aastal. Käesolev, kolmas trükk on autori poolt ümber töötatud. Illustratsioonid pärinevad esimesest trükist ja need on teinud omaaegne populaarne lasteraamatute illustraator Roman Kivit.

Sõdinud kuus aastat Gallia hõimude vastu, võis Julius Caesar 52. aastal eKr rahulolevalt tõdeda, et järjekordne Rooma vaenlane oli maha surutud. Ligi miljon galli orjastati ja Galliast tehti üha kasvava Rooma impeeriumi uus provints. Peagi voolas Galliast tonnide viisi teravilja ja rikkalikult maksutulu pealinna, mille elanikud nautisid provintside toodangut. Kõik oli muutunud sealtpeale, kui redutavad kurjategijad olid ligi 500 aastat tagasi Rooma rajanud. Võitmatu armee ja poliitilise kavaluse abil oli seitsmel künkal asuv väike linn kasvanud suureks ning Rooma Vabariik valitses lõpuks impeeriumi, mis ulatus ümber kogu Vahemere. Mõni aasta hiljem mõrvati Julius Caesar senatis. Seejärel kehtestati keisrivõim, mille ajal hullumeelsed valitsejad ja võimuahned väejuhid õõnestasid antiikaja suurriiki seestpoolt. Sisukord: Rooma sünd Kõigest 500 aastaga kasvas Rooma tähtsusetust palgasõdurite ja röövlite pelgupaigast kogu Itaalia poolsaare valitsejaks. Räpane võimumäng Ägedas võitluses riigi kõrgeimate positsioonide pärast sai otsustavaks jõhker jõu kasutamine ja halastamatu käitumine. Rooma armee Rooma leegionärid valitsesid lahinguvälju 800 aastat. Rooma armee arenes odaga relvastatud kodanike rühmadest kardetuimaks tapamasinaks. Elu orjaikkes Rooma orjusel oli mitu nägu. Kõiki orje ühendas see, et nad olid ilma õigusteta, täielikult oma omaniku kapriiside ja tujude meelevallas. Keisrid hukutasid rooma Osa keisreid kasutas oma võimu eeskujulikult, tuues Roomale õitsengu, kuid nii mõnelegi oli kiusatus liiga suur. Rooma jumalad Varased roomlased omastasid ilma piinlikkust tundmata kreeklaste jumalaid. Neil leidus igaks otstarbeks oma jumal. Ristiusk oli algul üks paljudest kultustest. Rooma provintsid Impeeriumi miljonite ruutkilomeetrite suuruse territooriumi kontrollimiseks jagasid roomlased endi okupeeritud alad provintsideks. Kaubandusimpeerium Tarmukad kaupmehed viisid laevadega miljoneid tonne kaupa riigi igasse nurka. Sellest sai kasu nii priiskav ülemklass kui ka vaesem elanikkond. Rooma osavad ehitajad Rooma impeeriumi insenerioskused, leiutised ja ehitised ületasid kõiki konkurente. Surmaheitlus areenil Rooma gladiaatorite võitlus hõlmas tänapäevase märulifilmi kõiki osi: kangelasi, ohtude ületamist ja surma. Gladiaatorid olid selle šõu pantvangid. Barbarid Rooma riigi väravas Germaani hõimud jõudsid impeeriumi südamesse, rüüstasid Rooma linna ja jagasid riigi lääneosa omavahel. Rooma pärand Roomlased on inspireerinud renessansiajastu geeniuseid, Ameerika Ühendriikide põhiseaduse koostajaid ja 20. sajandi diktaatoreid.

Anaïs Nini „Spioon armastuse majas“ jälgib Sabinat, naist, kes armastust otsides end naudingutesse kaotab. Justkui näitleja vahetab naine rolle vastavalt sellele, kellega parasjagu aega veedab, kadestades seejuures kergust, millega päris näitlejad igal õhtul oma lava-mina maha jätavad ja tavaellu naasevad. Sabina peab iga rolli osaks endast ning nendib ühel varahommikul, et saab esimest korda aru Duchamp’i maalist „Trepist laskuv akt“, kus trepist alla kõnnivad ühe ja sama naise kaheksa või kümme kontuuri nagu naise isiksuse mitu paljastust, mis on osavalt mitmeks kihiks jagatud. Ühte pole võimalik teisest eraldada, nii nagu ei saa me koju naastes maha koorida oma nahka. 1954. aastal ilmudes äratas lugu tähelepanu kangelanna tõttu, kellel võib näha varem meestegelastele iseloomulikuks peetud jooni: ta otsib aktiivselt armusuhteid, kuid hülgab need kergekäeliselt. Kõike seda saadab hirm end liigselt siduda ning samas kõigele vasturääkiv turvatunde otsing. Anaïs Nin (1903–1977) oli USA kirjanik, kes on enim tuntud oma päevikute, aga ka romaanide poolest, mis tihti käsitlesid naiselikkust ja seksuaalsust. Uustrükki saadab tõlkija Anne Lange järelsõna, mis avab autori loomingu põhimõtteid ja tagamaid.

Ei ole õige filmižanreid juba ette jagada kommerts- ja kunstilisteks. Nii nagu ilukirjanduses, nii ka filmikunstis ei määra mitte žanr, vaid ikkagi sisu ja väljendusvahendid teose kuulumise kunsti või kommertsi valdkonda. Miks aga teatavad žanrid on pälvinud ärimeestest kineastide erilise poolehoiu? Seda probleemi asume lahkama, ja siit ka käesoleva väikese filmiraamatu pealkiri. Illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

1986. a. tähistas Tallinna Polütehniline Instituut oma 50. sünnipäeva. Fotoalbum annab ülevaate TPI teaduskondadest.

Must-valge fotoalbum Tartu linna ajaloolistest vaatamisväärsustest ning kaasajast.

"Tarzan ja sipelginimesed" näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele – inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus-, tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades.

Renessansskunsti uuriv inglise rändur satub 1967. aastal töö pärast Prahasse, kus kohtub Meisseni portselani koguja Kaspar Joachim Utziga. Tõrksa ja salapärase olekuga Utz korraldab lõunasöögispektaakli, mille järel annab inglasele märku, et too on võitnud tema usalduse ning pälvinud õiguse tutvuda tema hinnalise kollektsiooniga.

Järgneb meeldesööbiv õhtu, kus Utz avab oma loo ning viib lugeja golemite, portselanivalmistamise ajaloo, alkeemia, põgenemisiha ja peitu pugenud õpetlaste saatuse juurde linnas, „kus üleloomulikkus pole kunagi välistatud“. Ainult et mis on sellistes lugudes tõde, kes valitseb olukordi ja kuhu kaob pärast Utzi surma tema kollektsioon?

Inglise kirjaniku ja rännumehe Bruce Chatwini (1940–1989) elu ja loomingut tutvustab saatesõnas tõlkija Inga Kukk.

 

Siinne väike valik esseedest ja kõnedest püüab anda eesti lugejale paremat ettekujutust sellest, miks on Hoffmannsthal nii oluline autor saksa keeleruumis. Teemade ring on lai – keele ilust ja kirjaniku kohast ühiskonnas kuni inglise tütarlaste veetluseni ja aiakujunduseni.

Artiklite kogumik, milles meie vabariigi ideoloogiatöötajad, ühiskonna- ja kunstiteadlased käsitlevad isiksuse ja kultuuri arengut, ühiskondliku teadvuse ja vaimse kultuuri probleeme ning kunstikultuuri küsimusi. Kogumik on mõeldud kasutamiseks poliitharidussüsteemis, kõrgkoolides ning enesetäiendamiseks.

Näidendikogumik Ants Kõivult, mis sisaldab võrukeelseid näidendeid, sealhulgas näitemängu "Perändüs", mis kujutab elu sõjaeelses külas.