Kataloog kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega " Dannebrog – taevast langenud lipp. Taani kuldaja kunst " (15.06.–13.10.2019). 15. juunil 2019 tähistatakse Eesti ja Taani jaoks olulist ajaloosündmust – Lindanise lahingut, mis Eestile tähendab Tallinna esmakordset kindlat mainimist kirjalikes allikates ja Taanile on see rahvuslipu Dannebrogi sündimise legendaarne hetk. Kadrioru kunstimuuseumi näitus avab Dannebrogi 800. aastapäeva piduliku sündmusteprogrammi. Näitus toimub koostöös Taani Riikliku Kunstimuuseumiga. Tegemist on Eestis esmakordse taani kuldaja kunsti nii ulatusliku väljapanekuga, mis sisaldab mitmeid Taanis väga tuntud ja enamasti Taani Riikliku Kunstimuuseumi püsiväljapanekus asuvaid teoseid. Traditsiooniliselt kutsutakse taani kunsti kuldajaks perioodi 19. sajandi algusest kuni keskpaigani, mis riigile tervikuna oli üks rängemaid – sõdade käigus kaotati asumaad ja territooriumid Norras, Põhja-Saksamaal jm. Samal ajal aga toimus võimas rahvusliku enesemääratluse protsess, kus kunst mängis äärmiselt olulist rolli. Taani kuldaja meistrite maalid määratlesid rahva jaoks kõige olulisemad pidepunktid – loodus, inimene ning Taani ajaloo hiilgeaegadega seotud lossid, kindlused jt mälestised. Ja kõige tähtsamaks muutus kunstnike jaoks valgus – eriliselt helge, kristalselt selge, rõõmsat ja pidulikku tunnet tekitav valgus. Taani Riiklik Kunstimuuseum on üks mõjukamatest muuseumidest Taanis ning kuulub Euroopa olulisemate kunstimuuseumide hulka. Muuseumi kollektsiooni aluseks on Taani kuninglik kunstikogu, mida on alates muuseumi asutamisest 1896. aastal pidevalt täiendatud.

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Kadrioru kunstimuuseumis (24.10.2015–13.03.2016) ja käsitleb baltisaksa kunstielu ühte kõige inspireerivamat ja rahvusvahelisemat hetke, kui Eestimaale jõudsid silmapaistvad meistrid ja valgustusideed. Eesti mõtteloos tähendab 18. ja 19. sajandi vahetus kohalike publitsistide ühiskonnakriitilisi sõnavõtte ja estofiilia algust, arhitektuuris klassitsistlike mõisahäärberite ja inglise maastikuparkide rajamist. Siinses kujutavas kunstis on seda aega aga põhjust nimetada vendade Kügelgenide ajastuks. Saksa, Vene ja Balti kultuurimälus on von Kügelgenid tuntud ja teenekas sugupuu, kust pärineb mitmeid olulisi kunstnikke, kirjanikke ja haritlasi. Sellele loomingulisele dünastiale panid aluse vennad Franz Gerhard (1772–1820) ja Karl Ferdinand (1772–1832) von Kügelgen. Vendade kunstnikukarjäär algas Saksamaal Koblenzis ja Bonnis, sai täiendust kunstimetropolis Roomas ning puhkes õide Euroopa idaäärel – Riias, Tallinnas ja Peterburis. Käesolev näitus ja raamat keskenduvad vendade Kügelgenide sidemetele Eestiga, näidates neid pöördelise tähtsusega meistritena Balti kunstiloos. Vennad Kügelgenid tõid Eesti- ja Liivimaa portreekunsti ja maastikumaali valgustusaja väärtused ning uue kunstilise taseme, kuid tõstsid siinmail ka kunstnikuameti staatust tervikuna.

Raamat kaasneb näitusega "Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes" Niguliste muuseumis (04.05.–05.11.2023). Näitus on korraldatud Eesti Kunstimuuseumi, Hälsinglandi muuseumi ja Rootsi Kiriku koostöös. Tallinnas sündinud ning hiliskeskajal Euroopa õukondades tegutsenud ja kõrgelt hinnatud kunstnik Michel Sittow (u 1469–1525) elas ja töötas oma sünnilinnas rohkem kui viisteist aastat. Lõuna- ja Põhja-Euroopa õukondades portreteeris ta kuningaid ja kõrgaadlikke, Tallinnas teostas töid nii siinsetele kaupmeestele ja linnavalitsejatele kui ka Põhjamaade pühakodadele. Näitus ja kataloog "Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes" vaatlevad esmakordselt kuulsa meistri Tallinna töökoja tegevust ja võimalikku loomingut dialoogis teiste temaga samal ajal siin tegutsenud rahvusvaheliste meistritega. Võtmeteosteks, mis avavad neid teemasid, on Bollnäsi püha hõimkonna altariretaabel Rootsist ja Tallinna Kannatusaltar.

Raamat koondab ja esitab uurimis- ja konserveerimisprojekti "Rode altar lähivaates” 2013–2016 tulemusi ja hetkeseisu. Uurimisprojekti osaliste kirjutatud artiklid esitlevad nüüdisaegsete loodusteaduslike ning pilditehnoloogiliste uuringute metoodikat, kasutamist ja tulemusi ühe hiliskeskaegse kunstiteose uurimisel. Rikkalikult illustreeritud ja ajaloolisi fotosid koondavast raamatust leiab ka Lübecki meistri Hermen Rode loomingut tutvustava ülevaate ja põhjaliku käsitluse Rode kappaltari restaureerimise ajaloost. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari kappaltar on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu maailmas. Kappaltar telliti Lübecki meistri Hermen Rode töökojast ning see valmis 1478–1481. Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi projekt"Rode altar lähivaates” keskendub Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabli tehnilistele uuringutele ja konserveerimisele. Projektis on oluliseks pildindus- ja infotehnoloogiliste ning materjaliuuringute kaasamine, teose põhjalik dokumenteerimine ja info kaardistamine. Suurt tähelepanu pööratakse publiku kaasamisele haridusprogrammide, töötubade ja uurimistulemusi kajastavate multimeedialahenduste kaudu (veebileht, blogi, interaktiivne multimeediaprogramm, teadusveeb jne). Konserveerimis- ja uurimistöödest saab osa Niguliste muuseumis kohapeal, kuhu on üles seatud stuudio koos ajas kasvava näitusega.