Tooted

Pikaajalise kogemusega eelkooli ja algkooli õpetajate ühistööna valminud tööraamat "Aastaringmäng" sisaldab kõikide olulisemate õppeainete ettevalmistavaid materjale laste koolieelseks õppeaastaks. Raamatu peaeesmärgiks on luua päikseline ja loov õpikeskkond, mis tasakaalustaks palju kõneainet tekitanud konkurentsitihedat ja närvilist koolikatsete rallit. Õpperaamat on jaotatud kahte ossa, mis võimaldab kerge vaevaga õppetükke kalendrisse sättida. Esimene osa katab tunnid suve lõpust kuni jõuludeni ja teine osa jaanuarist jaanipäevani. "Aastaringmäng I osa" katab tunnid suve lõpust kuni jõuludeni. See on põnev juturaamat koos töövihikuga, mis sisaldab põhiõppeainete ettevalmistavaid ülesandeid. Juturaamatu lood on omavahel ladusalt seotud kirjeldades kolme perekonna igapäevaelu ja juhtumisi, mida lapsel on põnev jälgida. Lisaks tööülesannetele leiad raamatu esimese osa lõpust ka praktilised lood õpilaste, õpetajate ja perega, kes oma koolikogemusi jagavad. "Aastaringmäng" on sobiv õppimiseks nii kodus, lasteaias kui eelkoolis.

Tööraamatu "Aastaringmäng" II osa jätkab kooliks valmistuva lapse aastaringi jaanuarist juunini. Raamatu ülesehitus on sarnane esimesele osale – peatükki alustab lugu, kus tegutsevad juba tuttavad lapsed. Järgnevad emakeele, matemaatika, loodus- ja kunstiõpetuse, muusika ning liikumise ülesanded. Õppimine kulgeb ikka mänguliselt ning aastaringi ja loodusega ühes rütmis. Emade ja õpetajatena on autorid raamatu koostamisel pidanud kõige olulisemaks lapse kasvamist kooliküpseks võimalikult loomulikus ja loovas keskkonnas. "Aastaringmäng" on sobiv õppimiseks nii kodus, lasteaias kui eelkoolis.

Käesolev monograafia tutvustab lugejat maalija ja tarbekunstnik Adamson-Ericu loominguga, kuhu kuuluvad peale maali ja väiksemaarvulise graafika ning teatridekoratsiooni peaaegu kõik tarbekunsti harud, mida Eestis üldse on viljeldud. Teost illustreerib ligi üheksakümmend pilditahvlit, millest osa on värvilised.

Naerupahvak paiskus aknast välja kargesse talveöhe. Agatha seisis mõne jardi kaugusel. Ta silmas oma abikaasat tõusvat ja Nancy Neele'i huultele suudlevat. Siis pööras Agatha ringi ning jooksis auto juurde. Meeleheitel naise aju töötas nagu kellavärk ning leidis lahenduse. Jõudnud tagasi Stylesi, läks Agatha otseteed oma kabinetti ja kirjutas kolm kirja. Siis läks ta magamistuppa ja loopis reisikotti juhuslikult näppujuhtuvad rõivad - seeliku, õhtukleidi, mõned kingapaarid. Paki laekast võetud kahekümnenaelaseid rahatähti torkas ta käekotti. Siis viskas ta kasuka õlgadele ja võttis reisikoti. Ta avas tütre magamistoa ukse. Agatha suudles Rosalindi õrnalt ja väljus toast. "Homme hommikul teatan sulle, kus ma olen," ütles ta toaneitsile, kes märkas halvasti pakitud reisikotist paistvat siidkleidi nurka. Agatha istus autosse. Ukse kohal rippuv latern valgustas naise suule surutud rusikat. Viimaks võttis auto pööraselt paigalt ja kihutas Newlands Corneri suunas.

"Aphroditet" võiks pidada kõikvõimalike seksuaalsete naudingute entsüklopeediaks, kui romaani tavatult julgeid stseene ja avameelseid kirjeldusi ei õigustaks antiikaja kommetevabadus ega õilistaks peategelaste kirglik armastus. Teosest õhkub seda sõnulseletamatut võlu, mida nimetatakse prantsuse vaimuks.

Emilia, tuntud ajakirjanik, saab ootamatult kingituse, mis viib ta tagasi noorusaega, mis oli täis armastust ja ahnet, taltsutamata kirge. Otsustades tookord, et karjäär on tunnetest tähtsam, reetis ta oma armsama. Nüüd, kaksteist aastat hiljem tuleb mees tagasi. Emilia vaevleb oletuste küüsis ega taipa, mis mehel plaanis on. Ta ei usu mehe tunnete siirusesse, seega saab tema naasmise põhjus olla vaid üks – kättemaks.

Sibulapoiss Cipollino elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ning rüütel Tomati juhtimisel. Cipollino isa mõistetakse tühise asja eest eluks ajaks vangi ning ta avaldab soovi, et poeg läheks laia maailma tarkust õppima. Oma teekonnal kohtab Cipollino mitmeid värvikaid tegelasi ja hakkab mõtisklema, kuidas saaks vürst Sidruni ebaõiglasele valitsemisele lõpu teha... Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970. "Cipollino seikluste" esimene trükk ilmus 1951 ning selle raamatu põhjal on valminud nii filme, joonisfilme, näidendeid ja koguni ballett.

Jaak Urmet (snd 1979) portreteerib vanemate põlvkondade kirjanikke – Ralf Parve, Enn Vetemaa, Andres Ehin, Sass Suuman, Johnny B. Isotamm jt – ning keskseid kujusid eakaaslaste hulgast – Jürgen Rooste, Contra. Eraldi püüab ta sõnadesse tabada õppejõu, luuletaja ja kirjandusteadlase Toomas Liivi isiksust. Tallinna noorte kirjanike ja Peda eesti filoloogia üliõpilaste tegemistest aastatel 1998–1999 annab aimu autori tollal peetud päevaraamat, millest on ära toodud mahukas valik katkendeid. "Kirjanikud omavahel" on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Juhtimisalase otsustamise teooriad ja täiustamise suunad. Otsustamine ja optimaalne planeerimine praktikas. Juhtimisalase otustamise täiustamine. Juhtimine eesmärgi kaudu.

Siit leiab meelepärast lugemist merendusspetsialist, merehuviline või ka isik, kes juhuslikult nende asjade peale satub. Nagu meremehed ütlevad, ulatuvad raamatu teemad tõepoolest vöörist ahtrisse, kus vaadeldakse päevakajalisi probleeme, aga räägitakse ka seiklustest kaugetel ookeanidel ning meie merenduse rikkalikust ajaloost.

Ulmeromaan. Jumal lõi maailma oma näo järgi; inimene asub Jumalat kloonima oma näo järgi; ja see uus Jumal alustab maailma loomist jälle otsast peale, oma näo järgi.

Kuidas ma siia sattusin? Kasvasin üles Hiinas, traditsioonilises hiina perekonnas. Mu vanemad käisid üheksast viieni tööl riigile kuuluvas ettevõttes, mis tootis ronge. Me sõime iga päev riisi. Elu oli hea ja ma ei mõelnud kordagi kuskil mujal kui Hiinas elamisele. Minu teadmised elust piirdusid koolis hästi õppimisega, endast vanemate inimeste austamisega ning poes sõbrahinna küsimisega. Nii oligi. Mul ei olnud kunagi põhjust Hiinast lahkuda, sest Hiina oli mu kodu. Kuni ma sain kaheksateist ja lõpetasin keskkooli.

Ligemale tuhat aastat tagasi elas Islandi saarel mees, kelle nimi oli Grettir Asmundripoeg. Teda kutsuti Vägimeheks, sest ta oli tugevam kui ükski temavanune. Grettir oli noorpõlves riiakas ja laisavõitu, perekonna "must lammas", kes ei kuulanud isa sõna ega tahtnud talutööd teeha. Juba varases nooruses aeti ta tapmise pärast maalt välja, üksteist aasta hiljem aga kuulutati lindpriiks -- sedapuhku põhjendamatult. Kogu ülejäänud elu -- üheksteist aastat -- pidi ta maapaos olema ja vireles tundruonnides, koobastes ja üksikul saarel, inimestest põlatud ja hüljatud, sest talle oli saatusest ette määratud olla õnnetu, kuna "üks asi on vaprus, teine aga see, kuidas sul elus veab".

Raamat kaasneb Adamson-Ericu muuseumi näitusega "Lõunaristi all. Gunnar Neeme – eesti kunstnik Austraalias” (15.06.–28.10.2018). Gunnar Neeme (1918–2005) on oma erakordselt laiahaardelise loomepärandi, mitmes suunas pulbitseva ürgse ande ja energiaga üks kõige märkimisväärsem Austraalias elanud ja töötanud eesti kunstnik ja kirjanik. Gunnar Neeme lahkus sõjapõgenikuna Eestist oma õpinguteaja keskel, tema kunstnikuks kujunemine ja kunstnikukarjäär sai teoks Austraalias. Kuna ta töötas kogu elu graafilise disainerina, on tema vabalooming äärmiselt mahukas ja mitmekülgne: ta väljendus erinevates tehnikates ja erinevates laadides realismist abstraktse loominguni. Austraalia maastik, värvid, valgus, mütoloogia – kõik see vormis Gunnar Neeme kunsti. Oma loominguga sulandus ta nii Melbourne’i kui ka Sydney kunstiellu ning tajus end selle osana. 2018. aastal, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, möödub ka Tartust pärit kunstniku sünnist terve sajand. Eesti riigist vaid paar kuud noorema Gunnar Neeme elusaatuses ja keerukates valikutes peegeldub ilmekalt Teise maailmasõjaga vallandunud turbulentsi paisatud väikerahva lugu. Koostööpartner: Eesti Kirjandusmuuseum Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium, Rahvuskaaslaste programm

Raamat on pühendatud väljapaistvatele Prantsusmaa kunstnikele, kes tegutsesid XIX sajandi lõpul. Raamatu kangelased -- Edouard Manet, Claude Monet, Paul Cézanne, Camille Pissarro, Pierre Auguste Renoir, Edgar Degas, Vincent van Gogh, Paul Gauguin -- on inimesed, kes pühendasid kogu oma elu uute teede otsinguile ning võitlusele inimesele lähedase ja tõepärase kunsti eest. Nende kunstnike loomingu paremik on elavaks võrseks igihaljal kunstipuul. Nende looming jääb väärtuslikuks panuseks inimkonna poolt kogutud kultuuririkkuste varaaita.

Lustakas lühilugudega fotoraamat "Harilik eestlane" on jäädvustanud põnevalt tänapäeva eestlase igapäevaelu, hinge- ja mõttemaailma. Selle raamatu on loonud eesti rahvas iseendast kasutades selleks modernset sotsiaalmeediat. Raamat katab kõik olulised eestlast iseloomustavad teemad, alates eestlase iseloomust kuni söögikommeteni, just need asjad, mille kohta välismaalased kõige sagedamini küsivad või mis ühte rahvast iseloomustades olulised on. Raamatus on kasutatud lühikesi rahvalugusid, vanasõnu, huvitavad fakte ja humoorikaid fotosid ning koostoimes loovad nad mõnusa terviku nüüdisaja eestlasest. Raamat on suurepärane teejuht välismaalasele, mõistmaks muidu kinnise iseloomuga eestlast ja integreerumaks Eesti ühiskonda. Eestlasest raamatuhuviline tunneb raamatut sirvides mõnusat äratundmisrõõmu. Head eestlase olemuse avastamist!

Südamlik lugu 18-aastasest saksa tüdrukust, kes on ammu tahtnud pääseda välja oma väikse kodulinna umbsusest. Tal avaneb võimalus sõita aastaks au-pairiks Prantsusmaale. Kahjuks küll mitte igatsetud Pariisi, vaid hoopis maale, ühe väikelinna lähedusse. Vastuvõtt perekonnas tundub talle üsnagi jahedana ja kaksikutest peretütred panevad Lilli kannatuse mitmelgi puhul rängalt proovile. Selgub, et au- pairi elu pole tegelikkuses hoopiski nii lustlik nagu ta oli lootnud. Kõigele lisaks veavad alt ka sõbrad... Susanne Fülscher sündis 1961 Hamburgi lähedal Stelles. Õppis Hamburgi ülikoolis germanistikat, pedagoogikat ja prantsuse keelt ning töötas mõnda aega ajakirjanikuna. Praegu on ta vabakutseline kirjanik ja elab Berliinis. Tema sulest on ilmunud nii noorsoojutte, romaane kui ka filmistsenaariume.

Raamatus käsitletakse ilma kujundavaid tegureid ning kliima kõikumist ja muutumist. Teaduse värsketele tulemustele toetudes tutvustatakse lugejale Maa õhkkonna üldtsirkulatsiooni mehhanism, jugavoolude osa atmosfäärihäirete liikumises ja sellest tulenevaid kliimakõikumisi. Vaatluse all on nüüdisaegsed seisukohad võimalikest kliimamuutuste põhjustest, sealhulgas inimese tahtlikud ja tahtmatud mõjud. Põhjalikult valgustatakse jääaegade tekkepõhjusi ning jääaja kordumise tõenäosust lähemas tulevikus. Tutvustatakse ka ilma ja kliimat puudutavaid uurimismeetodeid ning -tulemusi.

Läti luuletaja ja prosaisti Inga Gaile (snd 1976) kolmas romaan „Ilusad“ on mõtteline järg autori esimesele romaanile „Klaas“ (LR nr 12–14, 2018, tlk Aive Mandel). Mitmed tegelased on ühised, kuid aeg on edasi läinud, Läti on okupeeritud ja baltisakslased ümber asunud, mistõttu on teose tegevus laienenud üle Euroopa ning seadnud romaani naiskangelased heitlema totalitaarsete režiimide põhjustatud traumade ja nende tagajärgedega järgmistele põlvkondadele. „Ilusad“ on romaan välise liikumisest sisemusse, kogemustest, tunnetest, armastusest, kahetsusest ja hakkamasaamisest. „Ilusad“ võitis 2020. aasta kevadel proosa kategoorias läti kirjanduse aastaauhinna. Teose taustast on saatesõnas lähemalt kirjutanud tõlkija Merle Vare.

Eesti sümboolne lipulaev, vana ja väärikas Suur Tõll on üks kolmest säilinud 20. sajandi alguse aurik-jäämurdjast Läänemerel. Saksamaal ehitatud jäämurdja kuulus omal ajal maailma moodsaimate sekka. Ta on sõitnud nii Tsaari-Venemaa, Soome, Nõukogude Liidu kui ka Eesti Vabariigi lipu all ning kandnud nelja erinevat nime – Tsar Mihhail Fjodorovitš, Volõnets, Wäinämöinen ja Suur Tõll. Lugejal avaneb ainulaadne võimalus heita pilk laevameeskonna argipäeva, uurida lähemalt võimsa aurulaeva masinaruumi ja imetleda laeva uhket sisekujundust. Lisaks saab kiigata Vulcan-Werke laevatehasesse, kust Suur Tõll 1914. aastal Tallinna poole teele asus. Nelja nime kandnud laeva sajandipikkuses eluloos kajastub Eesti Vabariigi käekäik; eriliseks maiuspalaks ajaloohuvilistele on raamatus sisalduvad originaaljoonised, fotod ja väljavõtted dokumentidest, mis siiani pole arhiividest välja pääsenud. Raamatu lisas on avaldatud meeskonna nimekiri aastatel 1922–1940.

Ülevaatlik kunstialbum Johannes Uigast, keda on õigusega nimetatud Pühajärve maalijaks. Tema muusa elas sealsete järvede, metsade ja mäeküngaste vahel, inspireerides kunstnikku nelja aastakümne jooksul maalima sadu ja sadu pilte. Nende arvu ei tea keegi ja vaevalt, et ta isegi seda täpselt teadis. See on Uiga fenomen. Kedagi sarnast, kes niisuguse põhjalikkusega oleks ühesse teemasse süüvinud, pole eesti kunstnike hulgast tema kõrvale panna. Samas ei vähenda kvantiteet kvaliteeti. Maalimine oli Uiga töö ja sellesse suhtus ta täie tõsidusega. Ta polevat oma tegevust kunagi maalimiseks või kunsti tegemiseks nimetanudki, vaid ikka tööks. See täitis kogu ta elu.

Karl August Hermann (1851–1909) oli igas mõttes ärkamisaegne mees. Viletsatest oludest iseenda tubliduse ja heade inimeste abil välja rabelenult langes ta elu lõpul sinna tagasi. Tema laule tunti aga lähedal ja kaugel, ta juhatas oma eluajal toimunud laulupidusid, toimetas ajalehti, pidas Tartu ülikoolis eesti keele lektori ametit ja lõi üldse käed külge igal pool, kus tegijatest puudus tundus olevat. Kriitikud panid pahaks tema rahumeelsust ja innukust, nimetades seda pealiskaudsuseks. Ettekandes tsaarivõimudele kirjutati Hermannist irooniliselt: "Paistab vaevalt võimalik olevat tema mitmekülgsust õieti iseloomustada. Dr. K. A. Hermann on ühes isikus luuletaja, helilooja, lehe väljaandja, trükkija, raamatukaupmees, kontserdijuhataja ja oma laulude arvustaja; ta seadis enese läinud aastal oma lehes Bachist ja Beethovenist kõrgemale ja debüteeris kontsertides soololauljana, oreli- ja viiuli mängijana; ta on jutukirjanik ja pedagoogiline kirjanik... ajalehe väljaandjana ja toimetajana on korduvalt teistele ettepannud eesti päevalehte temast paremini toimetada... Nii liigub ta kõige lahkuminevail kunsti ja teaduse ning praktilise elu jaladel ja usub kindlasti, et olevik teda, nii nagu paljuidki teisi suurvaime, kadedusest ja mõistmatusest keeldub tunnustamast. Ta ei lase end seeläbi eksitada." Seda ei lasknud ta tõesti. Tema laulis ja hõiskas, sest Vanemuise kandle hääl põksus tal juba lapsest peale põues.

Nägusat, andekat ja ettevõtlikku Victoriat pole elu hellitanud – tema teel on olnud tõuse ja langusi, rahuldust ja nurjunud suhteid. Me tutvume temaga hetkel, mil tema teine abielu on kriisis ja ainuke laps kodunt lahkunud. Sündmusrohke suve lõpus, kui õhus juba aimub sügist, tunneb Victoria, et on viimane aeg uusi radu ja usaldusväärset kaaslast otsida. Ootamatult kohtubki ta mehega, kes on talle esimesest pilgust tavatult sümpaatne. Visalt üritab ta salapärase, oma minevikust tõrksalt vaikiva mehe kaitsekihist läbi murda, tema südame võtit leida. Kas naeratab sellele keerulise elukäiguga naisele viimaks õnn, mida ta nii kaua on oodanud?

Aarne Biin eelistab kirjutada tugeva iseloomu, sisuka mõttemaailma ja intensiivse hingeeluga inimestest, kes ei vannu elumuredele alla. Tema teoste tegelastega on kerge samastuda, neis hingesugulasi leida. Küllap selles peitubki tema romaanide menu saladus.

Kes kardab Aafrikat? Raamatu autor Anna-Maria Penu igatahes mitte! Tema teravast sulest on ilmunud jõuline, ühiskonnakriitiline, ent samas ka tundlik ning emotsionaalne ilukirjanduslik teos, mis viib lugeja endaga kaasa rännakule Ugandasse – maale, kus lokkab vaesus ja poliitiline korruptsioon, kus tugevalt sissejuurdunud traditsioonid võivad varjutada kaine mõistuse, kus ühiskondlik hukkamõist on kerge tulema ja kus keegi ei taha tegelikult teada, mida sellest kõigest arvab üks valgenahaline naisterahvas, kes on tööle tulnud kohalikku päevalehte.

Väike linnake on ärevil ringiliikuvatest kuuldustest Adora Budine'i Jed Rideri peatsest ootamatust abiellumisest. Mida küll see hästi kasvatatud ja peen, austusväärsest mehest unistav naine leidis selles kergemeelses mootorratturis, hüüdnimega Kesköine Kauboi? Adora sisendab endale, et nende abiellumise põhjuseks on vaid tema soov aidata Jedil saada oma väikese õe hooldajaks. Adora arvates ei saa nende suhet pidada armastuseks. Aga kas see on ikka nii?

Meenutusteraamatus kirjutab autor humoorikalt Gustav Ernesaksa elust, tööst, õpilastest, RAM-ist ja sellest, mis inimestele vähem teada. Maestro õpilase ja lähedase kolleegina on ta omaks võtnud ja läbi elanud õpetaja kõige suuremad võidud, inimlikud mured-rõõmud, raskused ja kannatused rohkem kui viiekümne aasta jooksul.

Selle raamatu eesmärgiks on anda ideid ja vihjeid oma kodu sisustamiseks erinevatel aastaaegadel. Raamat keskendub eelkõige detailidele – pisasjadele, mis tekitavad meeleolu. Selles raamatus on tähtis koht ka heal toidul. Vahelduvad aastaajad toovad oma lõhnad, värvid ja rütmid ka kööki ning innustavad toitu valmistama just selle aastaaja toorainetest. Ideid leidub siin väikestest suupistetest uhkete pidusöökide, talguroogade ja matkatoitudeni. Pilguheit huvitavatele põhjamaistele kodudele annab uusi mõtteid kodu sisustamiseks ja toiduvalmistamiseks, ahvatleb korraldama toredaid, aastaajale vastavaid pidusid ning katma lauda kaunilt ja isikupäraselt. Raamat on illustreeritud rohkete fotodega.

Kaunis on kodujärv, suur veekogu kaskede ja pärnadega idapoolsel kõrgel kaldal. Ta on uhke ja salapärane biotoop ehk elupaik paljudele kaladele, putukatele, veelindudele ja taimedele. Kaldarohtu peidetud allikate ääres kasvavad konnarohud, õitsevad soovõhad ja lõhnavad kalmused. Järve sinine helk on värske ja nooruslik ning päike paistab siin hellusega. Järve sinine värvus tuleneb sinisavist, mis järve põhjas. Kuid see tuleb ka lasuursest kodutaevast, mis temas peegeldub, ja sinivetikatest, mis järvevees kasvavad, ja ka kaldapuude rohelus heidab sinna juurde oma toonid. Kustas Põldmaa sündis 4. veebruaril 1897. a. Läänemaal. Käinud mitmes koolis ja pedagoogilistel kursustel, hakkas ta juba 20-aastaselt õpetama teisi. Täiendades pidevalt oma teadmisi aianduse, põllumajanduse ja bioloogia vallas, kujunes ta tunnustatud loodusloo õpetajaks, kellel õpilasi kodumaa igas kandis. Osava sule ja haarava sõnaga on ta meie loodusele juurde võitnud palju sõpru ning enesele hulgaliselt austajaid.

Pururikas mõjuka kontserni osanik Bruno Rygseck leitakse ühel hommikul oma vannitoast uppununa. Tegu näib olevat ilmse õnnetusjuhtumiga. Kuid nutikas komissar Palmu, keda lugeja tunneb juba Mika Waltari eelmise kriminaalromaani "Kes tappis proua Skrofi?" põhjal, aimab mõrva, milles kahtlustatavate ringi satuvad just kadunu lähedasemad sugulased, kes kõik on eelmisel õhtul majas veidralt pidutsenud.

Eesti professionaalse kunsti lugu pole kuigi pikk, vaid poolteist sajandit, kuid seda tähelepanuväärsem on selle kiire ja radikaalne muutus 20. sajandi alguses ‒ akademismist otse modernismi! Eelmise sajandi alguses tegutsema hakanud kunstnikud ja nende looming, mis praegu kuulub meie klassika kullafondi, pani aluse eesti kunstilugu kujundanud väärtussüsteemile. Nende kunstnike looming väärib suuremat tuntust, neis teostes on mitmeid kihistusi, mis on veel siiani uurimata või mida tuleks tänapäevase pilguga üle vaadata.

Raamat tutvustab köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamist koduaias ning kasutamist kulinaarias. Teatmik on mõeldud kõigile aiandushuvilistele.

Raamat annab ülevaate motokrossi neljast aastakümnest ning eesti krossisõitjate esinemistest. Tutvustatakse eestlastest NSV Liidu meistreid, medalivõitjaid, treenereid, kohtunikke ja motokrosside organisaatoreid. Heidetakse pilk rahvusvahelistele krossiradadele. Mõeldud sportlastele ja spordisõpradele.

Autor jälgib oma esimeses romaanis ühe perekonna liikmete hingeelu. Peamine tähelepanu on koondatud perepoeg Kanutile ja tema vanaemale Sigridile. Sündmused hargnevad Kanuti kodus ja Filmistuudios, kus Kanut režissöörina töötab.

Rohkete piltidega illustreeritud kristlik lasteraamat. Laste pildipiibel on koostatud mõeldes peamiselt kuue- kuni kümneaastastele lastele. Mida nooremad on lapsed, seda suurem osatähtsus on piltidel võrreldes tekstiga. Selle raamatu pildid on tuttavad neile, kes on pühapäevakoolis vaadanud Diapiibli pilte. Loodetavasti on see rõõmus kohtumine. Aga ka esmakordsel vaatamisel/lugemisel tutvub laps loost loosse Piibli tegelastega nagu filmi vaadates. Tekstid on vaba jutustus Piibli peamistest tegelastest, niipalju kui neid 20 Vana ja 20 Uue Testamendi teemasse mahub. Kõik lood ei ole ranges Piibli järjestuses, samuti mitte Piibli sõnastuses. Eesmärgiks on tuua Piibli tegelased lapsele, tema igapäevasele tegevusele ja keelepruugile lähemale.

Autori kolmandat proosakogu ühendab kooskõlaline side maailmaga, lahtiolek loodusele ja kohatine humoristlik kaasheli.

Sisu: 

• "Kuumalaine"
• "Emajõe passioon"
• "Valguse vahemehed"
• "Kolm harjutust eeslitest"
• "Gregeriiad"
• "Me"

Tegevus toimub Jaapanis ilmselt viiekümnendatel. Üks eraklik mees, kelle huviks on putukad, satub oma putukaotsimisretkel tillukesse liivaluidetel asuvasse rannakülla, kus elanikud peavad pidevat ja rasket võitlust pealetungiva ja kõike hävitava liivaga. Kuna töökäsi on tarvis, vangistavad külaelanikud mehe ja panevad ta tööle. Järgnevad mehe siseheitlused ja põgenemisplaanid, tema suhe naisega, kelle juures ta elab. Mõned erootilised stseenid. Palju saab teada liivast - teadusliku kiretusega. Tegevuse sisse on pikitud pikad arutlused seksuaalsuse ja töö üle. Esimene oli igav ja arusaamatu, teine tuletas meelde nõuka-aja retoorikat - ainult töö teeb inimeseks! Nii et lõpp oli juba ette aimatav. Jah, on võimalik hakata armastama pidevat liiva kühveldamist ja elamist augus, kust välja ei saa ega tahagi.

Raamatus jutustatakse köitvalt paljudest ebatavalistest loodusnähtustest ja protsessidest õhus, vees ning meie planeedi sees. Juttu on keeristormidest, õhu elektrilistest nähtustest, kummalistest sadudest ja üleujutustest, maavärinatest, vulkaanipursetest jpm. Tõestisündinud lugudele kaugemast ja lähiminevikust antakse populaarses käsitluses teaduslik põhjendus.

Sisukord:
Muinasjutt vaskkrossist
Kuu aias
Hiiglane
Merekuninganna
Igavene üliõpilane ja tema muinasjutt
Kuningapoja kolm aaret
Muinasjutt vanemast pojast
Kuidas ma Põhjaneitsi juurde läksin
Libahunt
Raudpoiss
Timuka tütar
Kassi veski
Veteema
Hingede mets
Muinasjutt kuldõunapuust
Võluri süda
Hiiglane Harjashabe
Hea elu otsija
Tallivaim
Punane lill
Muundumine

PAAR MINUTIT IGAPÄEVAST NÄOGÜMNASTIKAT, ET SÄILITADA NOORUSLIK NÄGU! Kuidas loomulikult hoida ära kortsude tekkimist ja muuta jume säravaks? See raamat selgitab näolihaste rolli ja annab nõu, kuidas panna tööle lihased, mille lõtvumine võib süvendada vananemise märke. Autor on loonud testi, mis aitab teil kindlaks määrata teie näotüübi – ovaalne, kandiline, ümar, pikk või kolmnurkne nägu – ning pakub välja igale näokujule kohandatud harjutused. Lisades selle lihtsa treeningu oma ilurutiini, saate anda põskedele juurde ümarust, tuua esile suujoont ja siluda silmade ümbrust ja laupa. Sama efektiivne kui lifting, aga ilma tülika kirurgiata! CATHERINE PEZ Jagab nõuandeid ja praktilisi näpunäiteid mille abil saab igaüks astuda vastu naha vananemise ilmingutele, et võimalikult kaua säilitada oma loomupärast ilu. Raamatus leidub hulganisti selgitavaid fotosid ning harjutusi ilmestavaid anatoomilised tahvlid, millel näidatakse treenitavaid lihaseid.

Maagia abil saab korda saata kõike, mida hing ihaldab. Selleks tuleb aga teada nõiakunsti reegleid. Sest nõidumine – see on nagu supikeetmine. Väga täpselt peab teadma, millised komponendid supi sisse käivad, kui kaua tuleb leemekest keeta ja kuidas serveerida, et maitseelamus oleks maksimaalne. Samamoodi on nõidudes oluline teada kõiki selle imepisikesi detaile, alates sellest, millal ja kuidas seda teha ning lõpetades sellega, kuidas sõprade abil rituaalile väge juurde manada. Selle raamatu kaante vahele olen kogunud kõik enda järele proovitud nõidustükid ja maagilised rituaalid. Jagan teiega oma teadmisi sellest, kuidas oma ellu juurde võluda armastust, raha ja ilu. Selgitan, millised armujoogid on niivõrd tugevad, et on lubatud vaid abielunaistele. Kuidas eluteenumbri abil mõista oma saatust, saada teadlikuks oma nõrkustest ning muutuda seeläbi tugevamaks inimeseks. Annan nõu, kuidas panna kuuenergia enda kasuks tööle ehk kuidas valida nõidumiseks õige päev.