Kaasahaarav ja kõhedust tekitav kriminaalromaan „Vanaema“ heidab valgust tänapäeva Eesti varjukülgedele, kus laiub lahendamata seksuaalkuritegude paradiis. Ka peategelane Tiina leiab end pärast üht süütuna alanud saunapidu justkui teisest reaalsusest, kus iga naine teab oma tutvusringkonnas mõnd naist, keda on kunagi vägistatud, kuid iga mees ei tea oma tuttavate seas ühtki meest, kes oleks sellise kuriteo eest iial vastutama pidanud.

Keset kriminaaluurijate, töökaaslaste ja isegi pereliikmete ohvrit süüdistavaid hoiakuid kujuneb Tiina tugiisikuks hoopis tema raamatukoguhoidjast vanaema, kes tänu oma aastakümneid kestnud abielule teab varjatud vägivallast rohkem kui keegi teine. Nende kahe naise teineteist toetav teekond läbi traumajärgsete katsumuste, lagunevate lähisuhete ning kahtlase väärtusega psühhoteraapia viib aga ühel hetkel ka karistamatustunnet nautivate kurjategijate jaoks pöördumatute tagajärgedeni.

Andekate illustratsioonidega vürtsitatud „Vanaema“ on kaasaegse Eesti proosa tähtteos, mis väärib kohta iga kodu raamaturiiulil. Menukirjanik Sass Henno on mitmeid kõrgeid tunnustusi pälvinud romaanide „Elu algab täna“ (2002), „Mina olin siin. Esimene arest“ (2005) ja „Mina olin siin 2. Tagasitulek“ (2022) autor. Ta on ka sotsiaalmeediavõrgustiku „Mehed vägivalla vastu“ rajaja, Sensoa lipusüsteemi koolitaja ning seksuaalkuritegude alase teadlikkuse tõstmiseks ellu kutsutud mittetulundusühingu Julge Rääkida asutaja.

"Kiikhobune Antverpenist" võitis 1998. aasta romaanivõistlusel teise preemia. 

Autor ütleb: Seiklusrikka spiooniromaani põhitegevus leiab aset 1980-ndate aastate alguses Aafrika väikeriigis, kus põrkuvad USA ja NSVL suurriiklikud huvid. Määratlesin teose pseudodokumentaal-ajalooliseks romaaniks seetõttu, et väljamõeldud tegevustik areneb kindlal ajaloolisel taustal, kust ei puudu dokumentaalandmed ja reaalsed poliitilised sündmused. 

Udo Uibo ütleb: Lopsakas fantaasia, põnev faabula, loomulik ja ladus jutujooks, suurepärased kirjeldused, kindlakäeline kompositsioon, pädevuse mulje loomise oskus mitmel alal (poliitika, nuhkimine, Leningradi tänavad, meresõit, pommide panemine, karate, Aafrika floora ja fauna, neegerpresidentidega abiellunud vene naiste hingeelu jne) 

Lõik raamatust:

August tunneb, et merelt tõuseb jäine hingus üha kõrgemale, ikka kõrgemale mööda keha. Juba ei suuda ta liigutada oma jalgu, siis käsi... Ja jälle näeb August läbi külma udu, mid on kerkinud peaaegu silmadeni, kiikhobusel kappavat blondi väikemeest, kes rõõmsalt käega viibates haihtub pikkamisi olematusse...

Saaremaal elava kaugesõidukapteni Lembit Uustulndi haarav ja põnev romaan, mis saab alguse II Maailmasõja eelõhtul Kuressaares. Hoogne tegevus kandub Leningradist Kanaari saartele, Ameerika Ühendriikidest Lemaaniasse, korrumpeerunud Aafrika riiki. Ameerika ja Nõukogude Liidu ristuvaid huve esindavad LKA agent Thomas Thamerick ja GRU agent Leonid Tamov. Raamatule lisavad värvi eksootilised paigad, kaunid naised ja usutavalt esitatud intriigid. Ja igal lugejal on võimalus vähehaaval selgusele jõuda, kuidas on selle suurriikide mõjusfääride jagamisega seotud Eesti ja Eestimaa mehed.

"Algolagnia" (kreeka k. άλγος “valu”, λαγνεία “himu”) on lugu ühest pisut ebatavaliste naudinguallikatega noormehest, kes hilisõhtul Tallinnas kelnerina töötades kohtub kahe vampiiriga. Pärast üht ööd Alisiga on Casey nõus unustama oma senise elu ning järgmised neli aastat elab ta koos vampiiridega vaheldumisi Pariisis ja Venemaal. Käesolev romaan, mis on noore lootustandva autori kolmas teos, saavutas 2008. aasta romaanivõistlusel III koha.

Mis ühendab oma tööst tüdinud programmeerijat, kes võidab loteriiga miljoni, arheoloogi, kes sõidab vaatama kauget, ainult süngete kuulduste järgi tuntud linnakest või kosmosekoloonias kasvanud kummalist poissi, keda ainsana oma kaaskodanikest ei paina paaniline hirm kohaliku looduse ees…? Olgugi, et käesoleva kogumiku lood on nii stiililt kui sisult väga erinevad, ühendab neid kõiki süvenemine tegelaste sisemaailma. Kõigis neis kujutatakse tänapäevast "inimest tänavalt" fantastilises, omaenda seaduste järgi toimivas maailmas. Kõik need räägivad Inimese kohtumisest Võõraga. Midagi meelepärast peaks siit enda jaoks leidma iga ulmesõber.

Kristjan Sander (1977) on värvika stiiliga eesti ulmekirjanik, kelle loomingust leiab näiteid peaaegu kõigist fantastika alamžanridest tõsiteaduslikust ulmest õuduskirjanduseni. Sanderil on ilmunud lühiromaanid "Valguse nimel" (2003) ja "13 talvist hetke" (2008). Valikkogusse "Õhtu rannal" on koondatud 7 lühemat või pikemat juttu 14 viimasest aastast.