Tooted

Pean tunnistama, et kohanesin üllatavalt kergesti puuriselu tingimustega. Mis puutub asja materiaalsesse külge, siis nautisin lausa paradiisirõõme: päeval täitsid ahvid mu vähimadki soovid, öösel jagasin ilmaruumi ühe kõige kaunima tüdruku aset. Harjusin selle elulaadiga niivõrd, et terve kuu ei teinud ühtegi tõsisemat katset selle lõpetamiseks, lakkasin koguni tajumast tema erakordsust ja alandavaid külgi. Vaevalt õppisin juurde mõned ahvikeelsed sõnad, ei midagi enamat. Loobusin püüetest Ziraga kontakti luua, nii et kui algul kalduski vaistlikult minus mõistuslikku olendit nägema, pidi ta nüüd nõustuma Zaiuse väidetega ja käsitama mind kui oma planeedi inimest, see tähendab kui looma, ent igal juhul mitte kui mõistuslikku olendit. Pierre Boulle (1912–1994) sündis Avignonis. Omandanud inseneri elukutse, töötas ta 1936–1939 tehnikuna Briti kummipuuistanduses Malaisias. Teise maailmasõja künnisel läks ta vabatahtlikuna Prantsuse sõjaväkke Indohiinas. Prantsuse vastupanuliikumise ja Charles de Gaulle'i poliitika toetajana langes sõjavangi. Kannatused ja katsumused vangistuses ajendasid teda kirjutama esimest menuromaani "Sild üle Kwai jõe", mille ta avaldas 1952. aastal, pärast Prantsusmaale naasmist. Boulle'i mõlema menuromaani kuulsust on tugevasti suurendanud nende põhjal tehtud filmid. "Sild üle Kwai jõe" (režissöör David Lean) sai 1957. aastal mitu Oscarit. "Ahvide planeedi" alusel vändatud film (1968) aga kujunes teleseriaalide ja animafilmide kaasabil kinodes kultusteoseks.

Briti luure röövib Higginsi varasematest teostest tuttava Liam Devlini ja sunnib teda taas osalema võigastes mängudes, mille eesmärk on sedapuhku NATO salarelva varastanud KGB palgamõrtsuka tabamine. Ühise eesmärgi nimel on pandud tegutsema mitme riigi salateenistused ja hulk osavaid ja surma põlgavaid karastunud mehi. Neile sekundeerib kaunis ja julge prantslannast sõjafotograaf Anne-Marie Audin, kes ei tohi oma armastust Ameerika päritolu haritlasest sõjamehe Martin Brosnani vastu neid ees ootavast ohtlikust operatsioonist tähtsamaks pidada. Ja algabki tagaajamine Jack Higginsi jäägitult haaravas stiilis, milles üks šokk järgneb teisele.

Ed McBain on väljapaistev Ameerika kriminaalromaanide autor, kelle üle neljakümne teose tegevuspaigaks on muutumatult 87. politseijaoskond, mille mõrvarühma juhib terane ning mõnus detektiiv Steve Carella. Käesoleva teose pealkiri on petlik; tegemist on julma, üsna eriskummalise ja algul hargnematu mõrvalooga, mis Carella meeskonnalt täit pingutust nõuab. (raamatukoi.ee) Politseiromaan. Ühel vihmasel päeval jätab keegi musta riietunu kõrvalisse New Yorgi bussipeatusse vedelema kandekoti, millest õnnelik leidja avastab ... maharaiutud käe! Samal ajal jääb linnas kadunuks kolm inimest: üliveetlev striptiisitar, seelikukütist meremees ning striptiisibaari trummar. Ja selgub, et nad kõik on omavahel seotud. Omanikuta käsi juhatab detektiivi verise kiremõrva jälile.

Ulmejutustuse tegevus toimub Himaalaja mägedes budistlikus kolkakloostris Bhutani ja India piiril ning ühes orus, "unustuse hõlma vajunud maailmas", kus täituvad inimeste soovid. Autor on suutnud keskaegse budismi maailma ja Läänest tulnud kutsumata külaliste kokkupõrget kujutada tõetruult ja põnevalt.

HARI SELDON -- ...sündinud Galaktika Ajastu 11 988. aastal, surnud 12 069. Tavaliselt antakse aastad jooksva Asumi ajastu tähistuses, so --79 kuni 1 A. A. Sündinud keskklassi perekonnas Heliconil, Arcturuse sektoris (kus ta isa kaheldava autentsusega legendi järgi oli tubakakasvataja planeedi hüdropoonilises vabrikus), ilmutas ta juba varases nooruses hämmastavat andekust matemaatika alal. Arvukalt on säilinud lugusid tema võimetest ja neis esineb vasturääkivusi. Räägitakse, et kaheaastaselt oli ta... ...Kahtlemata oli tema panus suurim psühhoajaloo alal. Enne Seldonit oli see üksnes ähmane aksioomide kogum; tema jättis endast järele sügava statistilise teaduse... ...Kõige autoriteetsemaid andmeid tema elust pakub biograafia, mille on kirjutanud Gaal Dornick, kes noore mehena tutvus suure matemaatikuga kaks aastat enne viimase surma. Lugu nende kohtumisest... GALAKTIKA ENTSÜKLOPEEDIA Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (sünd 1920) jutustab oma romaanis "Asum" elust Galaktikaimpeeriumis ja psühhoajaloolase Hari Seldoni võitlusest, mille eesmärk on Asumi rajamise abil vältida kümneid tuhandeid anarhia-aastaid inimkonna ajaloos.

Kloun istus kiiresti maha. Bayta vaatas põrandale. Aegamisi, aegamisi tõmbas ta alahuule hammaste vahele. Mis lausus kähiseva sosinaga: "Ma olen veendunud, et Teine Asum suudab võita, kui Muul teda enneaegselt ei taba. Ta on hoidnud oma saladust; seda saladust on tarvis hoida; sel on oma eesmärk. Te peate sinna minema; teie poolt edastatav informatsioon on elulise tähtsusega... see muudab kõik. Kas te kuulete mind?" Toran hüüdis peaaegu paaniliselt: "Jah, jah! Ütle meile, kuidas sinna pääseda, Ebling! Kus ta asub?" "Ma võin teile öelda," lausus nõrk hääl. Ta ei teinud seda kunagi. Bayta, näost tardunud ja kahvatu, tõstis aatomipüstoli ja tulistas. Lask kajas vastu. Vööst kõrgemal polnud Mis'i enam olemas ja tema taga seinas haigutas sakiliste äärtega auk. Kangestunud sõrmede vahelt libises Bayta relv põrandale. Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov jätkab oma romaanitriloogia teises osas Asumi ja Impeeriumi vahelise võitluse ja Asumisiseste konfliktide kirjeldamist.

Stockholmis Skanseni loomaaias leiab ahmipuuris vääritu lõpu kriminaalse sündikaadi käsul Rootsi saabunud Kreeka gängster. Samal ajal kaovad Slagsta põgenikekeskusest kaheksa Ida-Euroopast pärit naist ja Stockholmi Lõunakalmistult leitakse jõhkralt mõrvatuna juudi emeriitprofessor aju-uurija Leonard Sheinkmann. Mis on neil juhtumeil ühist koltunud päevikuga aastast 1945? Ja kuidas see võiks olla seotud politseiuurija Arto Söderstedtiga, kes veedab oma suure perega puhkust Itaalias Toscana rannikul? Asjasse asub selgust tooma A-rühm komissar Jan-Olov Hultini juhtimisel. Näiliselt seosetuist juhtumeist moodustub võrk, mis ulatub üle Euroopa nii ajas kui ka ruumis.

See juhtus teisipäeval, 22. oktoobril. Metsnik Jochen Joobs oli vihane. Ta vandus. Tema jaoskonna keskele, 27. kvartali piirile oli siginenud piklik mullaküngas. Tema pointer Tocki oli kontrollkäigul hakanud lõhna ajama ja juhtinud metsniku kahe pöökpuu vahele kiiruga lehekõdu, kitkutud sõnajalgade ja samblaga kaetud mullahunniku juurde, mis viitas sellele, et sinna oli alles hiljuti midagi maetud. Sõnajalad olid võrdlemisi värsked, haud võis kõige rohkem kaks-kolm päeva vana olla. Keegi oli ehk osa salasaagist sinna peitnud? Aga kes? Salakütt? See oleks tema jaoskonnas uskumata uudis. Jochen Joobs tõi kohale ühe metsatöölistest, kes sealsamas lähedal saetud puid riita ladusid, ja laskis tal mullahunniku laiali ajada. Oodatud metssea või põdra asemel tuli päevavalgele koer. Musta-valgekirju saksa dogi. Mis seal oli juhtunud?

Inglise kirjaniku Mary Wollstonecraft Shelley (1797 – 1851) teos kuulub ulmekirjanduse klassikasse. Vanade õudusjuttude laadis põnevasisuline romaan seab eesmärgiks inimloomuse vaatlemise; olulisel kohal on eetiline probleem looja vastutusest oma loomingu ees.

Monika on auahne ja hinnatud arst, kes püüab hingetühjust korvata laitmatu renomee, välise külluse ja täiusega. Maj-Britt aga tugevasti ülekaaluline naine, kes on elu parimad aastad veetnud kodu kaitsvate seinte vahel. Kaht täiesti erinevat naist ühendab sarnane hingeseisund: nad on mõistnud end üksindusse ja elavad mineviku unustamise nimel. Pärast üht kirja ja autoõnnetust viib aga elu Monika ja Maj-Briti kokku...

Walter Stackhouse on üle kolme aasta oma neurootilisele naisele Clarale olnud truu ja toetav abikaasa. Ometi avastab mees, et ta on hakanud fantaseerima naise surmast. Ja kui Clara surnukeha leitaksegi ühe kalju jalamilt viisil, mis sarnaneb Helen Kimmeli nimelise naise hiljutise surmaga, kelle mõrvas tema abikaasa, hakkab politsei huvi tundma ka Walteri vastu. Mees sooritab mitu vale tegu, mis rikuvad ta karjääri ja maine, lähevad talle maksma ta sõbrad ja lõpuks ähvardavad tema elu. Eksimatu psühholoogilise sügavuse ja hüpnootilise haaravusega kujutab Patricia Highsmith olukorda, kui ületatakse ohtlik joon fantaasia ja reaalsuse vahel.

Tuleviku läänemaailma vapustab rahaahne Al-Mahdi sepitsetud pantvangidraama. Vahemere luksuskuurordis. Röövitud noort ja rikast pärijannat ning tema sõbratari lähevad vabastama oma ala tipud, kellest üks, Casual Friday, laseb end heita kõledasse keldritürmi satikatest söödud näitsikutele seltsiks. See on tema viimane operatsioon enne puhkust, misjärel kavatseb ta külastada Soome linna Turut, et seal oma silmaga üle vaadata kuulu järgi tuttav Jussi Valtteri Vares. Turust on paraku saanud pagulaste elupaik ja juba eakas Vares on vahetanud eradetektiivi töö sissesõidulustimaja öövahi ameti vastu. Vana Vares ei oska aga uneski aimata, milline kohtumine saatusel talle varuks on.

Öises Helsingis liigub ringi salapärane mees, kes tunneb vastupandamatut huvi üksikute kaunite naiste vastu. Ükski lukk, riiv ega uksekett teda ei takista. Algul peab politsei jutte pimedatesse magamistubadesse hiilijast nõrganärviliste naiste väljamõeldiseks, kuid juhtumis sagenevad ja tõestusmaterjal koguneb. Vilunud detektiivromaanide meister Matti Yrjänä Joensuu ei kirjuta lihtsalt õuduslugu. Ta tungib inimhinge keerdkäikudesse ning seab romaani tegelased -- ja lugeja -- silm silma vastu iseendaga.

"Lugu on nii, et me leidsime tolle naise käekoti üles," ütles ta. "Käekoti?" See sõna jäi nagu õngekonks Pelle mällu kinni, aga talle ei antud aega selle üle juurelda. "Jah, tal oli käekott ühes, aga seda ei leitud. Sugulased, keda ta linnas vaatamas käis, kinnitasid seda ja me muidugi teadsime, et see peab kuskil olema." "Nojah," ütles Pelle, "see on ju õigus. Olgugi et sellest ajalehes ei kirjutatud." Jonsson vaatas talle kavalalt naeratades otsa, nagu oleks ta kõigest hoolimata tema terasust hinnanud.

Heimito v. Dodereri romaan on ilmunud aastal 1938. Teost on tavatsetud psühholoogiliste kriminaalromaanide žanrisse liigitada, liiatigi peetakse Dodereri seetõttu mainitud žanri üheks rajajaks maailmakirjanduses. Dodereri talent on selles teoses andnud midagi hoopis enamat kui žanrimääratlus seda lubaks – nimelt hiilgavalt läbimõeldud illustratsiooni postulaadi kaitseks, mille sisu on parimini kokku võetud pealkirjas endas ja mis käsitleb Dodereri kui kirjaniku kontseptsiooni “inimesest iseenda otsingul”.

Enamik kaasaegseid Lääne fantaste maalib naiivseid pilte võitlusest gangsterlusega kosmoses ja muudest seiklustest galaktilises mastaabis. Asimovi fantastika läheb teist teed. Tema tulevikukangelased ei otsi kunagi seiklusi seikluste pärast, vaid lahendavad üldinimliku tähtsusega probleeme. Heaks näiteks Asimovi humaansusest ja isegi filosoofilisest sügavusest ongi käesolev romaan.

Kriminaalromaan, mida rootsi kriitika on üksmeelselt nimetanud viimaste aastakümmnete parimaks debüütraamatuks oma žanris.

Nimeka prantsuse detektiivkirjaniku Maurice Leblanci (1864-1941) teose peategelane on laialdase tunnustuse võitnud eradetektiiv Jim Barnett, Pariisi kõrgseltskonda kuuluv kelm, kes kohalikku politseiinspektorit narritades suudab ka kõige keerulisemad olukorrad enda kasuks lahendada. Peadpööritavatest seiklustest väljub ta ikka terve naha ja kuningliku honorariga.

Ungari kirjaniku Jenő Rejtő (1905-1943) 1939. aastal P. Howardi varjunime all ilmunud, rohkete ootamatute pöörakute ja puäntidega, vaimukas ja stiilne krimkaparoodia, millest on 1963. aastal vändatud meilgi omal ajal linastunud film "Alasti diplomaat".

Kate Rashid, maailma üks rikkamaid ja ohtlikumaid naisi, on olnud tunnistajaks, kuidas tema vennad üksteise järel tapeti, ja nüüd on ta vandunud kättemaksu. Mis sellest, et nad üritasid mõrvata Ameerika Ühendriikide presidenti või et nende soontes voolas sulaselge nurjatus. Nad olid tema vennad ja vaenlastel tuleb selle tapatöö eest maksta. Sean Dillon, Valge Maja operatiivtöötaja Blake Johnson, Ameerika president... nende aeg tuleb varsti ja üksnes Rashid teab, millal ja kuidas.

Ameerika detektiivkirjanduse klassik kujutab oma kriminaalromaanides "Klaasist võti" ja "Kõhn mees" kaasahaaravalt elu ja kuritegevust Ameerika linnades 1930-ndail aastail. "Klaasist võtit" võib pidada poliitiliseks kriminaalromaaniks, "Kõhn mees" kuulub aga traditsioonilisse detektiivkirjanduse žanrisse. Hammetti romaane on palju filmitud. Ka Tallinnfilm on "Klaasist võtme" järgi teinud filmi "Bande".

Ühel ilusal päeval kolib Normandias asuvasse Cholong-sur-Avre’i linnakesse tavaline Ameerika perekond: isa, ema, kaks last ja koer. Kes nad on? Pereisa Fred peab end memuaarikirjanikuks, kuid teeskleb miskipärast, et tal on käsil raamat Normandia dessandist. Pereema Maggie on ületamatu grillipidude korraldaja. Peretütar Belle teeb igati au oma nimele ja -poeg Warren oma isa valitud teele. Ja koer? Tema kannab kõigutamatult oma salapärast nime – Malavita ehk närune elu. Nii et perekond nagu iga teinegi, kui mitte arvestada üht tühist tõsiasja: pereisa Fred on tegelikult Giovanni Manzoni, endine maffia aumees, kellest on saanud ülejooksik.

Kummitused kloostris : Pealinnast Hanyuani naasev kohtunik Di kaaskond jääb mägedes äikesetormi kätte. Ainus sobiv ulualune on lähedal asuv taoistlik Hommikupilve klooster. Kuid nagu arvata võib, siis püha klooster pole sugugi nii rahulik paik, nagu alguses paistab. Kohtunik Di peab lahendama järjekordse mõistatuse, mis on seotud kummituste, vanade kuritegude ja vandenõuga. Lakksirm : Aastal 664 naaseb kohtunik Di ringkonnaprefektuurist nõupidamiselt ja saab võimaluse nädal aega puhata oma kolleegi juures Weipingis. Kuid sooja vastuvõtu asemel kohtub Di väga närvilise kohtunik Tengiga ja puhkusest pole enam juttugi – hargneb põnev mõrvalugu rahast ja pettustest. Robert Hans van Gulik (1910–1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, üks Tangi dünastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid.

Pärast lahutust tahab Sonia vaid üht: unustada läbielatu ja leida hingerahu. Oma elu muutmiseks asub ta füsioterapeudina tööle mägedes avatud uues spaahotellis. Ent seni turismi eest suletud külakeses hakkavad toimuma veidrad sündmused, mis näivad esiotsa pahatahtliku kiusuna hotelliomaniku vastu. Kui Sonia kuuleb kohalikku muistendit, mis jutustab hinge müümisest kuradile, omandab toimunu hoopis uue, kurjakuulutava tähenduse... (raamatukoi.ee)

Raamatu autor, tuntud poola filatelist, kirjanik ja tõlkija Andrzej Piwowarczyk sündis 14. oktoobril 1919 ning debüteeris 1937. aastal poeemiga "Õhtune hetk", tuntuks aga sai eelkõige kriminaalromaanidega, millest populaarsemad on "Vana kell" (1956), "Kapten Gleb jutustab" (1958) ja paljudesse euroopa keeltesse tõlgitud "Lahtine aken" (1961). Avaldanud ka filateeliaalase teose "Poola markide laat" ja tõlkinud Tšehhi kirjandust.

Pidanud kümmekond aastat ajalehe "Helsingin Sanomat" kuritegude osakonna juhataja ametit, hakkas Sariola 1966. aastal vabakutseliseks. Viljakaks kujunenud loomingus on ta oma kriminaalromaanide alapealkirjana kasutanud enamasti nimetust "politseiromaan", mis on põhjendatud eriti sellega, et ta püüab neis püsida võimalikult olustikupäraselt politseringkonna argipäevas. M. Sariola keskseks tegelaseks ja ideaaliks on komissar, hiljem kriminaaljälitaja Leo Olavi Susikoski: hea välimusega, korrektne keskklassi ellusuhtumise esindaja. Antud raamatus on kritegusid selgitavaks kangelaseks Matti Viima. Suurima leviku osaliseks, arvukate tõlgete kaudu isegi rahvusvahelises ulatuses, on M. Sariola kriminaalromaanidest saanud "Laia tee seadus", millele 1969. aastal määrati prantsuse Seiklusromaani auhind.

Kuriteopaik pakub kõige õudsemat pilti, mida Baseli komissar Hunkeler oma ametis seni on näinud... Uurimise käigus siiski selgub, et ohver on esmalt maha lastud ja siis alles aiamajakese katusepalgi külge riputatud. Juhtum muutub üha mõistatuslikumaks, sest ilmnevad jäljed, mis viivad sõjajärgsesse minevikku ja näitavad kogu mõrvalugu hoopis teise nurga alt.

Maailma tuntumaid põnevusromaanide autoreid viib "Lõputus öös" oma tegelased Gröönimaa jääkilbile, kus teeb hädamaandumise liinilennuk. Nagu selgub, on reisijate hulgas kaks kurjategijat, kes üritavad pääseda rannikule, kus neid juba oodatakse.

Need olid andmed, mis Kasail oli õnnestunud välja uurida. Miharal kadus viimanegi eluisu. Veel üks tunnistaja, kes kinnitab, et Yasuda sõitis just selle rongiga. Sealjuures pesuehtne, mitte fabritseeritud. Tähtis tegelane, kelle reis oli ammu ette kavandatud. Tema nimi seisis Aomori ja Hakodate vahel kurseeriva praami kontrolltalongil. Kõik see ei jätnud pisemalegi kahtlusele ruumi. Kasai tõusis. "Kena ilmake täna! Kuidas oleks, kui jalutaksime õige raasike?" Väljas paistis ere päike. Tema soojad kiired kuulutasid kevade algust. Paljud käisid juba ilma mantlita.

"Marsi kroonikad" kasutab tosinat või enamat koostisosa teadusliku fantastika raudvarast: telepaatiat, materialiseerunud kujutlusi, roboteid, massihüpnoosi, lõikuvaid ajatasandeid, sinisest fosforvalgusest tehtud üliolendeid, Viimse Mehe ja Viimse Naise gambiiti, Maa inimeste enesetappu ...

"Marsi kroonikad" kasutab tosinat või enamat koostisosa teadusliku fantastika raudvarast: telepaatiat, materialiseerunud kujutlusi, roboteid, massihüpnoosi, lõikuvaid ajatasandeid, sinisest fosforvalgusest tehtud üliolendeid, Viimse Mehe ja Viimse Naise gambiiti, Maa inimeste enesetappu ...

Läti nõukogude kirjaniku Andris Kolbergsi satiirilise koega romaan rahva vara riisujatest ja miilitsatöötajate võitlusest nende vastu.

Romaani ainestik on tinglik-fantastiline, mis pidi pärinema olematu ameerika proletaarse kirjaniku Jim Dollari sulest. Autor on kasutanud lääne-euroopa detektiivjuttude tavalisi stampe, suunates nende teraviku imperialismi ja fašismi hävitavate jõudude vastu. Teose positiivse romantika ja muinasjutusära on pühendatud kõigi maailma maade ja rahvaste töölisklassi loomisjõu ülistamisele. Eesrindlikust ameerika töölisest Michael Thingsmasterist - asjade loojast - sai muinasjutulise töölisühingu "Mess-mend" rajaja ...

Vendade Strugatskite kaks ulmejuttu "Miljard aastat enne maailmalõppu" ja "Väljasõit rohelisse" käsitlevad mõlemad, kuigi erinevat aspektist, inimliku vastutuse probleemi. Esimeses on tegu käsitamatu jõuga, mis püüab mõjutada teaduse arengut, teises puutub inimkond kokku Maa-välise tsivilisatsiooniga. "Väljasõit rohelisse" peaks ilmuma 2016.a. uue täiendatud väljaandena (ca kümnendiku võrra pikemana kui 1987.a. tõlge, lisaks Boriss Strugatski järelsõna). "Väljasõit rohelisse" on aluseks ja inspiratsiooniks Andrei Tarkovski 1979.aastal valminud kultusfilmile "Stalker". Teosest "Väljasõit rohelisse" valmib ka teleseriaal.Värske adaptsiooni režissööriks saab Alan Taylor, kes oli filmi Terminator: Genisys taga ning on kaasa löönud ka sarja Game of Thrones juures. Stsenaristiks on Jack Paglan.Täpsemad andmed sarja kohta veel puuduvad, kuid projekt on töös.

Ameerikas mitmeid autasusid võitnud menuraamatute autor, endise pankuri Paul Erdmani (s. 1932) põnevusromaan panganduse ja suure raha ümber keerlevatest intriigidest, kus mäng käib kõrgete panuste peale ja kuhu on kistud ka Ameerika president koos suurriikide pankurite ja maffiaga.

Ruth Rendelli kriminaalromaanis "Mõni luiskab, mõni sureb" lahendab mõrvajuhtumit Rendelli lemmikdetektiiv, Kingsmarkhami-nimelise väikelinna vanaldane elutark ja südamlik peainspektor Wexford. Rahvarohke popmuusikafestivali järel leitakse selle toimumiskoha lähedalt noore naise laip, ja mõistagi on juhtunu tagamaad hoopis teistsugused, kui algul paistab. (raamatukoi.ee)

Suvi teeb Savonlinnast rahvusvahelise turismikeskuse. Linna peamises vaatamisväärsuses, keskaegses Olavinlinnas on tudengineidudest giididel palavad päevad. Suveidülli lõpetab mõrv... Sündmuste käigus hakkavad hargnema keerulised inimsuhted, mida toidavad armastus ja armukadedus, karjäärihimu ja külm arvestus. Eeva Tenhuse kerge huumoriga kirjutatud teos kuulub soome detektiivikirjanduse klassikasse.

Tuntud prantsuse kriminaalromaanide autor Gaston Leroux (1868-1927) on Eestis tuntud ennekõike romaani "Ooperikummitus" loojana. Vähem on eesti lugeja tuttav tema kriminaalromaanidega, kus läbivaks tegelaseks on Joseph Rouletabille, noor terane reporter ja nutikas analüüsija, tänu kellele lahenevad nii mõnedki esmapilgul lahendamatuna näivad situatsioonid ja saladused. Rouletabille kuulub kirjandusliku tegelasena samasse kategooriasse kui Sherlock Holmes, Hercule Poirot, Miss Marple, Nero Wolfe, Martin Beck -- kui loetleda kõige tuntuimaid. Eesti keeles on Rouletabille-sarjast seni ilmunud vaid "Kollase toa saladus", millele on vihjeid ka käesolevas romaanis. Ka "Mustas kleidis daami parfüümis" on probleemide lahendajaks Joseph Rouletabille. Tänu temale sõlmitakse viimaks kauaaegsete armastajate Robert Darzaci ja Mathilde Stangersoni abielu, sest nende vaenlane, Mathilde`i esimene mees on surnuks tunnistatud. Ent vaevalt on vastabiellunute pulmareis alanud, kui kaunitar Mathilde kutsub Rouletabille appi. Nende halastamatu vaenlane on end taas näidanud. Olukord muutub ärevaks: kadumine, kuritegu, mõrv… Rouletabille peab mängu panema kogu oma vaistu ja võrratu tarkuse, et lahendada see tõeline "kummituslugu".

"Naiste maailm" (1976 ja 1978) on Eesti kirjaniku Henn-Kaarel Hellati kaheköiteline ulmeromaan. Antiutoopia kirjeldab tulevikumaailma, mida asustavad peamiselt naised, väikesel hulgal mehi aga aretatakse pelgalt paljunemisfunktsiooni tagamiseks. Hellatile tuntuse toonud romaan ilmus krimi- ja ulmeromaanide sarjas "Mirabilia". See oli sarjas esimene Eesti algupärand ning ilmus tiraažiga 40 000.[1] Ajakirjanik Ardo Kaljuvee on nimetanud Eesti Päevalehes Hellati teost esimeseks eesti ulmeromaaniks[2]. Teisalt on ulmekirjanik Siim Veskimees öelnud "Naiste maailma" (ja samuti Eiv Elooni romaani "Kaksikliik") kohta: "Kuulsaks on saanud hoopis soperdised, mis meie algupärase ulme mainet sedavõrd kahjustasid, et see siiamaale tunda annab."[3] /Vikipeedia/