Tooted

Ameerika suurkirjaniku, Nobeli preemia laureaadi üks tuntumaid romaane (1932) käsitleb mitme rööbiti jälgitava inimsaatuse kaudu Ühendriikide lõunaosa traagilisi probleeme – rassiviha, usufanatismi, minevikkupööratust, jaatades samas elu igiväärtusi.

Chris Kala on üsna tavaline tegelane, keda võiks mõnikord tänaval kohata. Samas, arvestades, et kutt jättis raamatu nimel keskkooli pooleli – pole siin tavalist midagi. Seks, viha, vägivald ja roppused on mõtted, mis mõlguvad meil kõigil. Chris julges need paberile panna.

Elu presidendi kõrval on kõike muud kui tavaline. Selle raamatu on oma mälestuste põhjal kirja pannud Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini abikaasa Naina Jeltsina. Siiras ja vahetu lugu kirjeldab kolkaküla tüdruku teekonda maailma ladviku hulka – saatuse tahtel sai Naina Jeltsina elust murrangulisel ajajärgul osa suure riigi ajaloost. Presidendi abikaasana nägi ta väga lähedalt erakordseid ajaloolisi sündmusi – Venemaa esimesed üldrahvalikud presidendivalimised, 1991. aasta augustiputš, NSV Liidu kokkuvarisemine, 1993. aasta poliitiline kriis, 1998. aasta finantskriis ja paljud teised. Esialgu lastele ja lapselastele jäädvustatud memuaaridest on suur osa seotud Boriss Jeltsiniga, kellega Naina elas koos üle viiekümne aasta. Saame teada, kuidas nad kohtusid, kuidas arenesid nende suhted, kuidas kasvas nende pere. Mälestused hõlmavad pika ajavahemiku 1930. aastatest kuni meie päevini, pakkudes ajalooliselt huvipakkuvat ja ehedat pilti elust Venemaal. Raamatut illustreerivad üle 100 mustvalge ja värvifoto autori noorpõlvest, Jeltsinite eraelust ja presidendipaari ametlikest visiitidest. Varem avalikkusele kättesaamatud fotod avaldatakse Jekaterinburgis asuva Boriss Jeltsini presidendikeskuse arhiivi loal.

Monograafias analüüsitakse eurointegratsiooniga seotud õigus- ja majandusprobleeme ning intellektuaalomandi õiguskaitset Euroopa Liidus. Vaadeldakse Euroopa Liidu teket ja institutsioone, intellektuaalomandi õiguskaitset Euroopa Liidus, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja intellektuaalomandi õiguskaitset, Euroopa Liidu innovatsioonipoliitikat, tehnoloogia siirmise majandusõiguslikke aspekte ning intellektuaalomandi õiguskaitse uute objektide -- mikrolülituste topoloogia ja andmebaaside õiguskaitset.

Ameerika ulmekirjaniku R.A. Heinleini (1907-1988) romaani peakangelanna on geneetiliselt parimast materjalist loodud tehispersoon, kes tegutseb salakullerina lähituleviku maailmas, kus valitseb kaos. Välise kindlusetuse vastukaaluks igatseb Friday kaaslase turvalist õlga, kuhu toetada. Sunnitud pagenduse tingimustes võtab Friday ette ilmaruumireisi, et leida planeet, kuhu rajada kodu. Reisi ajal selgub, et ta täidab ühtlasi ülesannet, mille lahendusest sõltub tema elu.

Algupärase vandenõutriloogia "Illuminatus!" teine jagu, ajatute tõdede, kriminullikaanoni ja salaajaloo vaimuka kokteilina serveeritud "Kuldne õun" kujutab endast lustlikku juhendit eluks planeedil Maa.
Miks gorillad ja delfiinid enamasti inimestega ei räägi?
Kuidas on tegelikult seotud kaosejumalanna Eris ja Trooja sõja ajalugu?
Kes tappis president Kennedy?
Mis on fnordid ja kust tulevad lendavad taldrikud?
Kas kolmandat maailmasõda saab ära hoida?
Miks on dollarikupüüril püramiid?
Kes on illuminaadid ja milline on nende salaplaan?

Mõistust vaaruma panevaid vastuseid koos nostalgilise pilguheiduga kontrakultuuri kujunemisele pakub teine anne satiirilisest ulmepõnevikust ja konspiratsioonikirjanduse alustalast "Illuminatus!". Teid on hoiatatud!

Mina-vormis romaani tegevus toimub 20. sajandi sõjajärgsel Saksamaal.

Viktor Pelevini romaani „iPhuck 10” tegevus toimub 21. sajandi teisel poolel. Selle peategelane, algoritm Porfiri Petrovitš, iseloomustab ennast kui oma ajastu tüüpilist vene tehisintellekti. Tema erialaks on kuritegude uurimine, ühteaegu kirjutab ta nendest ka kriminaalromaane, teenides sel moel politseivalitsusele sissetulekut. Romaani teine peategelane on varakas kunstiteadlane Maruha Tsho, kes tegeleb niinimetatud kipsiajastu ehk 21. sajandi esimese veerandi kunsti uurimisega. Kunstituru analüüsimiseks vajab ta abilist ja rendib selleks algoritm Porfiri. „iPhuck 10” on üks seksituru kallimaid armumänguvidinaid ja samas ka Porfiri kõige kuulsama kriminaalromaani pealkiri. Seesinane romaan on sajandialguse politseiproosa tõeline pärl, mis pakub põhjalikku ülevaadet armastuse, kunsti ja ülepea kõige muu arengust mitte eriti kauges tulevikus.

Perekond King – Hawaii ühe mõjuvõimsaima peredünastia ja ühtlasi suurima maaomaniku järeltulijad – on jõudnud faasi, kus tuleb hakata elu põhiväärtuseid kõvasti ümber hindama. Matthew Kingi tütred – 10-aastane krapsakas Scottie ja 17-aastane narkootikumidega pahuksisse sattunud mässumeelne Alex – toovad mehele hulgaliselt halle juuksekarvu. Olukorra teeb raskemaks asjaolu, et laste karismaatiline ema, igal hetkel põnevust otsinud Joanie lamab pärast rasket mootorpaadiõnnetust koomas, ilma et arstid talle mingisugust elulootust annaksid. Matt kutsub kokku sugulased ja lähedased sõbrad, et nad saaksid Joaniega hüvasti jätta. Niigi raske olukorra muudab veelgi hullemaks avastus, et on üks inimene, kellele ta pole veel abikaasa seisundist teada andnud – nimelt mehele, kellel oli tema naisega kuum armuafäär... Olles sunnitud oma elus palju ümber hindama ning "varulapsevanema" staatusest täieõiguslikuks perekonnapeaks tõusma, asub Matt koos tütardega teele, et otsida üles abikaasa armuke. Emotsionaalne lugu rännakust, kus selgub, milline suund elu teelahkmel võtta...

Kümme elust röövitud aastat... Béatrice´il tuleb oma Aasia-vaimustuse eest ränka hinda maksta. Teda süüdistatakse uimastitega salakaubitsemises ja mõistetakse surma poomise läbi. See on tõsilugu.

1993. aastal Kanadas avaldatud "Kivist päevaraamatud" on kirjutatud Daisy Goodwill Fletti autobiograafiana. Raamatus on kirjeldatud Daisy elu sünnist 1905. aastal kuni surmani Floridas 1990-ndatel aastatel. Daisy on täiesti tavaline naine ning Shields jälgib tema elu ühest aastakümnest teise, tema esimest ja traagiliselt lõppenud abielu, teist abielu, lastekasvatamist, tema masendushetki ja elu Floridas, kui lapsed on suureks kasvanud. Raamatus on piir dokumentaalse ja ilukirjandusliku vahel võimalikult häguseks tehtud, ning tõsielule lähendavad seda ka lisatud fotod. USA-s sündinud ja praegu Kanadas elav Carol Shields hakkas ülikooli õppejõu karjääri kõrvalt kirjutama võrdlemisi hilja, ajal, mil tema viis last olid juba peaaegu täiskasvanud. Ta on kirjutanud luuletusi, näidendeid ja lühijutte, kuid tuntuse on talle siiski toonud romaanid, ning eriti "Kivist päevaraamatud", mis võitis mitu auhinda, sealhulgas ka 1995. aasta Pulitzeri preemia ja Rahvusliku raamatukriitikute auhinna. Samuti jõudis see Bookeri preemia lõppvalikusse. Shields ise on öelnud, et ta tahab oma raamatutes väärtustada nn. tavaliste inimeste elusid, pannes kirja nende lood. Tundub, et need lihtsad lood leiavad suurt vastukaja, sest Shieldsi iga uut raamatut oodatakse ja see tõlgitakse kohe paljudesse keeltesse.

Käesolev raamat on määratud mitte ainult botaanikuile-eriteadlastele, vaid see tahab kodumaa taimeriigi tundmaõppimisel abiks olla ka kõigile armastajaile. Raamat sisaldab kõik Eesti piirides leitud kodumaised kui ka sissetoodud taimeliigid. Selleks on K. Eichwaldi poolt koostatud meil esinevate soon-eostaimede ja õistaimede kriitiline nimestik. Liikide kirjeldamisel on suurt rõhku pandud kirjelduste täpsusele.

Keegi valetas. Keegi teab tõde. Keegi jälgib sind. Kui Sasha North Elleni ellu tuleb, on Ellen nagu ära tehtud. Ja kui Sasha perekond tüdruku oma rüppe võtab, ei märka Ellen süngust, mida nende boheemlaslik elulaad varjab. Mitte enne, kui toores rünnak nende kõigi elu alatiseks segi paiskab. Kümme aastat hiljem jagavad Ellen ja Sasha Londonis korterit, olles endiselt tolle öö kaudu seotud. Kui Sasha kaob, kardab Ellen halvimat. Politsei ei võta teda tõsiselt, aga minevikusündmused annavad Ellenile põhjuse hirmu tunda. Mis tol õhtul tegelikult juhtus? Kes räägib tõtt? Nende küsimuste ees seisab Ellen, otsides oma sõbrannat. Aga keegi teab, et Ellen otsib ... Ja nad ei taha, et tõde välja tuleks ...

Teine raamat "Emand" räägib nimitegelase elu oma mehe Erlend Nikulausepoja pärustalu perenaisena, tema pingutustest laokilejäetud talu jaluleaitamiseks ja oma laste tuleviku kindlustamisest, kuni Erlend, keda süüdistatakse kuningavastase vandenõu organiseerimises, kaotab nii talu kui ka muu vara.

Karl Rumor (1886-1971), sajandi alguse aktiivseid revolutsioonitegelasi, hilisem eesti Vabariigi aegne tuntud poliitik ja ajakirjanik, kirjutas end eesti kirjandusse põhiliselt 1920-ndail aastail ilmunud novellidega. Kirjaniku ainsaks romaaniks jäi emigratsioonis valminud ja 1960. a. võõrsil trükitud "Krutsifiks". Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse. Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest.

Haruldaselt kaunis romaan, mis liugleb läbi tuulise Mongoolia ja saadab kahte võõrdunud kaksikvenda kohustuste, vastuolude ja uuesti leitud mõistmise teekonnal. Noor munk Chuluun saab ülesande leida taaskehastunud laama – vaimne õpetaja, kes võib olla sündinud kus tahes Mongoolia lõpututel tasandikel. Rännakukaaslane, identne kaksikvend Mun on mungaelu, mida nad kunagi jagasid, hüljanud. Otsing on kahe venna läheduse proovikivi, sest mõlemat on õnnistatud võimega kuulda teise mõtteid. Kas meie elud kuuluvad meile endale või oleme me osa millestki suuremast? "Kui mind enam ei ole, otsi idast" on hämmastav vaatlus võitlusest oma veendumuste eest ja tähenduse leidmisest kiiresti muutuvas maailmas, see on meditatsioon, kuidas leppida sellega, mis lihtsalt on. Quan Barry (snd 1973) viib lugeja läbi maastiku, mis on sama halastamatu kui ka ilus ja kultuuriliselt mitmekesine, alates Lääne-Altai mägedest kuni kõheda Gobi kõrbe ja Tšingis-khaani iidse pealinnani. Astudes mööda lõputuid teid, otsivad rändajad vastuseid taevasematele ja maisematele – armastuse, kokkukuuluvuse ja vendluse – küsimustele.

Kas naise ja mehe raskete valikute langetamise kogemus on erinev? – Nagu öö ja päev, algusest lõpuni. Meeste ja naiste lähenemine on erinev, kuigi mitte tingimata selle poolest, mida me oleme harjunud arvama. Stress? – See paneb tegelikult naisi rohkem keskenduma. Enesekindlus? – Eluterve annus eneses kahtlemist toob kaasa palju paremad otsused. Ning hoolimata populaarsest väärarvamusest on naised niisama otsustusvõimelised kui mehed – kuigi nad võivad maksta selle eest kallist hinda. Miks aga tekib tõeline veelahe siis, kui otsus on tehtud? Miks me kipume naiste otsustes kiiresti kahtlema, kuid samas meeste omi tunnustama? Miks raiutakse mehe puhul hea otsustaja reputatsioon kivisse juba pärast üht suurt proovikivi, aga naine peab end ikka ja jälle uuesti tõestama? Raamat toetub naiste kaasahaaravatele lugudele ja kogemustele ning samuti faktidele, mida teadus selle teema kohta pakub. Kognitiivpsühholoog Therese Huston murrab müüte ja avab arutelu, kuidas saaksime oma harjumusi, eelarvamusi ja strateegiaid muuta, mitte ainult selleks, et kasutada igaüks oma võimalusi maksimaalselt ära, vaid ka selleks, et muuta kultuuri ning jõuda terves ühiskonnas parimate otsusteni – olenemata sellest, kes neid teeb.

Ivar Grünthali "Laulu võim" on suur luulesüsteem, arhitektooniliselt komponeeritud raamat. Värssromaan, mis ilmus peatükkidena ajakirjas "Mana" aastatel 1976–1986, on nüüd esmakordselt ühtseks raamatuks saanud. See jälgib peategelase, laulja Ants Luubergi eluteed 1940-ndatest kuni vihjamisi 1960-ndateni. Jutustaja esitab arvukalt vaateid Eestile olulistele ajaloolistele sündmustele ja tegelastele, mille tulemusena moodustub mosaiik eestlaste okupatsiooniajast ja pagulustundest.

Õpik müügil ilma kassetita.

See raamat kõneleb Eestimaa looduslikest pühapaikadest – hiiekohtadest, pühapuudest, ohvrikividest ja -allikatest, andes aimu nende olukorrast ja tähendusest meie kultuuri- ja identiteediruumis nii minevikus kui kaasajal. Teema käsitlused hõlmavad nii usulisi- muinsus-, loodus- ja keskkonnakaitselisi vaatenurki ning kutsuvad meid kaasa mõtlema. Iga peatüki lõpus on toodud ka inglisekeelne kokkuvõte. Eestlaste põlise vaimse ja ainelise kultuuripärandi taandumine igapäevaelust on alanud juba ammu.Vaatamata aegade muutumisele pole selle tähendus kadunud. Meie vaimsete ja usuliste lätete ning nendega seotud traditsioonide teadvustamine kinnistab identiteeti ja sisendab turvatunnet. Traditsiooniliste pühapaikade kui põliste väekohtade elluäratamine rikastab ka meie elukeskkonda.

Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) romaan kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi "revolutsiooni libust", aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.

Selles raamatus käsitletakse 21 meie kõige mürgisemat taime, mis on võimelised tapma nii inimese kui ka looma. Iga taime puhul on toodud tema põhilised tunnused, kasvukohad ning mürgisusega seotu.

Raamat sobib laiale lugejaskonnale, pakkudes lugusid antiikmütoloogiast ja kirjeldades mürgistusjuhtumeid üle maailma, kuid tänu rohketele viidetele ja süvitsi minevatele üksikasjadele peaks see eriti huvitav olema inimesele, kes hindab teaduspõhist faktoloogiat ja lisaks teada saamisele soovib ka aru saada.

Ain Raal on proviisor, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi farmakognoosiaprofessor, ravimtaimede, looduslike ühendite ja farmaatsia ajaloo uurija ning publitsist. Ta on avaldanud üle 160 teadusartikli, sadu eestikeelseid kirjutisi ja 40 raamatut.

Kristel Vilbaste on loodusajakirjanik ja -kirjanik, kes on kirjutanud sellest, mis on looduses armastamist väärt ja kuidas tuleks meie ilusat Eestimaad hoida. Ravimtaimede kõrval räägivad tema mahukamad tööd allikatest ja õuesõppest.

"See on nii romantiline!" Mitu inimest on mu käsikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on õigus: noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nõus. See on romantiline. Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab jääma ellu sel kõige õnnetuma saatusega Skandinaaviamaal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus. Ma hakkasin seda maad armastama tema ilus ja inetuses, ja armastasin edasi ka neil hetkedel, kui mind maale tagasi lasta ei tahetud. Justin Petrone

Ettevõtted lähevad tihti pankrotti, sest nad põrnitsevad kramplikult tahavaatepeeglisse, mängides vana repertuaari üha uuesti ja uuesti. Olulised otsused jäetakse teiste teha ning kriitilise mõtlemise musklid patjadele vedelema. Erakordne edu saadab aga üksnes neid, kes suudavad ajaga võidu joosta ning selgete suunisteta probleeme lahendada, kinnitab raketiteadlane Ozan Varol. Kriitiline mõtlemine ja loovus ei ole meile loomuomased, leiab Varol: me kardame suurelt mõelda, me ei söanda määramatusega mängida ja tunneme hirmu läbikukkumise ees. Need jooned teenisid meid küll ürgajal, kuid tänases maailmas enam mitte. Sageli arvatakse, et tohutuid eeliseid pakkuv raketiteadlase kombel mõtlemine on midagi sellist, milleni lihtsurelik ei küüni. Vale puha! Tegelikult taandub kogu maagia loovusele ja kriitilisele mõtlemisele. Ja seda suudame me kõik, kui vaid Varoli abil pisut tehnikaid lihvida. Varol selgitab oma raamatus: kuidas nähtamatud reeglid meie mõtlemist piiravad; kuidas ainsa sõnaga loovust toetada; miks me küll räägime vajadusest oma vigadest õppida, kuid seda siiski ei tee; millised on suurimad vead, mida uute ideede genereerimisel tehakse; mida hulljulge eesmärgi saavutamise nimel esmalt ette võtta; miks algab õigete vastuste leidmine õigete küsimuste püstitamisest; kuidas oma ideedes puudusi märgata ning raketiteadlase kombel katsetada. Mõelda nagu raketiteadlane tähendab vaadata maailma teistsuguse nurga alt. See on mõtteviis, mis aitab ettevõttel tulla ebakindlal aja ja turul välja uue kuuma tootega ning seista vastu kiusatusele ajada taga ajutisi trende või konkurendi saba. See annab kätte tööriistad, millega maailma muuta, julgustab Varol oma raamatus loovust ning kriitilist mõtteviisi jõulisemalt praktiseerima.

„Moodne joon“ on lugu Eesti ajaloo ühest kaunimast ajajärgust. Need kaks üürikest aastakümmet, mil eestlane sai oma vaba riiki üles ehitada, tegi ta seda õhina ja innuga. Euroopa tuksus seniolematus rütmis ja vastsündinud Euroopa väikeriik üritas sellega sammu pidada. Olgu juttu kardinaliistust või kleidi tegumoest, kõikjal seati eeskujuks moodne joon. Raamat võtab luubi alla muutused Eesti linnaelus. Esimeste autode ja kodumasinate kasutuselevõtt, pottkübarad ja kõrgemale kerkinud seelikuäär, funkarhitektuur, sportlik elustiil, seninägematud katsetused kunstis, uut moodi suhtumine lastekasvatamisse ning esimeste eesti soost ettevõtjate edu – sellest kõigest siinne kogumik räägibki. Peatükkide autorid on just selle valdkonna asjatundjad. Rikkaliku fotomaterjaliga kaunis raamat on suurepärane kink igale Eesti ajaloo huvilisele.

Penkellis Hallis on mõrv pelgalt mäng… Kitty Cardew on nautinud elu Port Trevanis ja korduvat rolli populaarses telesarjas ning kõik näib roosiline, välja arvatud pisitilluke probleem, et ta on täiesti rahatu. Seetõttu haarab Kitty kohe kinni heast võimalusest ja on nõus appi minema seltskonnale, kes kavatseb korraldada rannikul paiknevas gootipärases härrastemajas nädalalõpu mõrvamüsteeriumi. Lavastus paiskab tema teele Ned Crowe’i, kes on küll nägus, ent suudab talle rohkem närvidele käia kui ükski teine mees, keda ta senini on tundnud. Just siis, kui sädemed hakkavad lendama, leitakse surnukeha, ja sellel korral pole surm osa plaanist. Kitty ja Ned, kes vajavad hädasti abi, et välja selgitada, kes nende külalistest on tegelik mõrvar, pöörduvad Molly Higginsi poole. Molly pakub küll nädalalõpu mõrvamüsteeriumi osatäitjatele toitlustusteenust, kuid on ühtlasi ainus, kes saab aidata neil kindlaks teha mõrvari, enne kui antakse uus hoop… Kate Johnson on auhinnatud armastus-, kriminaal- ja ulmeromaanide autor. Kuueteistkümneselt intervjueeris ta oma koolilehe jaoks kuulsat peakokka, kahekümne kolmeselt müüs maha oma esimese raamatu. Kate elab Essexis koos väikese kassikarjaga ning kirjutab raamatuid sellepärast, et kosmosepiraadiks, printsessiks või mõrvariks saamine nõuaks liiga palju vaeva.

OLIGARHID on dramaatiline lugu ülisuurest rahast ja võimust maailma julgeimas kapitalistlikus eksperimendis, milles väike noorte ettevõtjate grupp sai maailma rikkaimateks inimesteks ning saavutas selle käigus kontrolli supervõimsa riigi langeva presidendi üle. Kahe aastakümne lugu on täis saatuslikke võimuvõitlusi ja paeluvaid elukäike ning kirjeldab ka Venemaa maffia kuldaega. Samuti tutvustatakse 1990ndate julgeid erastamisprotsesse, üleminekut riigikapitalismile ning majanduse plahvatuslikku kasvu 2000ndail.

Inglise põnevuskirjaniku Eric Ambleri (sünd. 1909) kaks spiooniromaani, mille peategelane Arthur Simpson satub olude sunnil kõikvõimalikesse peadpööritavatesse seiklustesse.

Uku Masingu (1909-1985) realistlik-unenäolise koega romaan, mille tegevuskohaks on kauge Polüneesia, peategelaseks aga eestlasest teadlane. Romaan oli kirjastamisvalmis juba enne Teist maailmasõda, aga jäi tollal ajaloosündmuste jalgu ja ilmumata.

Sõdurid vastupanus – need olid kõik need, keda Wehrmacht algul omada ei tahtnud, keda natsionaalsotsialistid ei pidanud "väeteenistuse vääriliseks". Paljud neist olid põrandaalused võitlejad, kes olid režiimivastasuse tõttu vangis või koonduslaagrites. 1942. aastal aga, kui Saksamaa vallandatud sõda oli võtnud maailmasõja mõõtmed, langenuid oli sadu tuhandeid ja Saksa armeed hakkas aina enam pitsitama sõdurite põud, värvati kiiruga loodud trahvidiviisi isegi need, kes varem selleks ei kõlvanud. Natsiriigi mundrit pidid kandma ja trahvidiviisis sõtta minema need, kes olid võidelnud türannia vastu ja vabaduse eest. Natsionaalsotsialistlik diktatuur andis relvad kätte oma vihavaenlastele. Natsidevastasest võitlusest need sõdurid siiski ei loobunud. Nad jätkasid oma võitlust kõikjal, kus võimalik, ja seda ka siis, kui seljas oli Wehrmachti munder. Raamat räägib kaheksa mehe loo ja seda meeste endi sõnadega.

Miks tekib justkui üleöö allergiline reaktsioon toiduainest, mida oleme aastakümneid muretult söönud? Mis vahe on toiduallergial ja -talumatusel või -tundlikkusel, nagu paljud seda nimetavad? Milliseid tervisehädasid peetakse ekslikult toiduallergiaks või -talumatuseks? Millist rolli mängivad toiduallergia- või talumatuse puhul meie geneetika ja keskkond? Millised on parimad meetodid toiduga seotud reaktsioonide diagnoosiks, raviks ja toimetulekuks? Sarnaselt paljudele teistele oli ka raamatu "Söö ilma hirmuta" ühe autori, dr Ruchi Gupta esimene kokkupuude toiduallergiaga jahmatav. "Ühel päeval mängis mu poeg oma õega, süües samal ajal pähklivõi ja moosiga saia. Poiss oli viiene ja tüdruk aastane. Poeg oli ilmselt kogemata oma kleepuvate sõrmedega tüdruku suud ja nägu puudutanud. Tütre näole tekkis kiiresti lööve, mis levis mööda kaela ja keha, ning sellele järgnes oksendamine. See oli ühtaegu šokeeriv ja hirmutav. Kirjeldatud päev muutis minu ja mu tütre elu igaveseks. Sellest hetkest alates sai toiduallergia ohjamisest ja uurimisest minu jaoks lakkamatu töö," kinnitab astma epidemioloogia, toiduallergiate ennetamise ning ravi vallas murranguliste teadusuuringute poolest tuntud teadlane. Söömine on osa elust, millest pole võimalik loobuda. Toiduallergia või -talumatus võib oluliselt kahandada elukvaliteeti, tuua lisakulusid, piirata toiduvalikut ning põhjustada eluohtlikke reaktsioone. Kusjuures tõsine toiduallergia, -talumatus või muu sarnane seisund võib välja arendada mis tahes hetkel meie elus: epidemioloogilised uuringu näitavad, et ligi pooled allergilised reaktsioonid avalduvad esmakordselt alles täiskasvanueas. Kui toit muutub ühtäkki millekski, mida karta, võib elu võtta sünged toonid. Raamatu "Söö ilma hirmuta" eesmärk on kaotada hirm toiduga seotud tervisehädade ees. Hirm, mis painab meid väljas söömise ja reisimise ees; hirm, mis ei luba meil lasta oma last laagrisse või sõbrale külla. Juhtnööre jagub nii lapsevanematele kui ka koolitajatele, aga eelkõige kõigile neile, kes vajavad ise toetust, et tulla toime toidust tingitud tervisemuredega.

Tippsport on võimas vaatemäng, mis köidab ja ühendab inimesi üle terve maailma. Kuid see on ka suurte panustega miljardiäri, millega kaasneval pingel on piisavalt jõudu räsida sportlikku vaimu, et selle varjus saaks areenile hiilida spordi vaenlane. Spordireporter ja uuriv ajakirjanik Hajo Seppelt on pikki aastaid liikunud kahes eri maailmas. Neist üks on viinud teda säravatele üritustele, maailmameistrivõistlustele ja olümpiamängudele, teine aga kulisside taha, sinna, kus toimuvad pettused ja korruptsioon. Just seal, kuhu tuledesära valgusvihk enam ei küündi, on ta kohtunud treenerite ja ametnike, arstide, mänedžeride ja sportlastega, kes on petnud ise või aidanud seda teistel teha. Rahvusvahelise haardega uuriva ajakirjanikuna on Seppelt püüdnud alati vestelda ka nendega, kes sporti kahjustavad, sellest rikastuvad ja ausa mängu reegleid jalge alla tallavad. Ta nimetab neid spordi vaenlasteks ning on veendunud, et nende kuritegelikud mahhinatsioonid tuleb paljastada. Seppelt viib lugeja salajastele kohtumistele ning toob päevavalgele rünnakud oma elu ja karjääri vastu jõudude poolt, kelle kriminaalsetele kandadele on ta jõuliselt astunud. Sõna saavad ka need, kes on spordimaailma mahhinatsioonide vastu julgelt välja astunud. Nii nagu ta isegi, saades 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste eel Venemaalt "preemiaks" viisakeelu. Seppelt on pühendanud end spordile ja juurdlevale ajakirjandusele aastast 1985, pälvides oma ennastsalgava töö eest rohkelt tunnustust. Ta on võtnud nõuks teha spordist taas aus võitlus – missioon, mis on teinud temast tulise eestkõneleja läbipaistva, sõltumatu ja rahaliselt iseseisva dopingutestimise süsteemi ning spordiliitude nimel. Raamatu kaasautor Wigbert Löer on kirjutanud raamatuid dopingust ja rahvusvahelisest spordiennustusest. Ajakirjanikuna on ta paljastanud mitmeid poliitilisi korruptsioonijuhtumeid.

1952. aastal avaldati Ameerika ajakirjas Life artikliseeria, millest hiljem koostati raamat „Stalini kuritegude salajane ajalugu“. Selle raamatu teavet kasutasid vene ajaloolased ja kirjanikud laialdaselt juba enne selle ilmumist NSV Liidus. Endise NKVD ametniku Aleksandr Orlovi kirjutatud raamatus on mälestusi ja poliitilist analüüsi 1930. aastate sündmustest – Stalini julmustest Suure terrori ajal.

"Suurde seksiraamatusse" on kogutud valikuliselt vähem või rohkem põnevat ja ebatavalist ning isegi üllatavat, et avada inimese seksuaalsuse erinevaid tahke ja pakkuda huvi laiale lugejaskonnale. Raamatus ei ole nõuandeid pere- ja seksuaalelu teemadel ega algteadmisi noorukitele. Autor Guido Ilves loodab, et tema "Suur seksiraamat" avardab lugeja silmaringi, aidates mõista seksuaalsuse tähtsust meie elus. Raamat on illustreeritud värvipiltide ja fotodega.

Aastail 1941–1944 veeres Teine maailmasõda kaks korda üle Eesti. Nõukogude okupatsioonivõim asendus Saksa okupatsiooniga ning seejärel taas Nõukogude okupatsiooniga. Kuidas need murdelised sündmused täpsemalt välja nägid? Millised olid eri okupatsioonivõimude kaugemad eesmärgid ja struktuur? Missugused armeevõimud ja tsiviilorganisatsioonid juhtisid neil aastail elu Eestimaal ning kes mängis neis esimest viiulit? Kuidas säilis ja arenes neis tingimusis Eesti iseseisvuse taastamise lootus? Tunnustatud sõjaajaloolane Peeter Kaasik annab nendele küsimustele selles raamatus põhjalikud vastused. Lugeja saab rikkalikult illustreeritud teose abil heita pilku nii Nõukogude kui ka Saksa okupatsioonivõimu asjaajamisse. Lugeda saab sellest, kuidas võõrvõimud korraldasid sõjategevust ja repressioone ning võitlesid Eesti iseseisvuslaste vastu.

Romaani sisuks on kahe tsivilisatsiooni kokkupõrge, oopiumikaubitsejad ja kompradoorid, vandenõud ja armutu konkurents, taifuunid ja piraadid, seiklused ja seks - nendest eksootilistest lõimetest koob autor Briti krooni Hiina-koloonia Hongkongi romantilise ja mõneti müütilise sünniloo, millel on olnud väljapaistev lugejamenu.

"Seda raamatut lugemata pole mõtet Euroopa Liidu asutustesse tööd otsida. Ka Euroopa Parlamenti kandideerijal peaks need mõttekäigud loetud olema". Indrek Tarand Luuk van Middelaar (s. 1973) on Hollandi poliitikafilosoof. Praegu töötab ta Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman von Rompuy nõuniku ja kõnekirjutajana. Tema esimene raamat, "Politicide", ilmus 2009. "Teekond Euroopasse" on tõlgitud mitmesse keelde ning on 2012.a. saanud Sokratese auhinna kui parim hollandi filosoofiaraamat ja samuti Euroopa raamatuauhinna. Autor on õppinud Grönigenis ja Pariisis ning tal on filosoofiadoktori kraad Amsterdami Ülikoolist (2009).

"Ma soovin kogu hingest, et mu muusika leviks rahva hulgas; et inimesed armastaksid seda, leides sellest rasketel hetkedel tröösti ja tuge." Tshaikovski kirjast N. F. Meckile. Kõik selle, mis Tshaikovski jättis sõnades väljendamata, pani ta oma muusikasse. Kõik tema kuulsad sümfooniad kujutavad ilmselgelt Tshaikovski enese elu. Käesolev raamat annab ülevaate vene helilooja Pjotr Tshaikovski elust ja loomingust, perekonnast, kooliteest, kiindumustest, õnnetust abielust, ebatavalisest maitsest, homoseksuaalsuse ilmsikstulekust, traagilisest surmast Peterburis. Raamatus on ka valik illustratsioone ja fotosid ning väljavõtted kirjavahetusest.

"Tüdruk Online tuuril" on järg Zoe Suggi menuraamatule "Tüdruk online".Kui Noah kutsub Penny kaasa oma esimesele Euroopa tuurile, ei jõua tüdruk ära oodata, et veeta suvi koos oma ülikuuma rokijumalast sõbraga. Kuid Noah' ülitihe ajakava, mitte kõige sõbralikumad bändikaaslased ja armukadedate fännide ähvardavad sõnumid sunnivad Pennyt endalt küsima, kas ta on tuuril tõesti elust ära lõigatud. Ta igatseb oma perekonna, parima sõbra Ellioti ja oma blogi Tüdruk Online järele. Kas Penny suudab tuuril leida tasakaalu elu ja armastuse vahel või kaotab ta kõik, püüeldes täiusliku suve poole?

Kriminaalromaani žanri ühe väljapaistvama esindaja kaks teost, mis köidavad lugejat pidevalt kasvava pinge ja ootamatute, kuid seejuures loogiliste ning ainuvõimalikena tunduvate lahendustega.