Tooted

Oma aja inglise filosoofia suurkuju sir Bernard Arthur Owen Williamsi (1929–2003) 1985. a ilmunud peateos küsib, mille kohta eetiline mõte käib ja mida saab filosoofia selle heaks teha. Williams läheneb nendele küsimustele uudse rakursi alt, väites, et kuigi uusaeg on seadnud eetilisele mõttele enneolematuid ootusi, ei ole filosoofia nendele vastamisega toime tulnud. Raamat annab ülevaate peamistest teooriatest, mis on püüdnud vastata küsimusele, miks olla moraalne ja milline on moraalsuse proovikivi, keskendudes Aristotelese ja Kanti süsteemile, aga ka kontraktualismile ja utilitarismile. Kõne all on teemad nagu antiikmõtlejate erinevus uusaja mõtlejatest, õnn, kohus, relativism, objektiivsus, teadus ning eetilise teadmise võimalikkus. Williams püüab filosoofilist eetikat ümber orienteerida, nii et see ei üritaks formuleerida üldkehtivaid moraaliteooriaid ning loobuks keskendumast kohustustele ja tahtlusele. "Ratsionalistlike ratsionaalsuskontseptsioonide" järgimise asemel tuleks keskenduda karakterile ning inimelu "tõele, tõetruudusele ja üksikisiku elu mõttele". Raamatule on lisatud A. W. Moore'i teejuht, mis aitab Williamsi argumentatsioonis orienteeruda, ning tõlkija järelsõna "Moraali hauakaevaja". Tõlkinud Märt Väljataga

Ühel 1740. a pakaselisel talvepäeval otsustas Vene keisrinna Anna Ivanovna püstitada Neevale jääst palee, kus saaks korraldada tema õuenarri uhke pulmapeo. Jääpalee rajamine tehti ülesandeks Ministrite Kabineti liikmele Volõnskile.

Samal ajal jõuab haripunkti vastuolu Volõnski, tulihingelise vene patrioodi, ja Kuramaa hertsogi, sakslase Bironi vahel. Keisrinna armuke, alatu Biron toob vastase mahasurumiseks päevavalgele ka abielus oleva Volõnski armuloo imekauni mustlanna Mariorizaga. Ei aita Volõnski sõprade püüdlused ega ülla Marioriza eneseohverdus, Biron esitab keisrinnale ultimaatumi: "Kas mina või tema?" 

Erakordselt haarav sündmustik, reaalsed ajaloolised tegelased, lisaks romantiline armastusliin – see kõik on kindlustanud püsiva huvi raamatu vastu läbi paljude aastakümnete.

Tekste neljandalt ja viiendalt Põhjamaade Luulefestivalilt Tallinnas 2004. ja 2005. aasta kevadel.

Politseikomissar Paula Pihlaja uurib juhtumit, kus Lehmusoja perekonna suvekodu ette ilmub konteiner tumedanahalise naisterahva uppunud laibaga.

Raamat puudutab Soome minevikku ja seoseid Namiibiaga. See on A. M. Ollikaineni debüüt Eestis ja esimene Paula Pihlaja seeria raamat.

See raamat aitab paremini mõista sagedasemate haiguste sümptomeid ning tutvustab nende leevendamiseks või raviks kasutatavaid käsimüügiravimeid ja koduseid raviviise. Käsimüügiravimite põhjal on lühidalt seletatud, kuidas ravim toimib, kuidas seda manustada ja annustada ning millised on võimalikud tavalisemad ohud üldiselt, eri patsiendirühmadel ja koos teiste ravimitega. Lisaks on kirjeldatud looduslikke raviviise, mis enamasti tähendab ravimtaimede kasutamist.

Raamatu autor Kaalu Kirme ei käsitle eestlaste ajalugu ainult kannatusterohke võitlusena ning heroilis-traagilises valguses, vaid näeb meie minevikus ka elurõõmsaid ja isegi lõbusaid seiku. See pole mitte austuse puudus esiisade raske elukäigu vastu, vaid soov koos lugejaga rõõmu tunda ka nende kustumatust optimismist ja naeruga eluraskusi ületavast jõust.

Käesolev teos on uut laadi Kangro romaanitoodangus. Tuttavast Tartust ja tunasest Eestist on siirdutud mujale ja meie ajast hoopis kaugele - 12- ja 13-ndasse sajandisse. Ometi pole ka «Kuus päeva» Eestist ja selle probleemidest kaugel - käsitletakse Muinas-Eesti kristianiseerimise aega ja selle plaanitsejat ja läbiviijat, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoega. Teose pealkiri on võetud Piiblist loomisloo sümboolika alusel. Mitte ainult, et Andreas, kes oli kirjanik, teadlane, kuninga asehaldur ja misjonär, kirjutas selleteemalise eepose, vaid kuus päeva sümboolses mõttes kulub ka inimese küpseks saamiseks nii elu kui ka surma jaoks.õ

Praktiline käsiraamat tööotsijatele ja inimestele, kes tahavad töökohta vahetada. Raamat on jaotatud peatükkideks, mis annavad lugejale ülevaate, kuidas tavaliselt töö otsimine käib ja kuidas tegelikult oleks tark seda teha. Autor annab nõu, kuidas üle saada töökoha äraütlemisest, kuidas elulookirjeldust koostada ja kuhu seda saata, kuidas vastata kuulutustele ja millal abi otsida tööhõivega seotud agentuuridest. Õpetust jagatakse ka hästi tagasihoidlikele inimestele, kellel on õige töökohaga leidmisega raskusi.

Argisest läbi ja kaugemale nägeva kunstnikupilguga tõlgendatud ELU: aeg, mitmeplaanilised inimsuhted, haigus, meid ümbritsevad asjad... Raudam kirjutab taas OMA LUGU, mis mõeldud neile, kes tahavad näha tekstist sügavamale; kes otsivad kirjanduses kunsti ja sõnas mõtteid kandvat väge. Mingist ajast peale hakkasin tundma, et olen loodud ainult selle mängu jaoks. Et Nips on samavõrd Minu kui mina Nipsu. Sellega koos muutusid ka nupud Minu Mina pikenduseks: nad olid organid, millega ma hingasin, sõin, jõin, mõtlesin ja rääkisin. Minu sõnadevool sõltus mängust. See kahanes kaotades ja paisus võites. Ning vastupidi. Muud kanalid töötasid normaalselt ning kui mõned unetud ööd (mida oli varemgi ette tulnud) maha arvata, olin täiesti terve – täiesti terve ja (nagu oluline lisada) normaalne laps.

Lynn Pierce paistis vaga kristlane, hoolas abikaasa ning ema – kuid temast jäi maha helilint, millel abikaasa ähvardab oma naise tükkideks lõikuda... Jenna Patrick oli elukutseline striptiisitar, kes soovis oma vana tööd maha jätta ja õppima minna. Kuid selle asemel leitakse ta kägistatult oma töökohas... Gil Grissom, Catherine Willows, Warrick Brown, Nick Stokes ja Sara Sidle uurivad näiliselt tähtsusetuid üksikasju, et lahendada salapärased mõrvajuhtumid ning paljastada Patuse linna süngeimad saladused...

Käesolev raamat on mõeldud kehalise kasvatuse õpetajaile, treenereile, ühiskondlikele instruktoreile, rahvamalevlastele ja sportlastele abiks nende igapäevases töös kehakultuuri alal. Raamatus on toodud harjutusi nii mitmekülgseks kehaliseks arendamiseks kui ka spordieriala -- võimlemise valdkonnast, kusjuures viimased on klassifitseeritud peamise mõjupiirkonna järgi.

Autor on oma raamatus visandanud rahvusvaheliste suhete uue üldpildi nii teoreetilisest kui praktilisest aspektist.

"Seestpoolt välja" on sügavalt autobiograafiline teos. See on suur arenemise ja armastuse lugu, sest elu on viinud kodust kaugele. Saab öelda ka, et meditatiivne teos, sest see suur kandam, mis on kogunenud – see tuleks maha laadida, sest muidu poleks jaksu edasi minna. 
Autor kirjutab väga ausalt ja avameelselt Eestis elamisest, unistustest, armastuse leidmisest, laste kasvatamisest, õpingutest Ameerikas ja ka ameerikalikust eluviisist. Lugudest kumab läbi suur koduigatsus ja mõistmine, kui hea oli Eestis elada ja et siinelavad inimesed võiksid oma kodumaad rohkem väärtustada. Samuti on mitmed peatükid pühendatud lastele, et nad oma päritolu ja ema räägitavat keelt ei unustaks ning hoiaks seda.
Antud raamat on hea lugemisvara nii neile, kes tahaksid ameerikalikust elustiilist rohkem teada ja adekvaatsemat pilti saada ning ka neile, kes huvituvad geograafilisest elukeskkonnast täpsemalt.
Juba sellepärast tasub lugeda, et teosest õhkab väga palju positiivsust ja keskendumist enesearengule, et olla parem ema, abikaasa, tütar, õde, sõber – olla hooliv ja tolerantne inimene, sest ühiskond vajab inimesi, kellele saab toetuda, kui eluraskused vaiba jalge alt ära tõmbavad.

Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid

Eduard Vilde oli esimene Eesti tõsine reisikirjanik. Reisikirjade saatmine Eesti ajalehtedele oli talle emotsionaalselt huvitav ja majanduslikult vajalik. Vilde elas 20 aastat oma elust väljaspool kodumaad. On mõeldamatu, et see aeg ja need kohad ei mõjutanud tema isikut ja tema loomingut. Vilde reisikirjadel on aga väga selge iseseisev väärtus. Need näitavad meile, kuidas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses avardus eestlaste maailmapilt. Vilde tundis nii Eestit kui maailma, ses mõttes on ülihuvitav vaadata, mida ja kuidas ta siinsele lugejale laiast maailmast serveerib.

Kairi Tilga on Eduard Vilde Muuseumi juhataja, kes on nende kaante vahele pannud esimese tervikliku ülevaate Vilde reisidest ja reisikirjadest.

Raamatusse on koondatud oma ala parimate asjatundjate esseed, mis peaksid heitma valgust Vana-Kreeka ühiskonnale selle kõige erinevamatest aspektidest. Kogumiku väärtus seisneb eelkõige selles, et siin ei ole piirdutud traditsioonilise ajaloofaktide üleslugemisega, vaid püütud rekonstrueerida tollast eluolu ja ühiskonnakorraldust nii, nagu seda võis kogeda ja mõtestada tollane inimene.

Raamat on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele, ent sobib lisamaterjaliks ka gümnaasiumile.