Tooted

Apteeker Melchiori ajalooliste kriminaalromaanide sarja esimese osa uusväljaanne, mille tegevus toimub Tallinnas anno Domini 1409. Toompeal on julmalt tapetud kõrge Gotlandi ordurüütel ja mõrtsukas näib olevat põgenenud alla linna. Kui ordu nõuab, et linn kurjategija välja annab, siis hakkab ühes rae kohtufoogtiga Toompea mõrtsuka jälgi ajama ka noor apteeker Melchior Wakenstede. See ei jää ainsaks mõrvaks sel kevadel Tallinnas ja Melchior avastab peagi, et nende kuritööde põhjused võivad olla peidus Tallinna muistse ajaloo süngetes saladustes.

11. trükk

Tiit Kärner (s. 1942), Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vanemteadur, on olnud aktiivne ühiskonnaelu jälgija ja kommenteerija. Käesoleva raamatu kaante vahele on ta kogunud oma olulisemad arvamuslood ja kommentaarid aastatest 1985–2014. Osa neist on ajakirjanduses ilmunud, osa ilmub esmakordselt. Autori huvi on pälvinud haridus, päevapoliitika, valimised, demograafia, rahvusküsimus ja paljud teised Eesti igapäevaelus ettetulevad teemad.

Oma aja inglise filosoofia suurkuju sir Bernard Arthur Owen Williamsi (1929–2003) 1985. a ilmunud peateos küsib, mille kohta eetiline mõte käib ja mida saab filosoofia selle heaks teha. Williams läheneb nendele küsimustele uudse rakursi alt, väites, et kuigi uusaeg on seadnud eetilisele mõttele enneolematuid ootusi, ei ole filosoofia nendele vastamisega toime tulnud. Raamat annab ülevaate peamistest teooriatest, mis on püüdnud vastata küsimusele, miks olla moraalne ja milline on moraalsuse proovikivi, keskendudes Aristotelese ja Kanti süsteemile, aga ka kontraktualismile ja utilitarismile. Kõne all on teemad nagu antiikmõtlejate erinevus uusaja mõtlejatest, õnn, kohus, relativism, objektiivsus, teadus ning eetilise teadmise võimalikkus. Williams püüab filosoofilist eetikat ümber orienteerida, nii et see ei üritaks formuleerida üldkehtivaid moraaliteooriaid ning loobuks keskendumast kohustustele ja tahtlusele. "Ratsionalistlike ratsionaalsuskontseptsioonide" järgimise asemel tuleks keskenduda karakterile ning inimelu "tõele, tõetruudusele ja üksikisiku elu mõttele". Raamatule on lisatud A. W. Moore'i teejuht, mis aitab Williamsi argumentatsioonis orienteeruda, ning tõlkija järelsõna "Moraali hauakaevaja". Tõlkinud Märt Väljataga

Alma Teder (1908-1990) astus kirjandusse sõjaeelset taluelu kujutava romaaniga «Ilusad päevad», kuid tunnustuse tõi talle romaan «Elu õpilane». Toronto kirjanik Hannes Oja on teose ja autori kohta öelnud nii: «Eesti kirjandusse jääb ta aga oma kaheköitelise romaaniga «Elu õpilane», kirjeldades koguni vapustava naturalismiga mõisamoonakate elu ja kitsaid võimalusi sellest paremasse ellu pääseda, meenutades Ernst Särgava, Jaan Oksa, ka A.H. Tammsaare esimesi töid». Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Gastroenteroloogia uurib seedeelundite ehitust, talitlust, uurimismetoodikat, haigusi ja teisi küsimusi. See on suhteliselt uus eriala, mis kätkeb anatoomia, füsioloogia, patoloogilise füsioloogia, sisemeditsiini, kirurgia jt. sugemeid.

Ühel 1740. a pakaselisel talvepäeval otsustas Vene keisrinna Anna Ivanovna püstitada Neevale jääst palee, kus saaks korraldada tema õuenarri uhke pulmapeo. Jääpalee rajamine tehti ülesandeks Ministrite Kabineti liikmele Volõnskile.

Samal ajal jõuab haripunkti vastuolu Volõnski, tulihingelise vene patrioodi, ja Kuramaa hertsogi, sakslase Bironi vahel. Keisrinna armuke, alatu Biron toob vastase mahasurumiseks päevavalgele ka abielus oleva Volõnski armuloo imekauni mustlanna Mariorizaga. Ei aita Volõnski sõprade püüdlused ega ülla Marioriza eneseohverdus, Biron esitab keisrinnale ultimaatumi: "Kas mina või tema?" 

Erakordselt haarav sündmustik, reaalsed ajaloolised tegelased, lisaks romantiline armastusliin – see kõik on kindlustanud püsiva huvi raamatu vastu läbi paljude aastakümnete.

Tekste neljandalt ja viiendalt Põhjamaade Luulefestivalilt Tallinnas 2004. ja 2005. aasta kevadel.

“Kiri kuningale” on noortele mõeldud seiklusromaan. Loo peategelaseks on rüütlikslöömist ootav 16- aastane Tiuri. Tiuri elab kuningas Dagonaudi riigis, kus iga nelja aasta järel väärilised noormehed rüütliks löödakse. Enne tseremooniat peavad noormehed 24 tundi paastuma ja väikeses kabelis terve öö plavetama ning ees ootavatele suurtele tegudele ja kohustustele mõtlema. Nad ei tohi rääkida ega väljas toimuvale mingit tähelepanu pöörata.

Lugu saabki alguse kabelis, kus Tiuri koos kaaslastega palvetab. Noormees kuuleb väljast meeleheitlikku abipalvet ning avab ukse. Nii algab Tiuri seiklus. Ta saab haavatud rüütlilt salajase kirja ning lubab selle naaberriiki toimetada. Varsti selgub, et ettevõtmine on äärmiselt ohtlik kuna Tiuri hakkavad jälitama punased rüütlid, kes on valmis poisi kas või tapma, et kirja endale saada.

Graham Greenei "Komödiandid" räägib poliitilisest ja isiklikust konfliktist, mille keskmes on kahtlased tegelased.

Raamatust leiate mitmeid tavapäraseid ja tavapäratuid meetodeid rahateenimiseks, mida ei saagi õpetada teile keegi muu peale ise omaenese kogemusest õppinud miljonär. Pärast raamatu läbilugemist saate kohe hakata oma finantssõltumatuse nimel tööd tegema, seda olenemata teie praegusest olukorrast. Teil saab olema piisavalt informatsiooni, mis võimaldab teil liikuda kiiresti uue ja helgema tuleviku poole.

Raamatu autor Kaalu Kirme ei käsitle eestlaste ajalugu ainult kannatusterohke võitlusena ning heroilis-traagilises valguses, vaid näeb meie minevikus ka elurõõmsaid ja isegi lõbusaid seiku. See pole mitte austuse puudus esiisade raske elukäigu vastu, vaid soov koos lugejaga rõõmu tunda ka nende kustumatust optimismist ja naeruga eluraskusi ületavast jõust.

Käesolev teos on uut laadi Kangro romaanitoodangus. Tuttavast Tartust ja tunasest Eestist on siirdutud mujale ja meie ajast hoopis kaugele - 12- ja 13-ndasse sajandisse. Ometi pole ka «Kuus päeva» Eestist ja selle probleemidest kaugel - käsitletakse Muinas-Eesti kristianiseerimise aega ja selle plaanitsejat ja läbiviijat, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoega. Teose pealkiri on võetud Piiblist loomisloo sümboolika alusel. Mitte ainult, et Andreas, kes oli kirjanik, teadlane, kuninga asehaldur ja misjonär, kirjutas selleteemalise eepose, vaid kuus päeva sümboolses mõttes kulub ka inimese küpseks saamiseks nii elu kui ka surma jaoks.õ

Igal rahvusel on oma aiaideaal. Itaallased rajasid oma villade aiad juba Rooma keisrite aegadel Vahemere kallaste mägistele nõlvadele. Kuulsuse saavutasid nende renessanssajastu terrassaiad, kus igihaljastest taimedest musterparterid, skulptuurid ja kõige imepärasemad vesiehitised veel tänaseni külastajaid vaimustusse viivad. Itaallaste ideaaliks oli luu aed, mis poleks aldis aja muutumistele. Voolata ja muutuda võis seal ainult vesi. … Missugune on eestlaste aiaideaal? Kas paganlikest esivanematest austatud püha salu või keskaegseste bürgerite ja vabameeste roosiaed või hoopis mõisa kunstkärnerite ja aiapoiste hooldatud iluaed ja park? Aiakunst, kõigist inimkätega loodud kunstiliikidest omapäraseim, süntees elusloodusest ja inimtunnetusest, on ühiskonnas leidnud ruumi edukaks arenguks vaid siis, kui teda on kaitsnud rahu ja väetanud jõukus. Teie ees on raamat mehest, kelle elu ja töö oli pühendatud aedadele ja parkidele. Tema tegevus siinses regioonis langes aega enne kahte viimast suurt sõda, kus rohkem kui kahesaja rahuaastaga oli aiakunst jõudnud õitsele puhkeda ja tänu Georg Kuphaldti taolistele entusiastidele maailmatasemele tõusta. Võib-olla ärgitab see raamat meid otsima ja leidma oma aiaideaali, vaatama lahtiste silmadega loodust ja elu enda ümber, mitte unustama seda, mida me kord juba olime saavutanud.

Praktiline käsiraamat tööotsijatele ja inimestele, kes tahavad töökohta vahetada. Raamat on jaotatud peatükkideks, mis annavad lugejale ülevaate, kuidas tavaliselt töö otsimine käib ja kuidas tegelikult oleks tark seda teha. Autor annab nõu, kuidas üle saada töökoha äraütlemisest, kuidas elulookirjeldust koostada ja kuhu seda saata, kuidas vastata kuulutustele ja millal abi otsida tööhõivega seotud agentuuridest. Õpetust jagatakse ka hästi tagasihoidlikele inimestele, kellel on õige töökohaga leidmisega raskusi.

Argisest läbi ja kaugemale nägeva kunstnikupilguga tõlgendatud ELU: aeg, mitmeplaanilised inimsuhted, haigus, meid ümbritsevad asjad... Raudam kirjutab taas OMA LUGU, mis mõeldud neile, kes tahavad näha tekstist sügavamale; kes otsivad kirjanduses kunsti ja sõnas mõtteid kandvat väge. Mingist ajast peale hakkasin tundma, et olen loodud ainult selle mängu jaoks. Et Nips on samavõrd Minu kui mina Nipsu. Sellega koos muutusid ka nupud Minu Mina pikenduseks: nad olid organid, millega ma hingasin, sõin, jõin, mõtlesin ja rääkisin. Minu sõnadevool sõltus mängust. See kahanes kaotades ja paisus võites. Ning vastupidi. Muud kanalid töötasid normaalselt ning kui mõned unetud ööd (mida oli varemgi ette tulnud) maha arvata, olin täiesti terve – täiesti terve ja (nagu oluline lisada) normaalne laps.

Lynn Pierce paistis vaga kristlane, hoolas abikaasa ning ema – kuid temast jäi maha helilint, millel abikaasa ähvardab oma naise tükkideks lõikuda... Jenna Patrick oli elukutseline striptiisitar, kes soovis oma vana tööd maha jätta ja õppima minna. Kuid selle asemel leitakse ta kägistatult oma töökohas... Gil Grissom, Catherine Willows, Warrick Brown, Nick Stokes ja Sara Sidle uurivad näiliselt tähtsusetuid üksikasju, et lahendada salapärased mõrvajuhtumid ning paljastada Patuse linna süngeimad saladused...

Käesolev raamat on mõeldud kehalise kasvatuse õpetajaile, treenereile, ühiskondlikele instruktoreile, rahvamalevlastele ja sportlastele abiks nende igapäevases töös kehakultuuri alal. Raamatus on toodud harjutusi nii mitmekülgseks kehaliseks arendamiseks kui ka spordieriala -- võimlemise valdkonnast, kusjuures viimased on klassifitseeritud peamise mõjupiirkonna järgi.

Käesolev raamat on Jean-Claude Schmitti laia rahvusvahelise tunnustuse ja menu pälvinud uurimus rahvauskumuste visast edasikestmisest keskaegses Lääne-Euroopas. Detektiivi põhjalikkusega analüüsib autor 13. sajandil tekkinud legendi hurdakoerast, kelle tema peremees oli ebaõiglaselt tapnud ning kelle haud ajapikku tõeliseks palverännaku kohaks muutus. Autor näitab, et veel möödunud sajandil leidus inimesi, kes pühakuks muutunud koera haual oma lastele tervist käisid nõutamas.

Autor on oma raamatus visandanud rahvusvaheliste suhete uue üldpildi nii teoreetilisest kui praktilisest aspektist.

Vaikses varjulises orus Swainsaheadi küla all avastatakse näota laip. Kui peainspektor Alan Banks sündmuskohale jõuab, avastab ta, et mitte keegi ei taha rääkida. Mõrvatu isiku kindlakstegemine ainult süvendab Banksi meeleheidet. Sest ilmneb, et antud juhtum võib olla seotud ühe viie aasta taguse lahendamata mõrvalooga. Vaikivate kahtlusaluste hulka kuuluvad vennad Collierid ümbruskonna kõige rikkamast ja mõjuvõimsamast perekonnast. Kui nad hakkavad juurdluse takistamiseks oma sidemeid kasutama, tuleb Banksil ajaga võidu joosta. Peter Robinson on inglise-kanada krimikirjanik, kes on käinud ka Eestis ja Eesti ühte oma raamatusse kirjutanud. Kuigi ta elab praegu Kanadas, kirjutab ta edasi Yorkshire´ist ja tema raamatud lähevad üha haaravamaks. Tema detektiiv inspektor Banks on sümpaatne ja jäägitult aus inimene, kes püüab muutuvas maailmas oma põhimõtetele truuks jääda.

"Seestpoolt välja" on sügavalt autobiograafiline teos. See on suur arenemise ja armastuse lugu, sest elu on viinud kodust kaugele. Saab öelda ka, et meditatiivne teos, sest see suur kandam, mis on kogunenud – see tuleks maha laadida, sest muidu poleks jaksu edasi minna. 
Autor kirjutab väga ausalt ja avameelselt Eestis elamisest, unistustest, armastuse leidmisest, laste kasvatamisest, õpingutest Ameerikas ja ka ameerikalikust eluviisist. Lugudest kumab läbi suur koduigatsus ja mõistmine, kui hea oli Eestis elada ja et siinelavad inimesed võiksid oma kodumaad rohkem väärtustada. Samuti on mitmed peatükid pühendatud lastele, et nad oma päritolu ja ema räägitavat keelt ei unustaks ning hoiaks seda.
Antud raamat on hea lugemisvara nii neile, kes tahaksid ameerikalikust elustiilist rohkem teada ja adekvaatsemat pilti saada ning ka neile, kes huvituvad geograafilisest elukeskkonnast täpsemalt.
Juba sellepärast tasub lugeda, et teosest õhkab väga palju positiivsust ja keskendumist enesearengule, et olla parem ema, abikaasa, tütar, õde, sõber – olla hooliv ja tolerantne inimene, sest ühiskond vajab inimesi, kellele saab toetuda, kui eluraskused vaiba jalge alt ära tõmbavad.

Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid

Eduard Vilde oli esimene Eesti tõsine reisikirjanik. Reisikirjade saatmine Eesti ajalehtedele oli talle emotsionaalselt huvitav ja majanduslikult vajalik. Vilde elas 20 aastat oma elust väljaspool kodumaad. On mõeldamatu, et see aeg ja need kohad ei mõjutanud tema isikut ja tema loomingut. Vilde reisikirjadel on aga väga selge iseseisev väärtus. Need näitavad meile, kuidas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses avardus eestlaste maailmapilt. Vilde tundis nii Eestit kui maailma, ses mõttes on ülihuvitav vaadata, mida ja kuidas ta siinsele lugejale laiast maailmast serveerib.

Kairi Tilga on Eduard Vilde Muuseumi juhataja, kes on nende kaante vahele pannud esimese tervikliku ülevaate Vilde reisidest ja reisikirjadest.

Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813–1901), ooperi üks suuremaid vormijaid, lõi oma teosed XIX saj. keskel. Werfeli romaani tegevuse ajal – 1882/83 – oli ta oma elutöö suures osas juba lõpetanud. Sajandi suurkujuks tõusis ka Richard Wagner (1813–1883), kes esindas saksa ooperit. Kahe eri rahvusest ja erinevasse koolkonda kuulunud helilooja loomingu omapära on loomulik, ometi andis see põhjust Verdi muusika alahindamiseks, mida tundlik loojanatuur valuliselt läbi elas. Austria kirjaniku Franz Werfeli (1890–1940) "Verdi" ilmus 1924. a. Teos on ühtaegu muusikateaduslik uurimus ning vabalt loodud tegelaskonna ja pingelise sündmustikuga romaan.