"Suur Buum" algab äratundmisega, et maailm seisab ajaloolise võimaluse lävel. Ajajärk, mida me nimetame Suureks Buumiks, aastad 1980-2000, on erakordse globaalse muundumise periood. Raamat jaguneb nelja ossa. Esimene osa "Järgi paratamatut" vaatleb mitmeid trende, mis on tulnud esile viimasel kahel kümnendil, pannes aluse märksa ambitsioonikamale mõtlemisele meie tulevikust. Teine osa "Suure Buumi poliitika" ehitub sellele vundamendile ja uurib uusi poliitilisi realiteete, mis on vajalikud, hoidmaks Suurt Buumi kestmas läbi järgmise kahe aastakümne. Kolmas osa "21. sajandi liikumapanevad jõud" vaatleb eesootavaid erutavate uute tehnoloogiate laineid, mis jätkavad majandusliku kasvu hoogustamist ja samuti keskkonnale osaks saava kahju vähendamist. Viimane osa "Globaaltsivilisatsiooni sünd" vaatleb mõningaid kaugeleulatuvaid tagajärgi, mis tulenevad Suure Buumi kiirest kasvutempost.

See raamat on lugemiseks kulutatud aega väärt, kui tahate oma maailma paremaks muuta. Kui olete innovatsiooniga tegelenud juba aastaid, tuletab see teile meelde seda, mida te juba teate, ent annab siiski ka uusi mõtteid. Kui soovite aidata oma kolleegidel mõista, mida on vaja, et jõuda ideest arusaamiseni ja mõistmisest innovatsioonini, tuleks neile hankida just see raamat. Autori stiil on värskendavalt kasulik ja stiilselt meelelahutuslik: autor annab kasulikku infot haaravalt uudses ja lihtsas vormis. Raamat on kirjutatud üliheas esseevormis. Oma ausa ja asjaliku stiiliga murrab autor innovatsiooni tabusid ja vanu kombeid.

"Tuleviku majandus" on julge, ettevaatav ja põhjalikule uurimistööle rajatud raamat, milles Ühendriikide välisministeeriumi kunagine innovatsiooninõunik Alec Ross vaeb digiajastu arengusuundi. Ennustamine on alati ohtlik. Tagantjärele on kerge osutada möödapanekutele, ja seda täppisteadusliku kindlusega. Ometi suudab mõtlev analüütik oleviku najal ekstrapoleerida ja suurema või vähema kindlusega ennustada, mida võib praeguste trendide jätkudes tulevikult oodata. Alec Ross viitab raamatus ka tehnoloogia arengust tingitud ühiskondlikele väljakutsetele. Kuidas leida rakendust inimestele, kelle igapäevast tööd hakkab tehnoloogia aina enam ja enam üle võtma? Kuidas säiliks ühiskond, kuis kõigist on üksteisele kasu? Rossi raamat pole utoopia ega antiutoopia. Enne raamatu kirjutamist töötas ta ametites, mis tõid kaasa väga palju reisimist ja erinevate majandussüsteemide uurimist. Alec Ross leiab, et tsükkel fantaasia - innovatsioon - äriline rakendamine toimib kõige paremini avatud ühiskondades, kus soovitakse ja ka suudetakse muutustega kohaneda. See raamat seisab paindlikkuse ja elukestva õppe eest. Tsiteerides maailma majandusfoorumi uuringut: 65% kõikidest töökohtadest on kadunud ajaks, kui tänased lasteaialapsed tööjõuturule sisenevad. Asjad, mis on Eestis hästi, ei tulene sellest, et me valdame koodikirjutamist paremini kui mõne totalitaarse riigi alamad. Olulisem kui kasutatav tehnoloogia on see, mis asub kahe kõrva vahel. See on raamat kõigile, kes tahavad õppida ja õpetada. Ross usub, et me ei suuda tulevikku pea üldse kontrollida, ent peame siiski andma parima, et meie lapsed saaksid homses maailmas hakkama. Robert Kitt, Swedbanki juhatuse esimees

Raamat "50 parimat (ja halvimat) tehingut läbi aegade“ analüüsib kuidas ja miks kujunesid need 50 tehingut soodsateks või läbikukkumisteks (või mõlemat). Michael Craig kirjeldab tehinguid alates Manhattani saare ostust 1624 kuni AOLi ja Time Warneri ühinemiseni 2000. aastal, tuues näiteid kuidas tehingu tulemus võib sõltuda selgest mõtlemisest ja lihtsate juhendite järgimisest. Võttes aluseks need 50 äritehingut, koostas Craig 10 reeglit. Neid reegleid järgides peaks õnnestuma iga äritehing.