.png)
Tooted
"Läbi praokil ukse nägi Kier, kuidas Orieli näoilme tõrksaks muutus. Ta hingas pikalt ja kergendatult välja, taibates alles nüüd, kui pinevil ta oli olnud. Ta oli ühe inetu hetke vältel kartnud, kas Oriel mitte sellele survele järele ei anna, mida ema kindlasti tema suhtes kasutab, ning tundis nüüd piinlikkust, et oli tüdrukus kahtlema löönud"
Kas saatus liidab Orieli ja Kieri kokku või ajab nad lahku?
Autor Maxine Barry elab Oxfordshire krahvkonnas väikeses külas Cotswoldsi nõmmede lähedal koos invaliididest vanemate ja halli kassiga, kellel nimeks Keats.
Ta töötas viis aastat Oxfordis Somerville'i kolledži abisekretärina ning veetis enamasti oma vaba aega kolledži kuulsas laiaulatusliku valikuga raamatukogus, enne kui üksnes kirjutamisele pühendus.
Maxine on vilunud kalligraaf ning tema teisteks hobideks on lugemine, jalutamine, looduse vaatlemine ja mööda poode kolamise vältimine!
Järg romaanile "Forrest Gump" – pargipingil kõigile komme jagavast noorest mehest, kel enamike asjadega, mis ta ette juhtub võtma, hullupööra veab. Südamlik ja lõbus. Garneeliäri on läinud pankrotti ja Forrest on jälle puupaljas, pühkides põrandaid New Orleansi stripiklubides. Siis aga avaneb Forrestil võimalus ühineda jalgpallimeeskonnaga, millega kaasnevad raha ja kuulsus. Elul on Forrestiga aga oma plaanid ja peagi leiab ta end müümas entsüklopeediaid ja kasvatamas oma poega, väikest Forrestit, kes vajab isa rohkem kui kunagi varem. Nii jätkubki Forresti erakordne, liigutav ja väga koomiline eksirännak – ta proovib seafarmipidaja ametit, leiutab Uue Coke'i retsepti ja mängib taas tahtmatult saatusele ninanipsu.
Vaid vähesed väljamõeldud maad on vallutanud inimeste südame ja kujutlusvõime samamoodi nagu imepärane Ozi maa. Vähemalt neli põlvkonda lapsi ja täiskasvanuid on tundnud ühtviisi rõõmu Ozi armastatud elanike imeliste seikluste üle. L. Frank Baumi 1904. aastal esimest korda ilmunud "Imepärane Ozi maa" on lugu Tipi-nimelise poisi imetabastest seiklustest teekonnal läbi Ozi paljude maade. Siin kohtub ta meie vanade sõprade Hernehirmutise ja Plekkmehega, aga leiab ka uusi sõpru Jack Kõrvitsapea, Saepuki, Ülisuurendatud Vingermardika ja hämmastava Tragidiku. Lugu sellest, kuidas nad nurjavad õela nõia Mombi kurjad plaanid ning võidavad kindral Jinjuri ja tema neidudearmee mässu, on tänapäeval niisama põnev kui siis, mil see ligi sada aastat tagasi esimest korda ilmus.
Nicholas Monsarrat teenis sõja ajal inglise mereväes, peamiselt eskortlaevadel, kus ta tõusis esiti korveti ja siis fregati komandöriks. Selles teenistuses tegi ta pidevalt ülestähendusi oma päevikusse ja kirjutas kolm lühemat teost meresõja kohta.Nende ülestähenduste põhjal kirjutas autor hiljem oma haruldase menu osaliseks saanud suure meresõjaromaani «Julm meri».
Eesti inimarengu aruande 2019/2020 põhiteema on Eesti ruumiline areng ja selle mõju Eesti inimeste heaolule ja ühiskondlikele protsessidele. Olukorras, kus 40% Eesti maaressursist on riigiomandis, 1% kuulub omavalitsusele ja 59% on eraomandis, on aktuaalne küsida: kuidas taasluua ja kasvatada Eesti ruumilist rikkust ja kvaliteeti demokraatlikult ja kogu ühiskonna huvides.
Aruanne käsitleb ruumi laialt, analüüsides Eesti asustusstruktuuri, loodusalasid, linnaruumi, sealhulgas linnadisaini ja meid ühendavat aruteluruumi. Ruum selle aruande katusterminina tähistab ühist ruumi, mis pälvib avalikku huvi ja pakub ühiskondlikku hüve. Aruande peatoimetaja on Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor ja kultuurigeograafia vanemteadur, prorektor Helen Sooväli-Sepping. Aruande koostamisesse on panustanud 39 teadlast Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Helsingi Ülikoolist ja Manchesteri Arhitektuuriülikoolist.
Eesti inimarengu aruanne on iga kahe aasta tagant ilmuv raport, mis koondab Eesti tunnustatud teadlaste poolt koostatud andmestiku ja kirjeldused Eesti Vabariigi sotsiaal-majanduslikust arengust. Eesti inimarengu aruanne on teadmuspõhine peegeldus Eesti tegelikkusest ja arenguvalikutest, mida saavad oma tegevuses aluseks võtta otsustajad nii poliitikas, majanduses kui ka muudes valdkondades.
Aruande metoodika põhineb rahvusvahelisel standardil – inimarengu aruannetel (Human Development Reports), mida alates 1990. aastast annab välja ÜRO Arenguprogramm (UNDP). Võttes arvesse paljusid näitajaid, reastatakse igal aastal maailma riigid inimarengu indeksi alusel, mis aitab võrrelda inimeste reaalset elukvaliteeti erinevates riikides.
Knut Hamsuni (1859-1952) tuntuim romaan, mis tõi talle maailmakuulsuse. See on jutustus mehest, kes asub elama keset asustamata ürgloodust, kus ta endale kodutalu rajab ja perekonna loob. Rängas töös ja harmoonilises kooselus loodusega kujuneb ta eluhoiak ja sõltumatus maale tungiva tööstus- ja äriilma tõusudest ja langustest.
Romaan Saaremaa rannakolhoosi tänapäevast. Kalurite elu majandusliku taseme tõus pole suutnud lahendada mitmeid inimestevahelisi sõlmprobleeme ja see asjaolu heidab varju külarahva omavahelisele läbisaamisele.
Hando Runneli sissejuhatusest:
Tänane raamat Konstantin Pätsist toetub suures mahus K. Pätsi enese kirjadele, mälestuskildudele, elupilte ettetoovatele või tema riigimehelikke samme selgitavatele kõnedele, aga ka avaldustele või dokumentidele, mis polemiseeriva peategelasega ning tema eluga. Raamat keskendub kõige enam isiku enese ümber, kes elab ja tegutse ja võitleb ja kannatab mingi temale selguses paistva sihi poole temale antud ajas.
Raamat sisaldab ka:
- Konstantin Pätsi poliitiline ideestik / Eduard Laaman
- Konstantin Päts 60-aastane / Jaan Tõnisson
- Härra peaministrile riigivanema ülesannetes / J. Kukk, A. Piip, J. Teemant, J. Tõnisson
Käesolev raamat on suunatud Eestis ja välismaal elavatele lapsevanematele, kes soovivad oma last mitmekeelseks kasvatada, aga ka vanavanematele, (lasteaia)õpetajatele või teistele huvilistele, kes otsivad teavet mitmekeelsuse kohta. Raamatus käsitletakse mitmekeelsust eri nurkade alt. Juttu tuleb nii sellest, kuidas mitmekeelsus võimalik on, kui ka sellest, mida teha kõneraskuste või -hilistuse korral. Käsitletakse paljude vanemate lugusid mitmekeelsete laste kasvatamisest, samuti saavad sõna täiskasvanud, kes on mitmekeelsena üles kasvanud. Lisaks tuleb jutuks mitmekeelsus koolieelses lasteasutuses ja koolis. Viimaks käsitletakse seda, kuidas hoida eesti keelt alal välismaal elades.
Raamatu eesmärgiks on pakkuda informatsiooni nii teoreetilisest kui ka praktilisest seisukohast, olles üles ehitatud erialasele kirjandusele ning 60 vestlusele teadlaste, ekspertide, lasteaia- ja kooliõpetajate, lapsevanemate ja mitmekeelsete täiskasvanutega. Oluline on mõista, et mitmekeelsusele pole vaid üht ja õiget lähenemist ning eelkõige on tähtis leida sobiv lahendus just teie pere jaoks. Raamat proovib kõiki aidata ja toetada!
Merle van Someren (snd 1991) lõpetas 2013. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, magistri- ja seejärel arstiteaduse õpingud viisid ta Hollandisse Groningeni ülikooli. Hetkel töötab ta Groningeni linnas psühhiaatria arst-residendina, suunaks laste ja noorukite psühhiaatria. Koos kanadalasest abikaasaga kasvatavad nad oma peaaegu 4-aastast tütart, kes kasvab üles eesti, inglise ja hollandi keelt kõnelevas keskkonnas
Jätkusõja alates valmistus Soome Karjala kannast tagasi vallutama. Rünnakut valmistati ette, saates Karjala kannasele kaugluureüksusi koguma andmeid vaenlase vägede grupeeringute kohta ja häirima transpordiühendusi. Esimene neist kaugüksustest oli üksus Tolvanen. Missioonile saadeti kaheksa Karjala kannasel üles kasvanud noort meest, kes naasid mööda metsi oma kodukanti – seekord relvastatult. "Rünnaku eel" räägib nende loo. Raamat põhineb kaugüksuse luurajate meenutustel ja ulatuslikul arhiivimaterjali läbitöötamisel. Teos kirjeldab Soome eriüksuste sünnihetke ja äärmuslikke tingimusi, milles kaugluureüksused viibisid. Sõjaajaloolane Mikko Porvali kirjeldab tavapärasest põhjalikumalt nii operatsioonil osalenud kaugpatrulli mehi kui ka ekspeditsiooni eesmärke, elluviimist ja tähendust. Teose erakordselt ulatuslik allikmaterjal pakub lugejale haruldase killu autentsest luureajaloost.
Varem on Mikko Porvalilt eesti keeles ilmunud raamat "Operatsioon Hokki".
Alatud: 21/XI.1918 Lõpetatud: 31/XII.1919 Käesolev trükis kujutab endast Vabadussõja-aegse 2. jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamatut, mis sisaldab alates Vabadussõjale eelnenud nappidest rahupäevadest kuni sõja võiduka lõpuni tehtud ülestähendusi. Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda heroiline nagu lihvitud kunstiteos, vaid argine tegevus, nähtuna staabiohvitseri pilgu läbi. Imetlusväärne on see rahu ja asisus, millega on kajastatud meie ajaloo ärevaid ning kriitilisi hetki. Tähelepanu väärib kirjutajate hea eesti keel, sest tegemist oli ju põlvkonnaga, kes oli kasvanud tõsivenestamise ajal, mil nii algkool kui ka sõjakool olid venekeelsed, ja kes oli osalenud Esimeses ilmasõjas tsaariarmee ridades. Paljud meie hulgast võivad kadestada meeste head käekirja, arvestades seda, et nii mõnigi kord tuli ülestähendusi teha kas vankripäral, kaevikurinnatisel või lihtsalt põlve otsas. Kes tahab teada, kuidas sõda tegelikult välja näeb, peaks lugema just seda raamatut.
