Tooted

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Vaatluse all on Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa ja Viljandimaa arhitektuur.

Raamatu I osa sisaldab ülevaadet eesti pagulaste kirjastustegevusest välismaal maade ja kirjastanud organisatsioonide kaupa. Raamatu lõpus on kirjastustegevuse analüüs ja tabelid kirjastuste kohta. II osa on raamatukataloog, mis sisaldab üle 4000 raamatukirje pagulasmaade ja kirjastavate organisatsioonide kaupa.

Väljapaistva ameerika kirjaniku Ernest Hemingway (1899–1961) esikromaan kujutab nn. kadunud sugupõlve – Esimese maailmasõja läbiteinud noorust, kelles sõja koledused ja mõttetus on hävitanud lootused ja usu tulevikku.

James Dean oli vaevalt poisieast väljas, kui ta suri. Ta suri teel autorallile kahekümne nelja aastaselt Californias. Ta jõudis mängida kolmes filmis. Deani peeti lootustandvaks näitlejaks, kes oli muutumas üha populaarsemaks. Tema surmapäevast peale jäi mulje, et noored ei lase mehel surra. Spetsiaalne fännpostiagentuur tegeles stuudiosse saabuvate kirjade uputusega. Paljud kirjad olid adresseeritud surnud staarile. Temanimeline plaat müüdi ära nädalaga, samasugust punast jopet, nagu Dean kandis filmis "Mässaja ilma põhjuseta", osteti sadade kaupa. Mõned fännid keeldusid uskumast, et Dean on tõepoolest surnud.

Keel on tõsine asi, emakeel veel eriti. Keel äratab mõtteid, aga võib mõtteid ka lämmatada. Keelega saab asju segaseks ajada, aga võib ka asju selgeks teha. Keel on vist ülepea kõige parem ja halvem asi, mida inimesed välja on mõelnud. Ent nii hea või kuri, kui ta ka poleks, üks on kindel – ilma keeleta ei saa. Käesolev raamatuke sisaldab mõtteid ja arutlusi eesti keeles ja eesti keelega praegu toimuvast. See valdavalt torkavas kõneviisis kirjutatud publitsistika ei tohiks külmaks jätta ühtki keelehuvilist.

Immuunsüsteem – miks see mõnikord üle reageerib ja kuidas seda tippvormis hoida? Miks mõned haigustekitajad meie keha ärevaks ajavad ja miks herpesviirus puhkeb õide just siis, mil tahame eriti hea välja näha? Mitu bakterit on meil suus ning kuidas suudlemine meid terveks teeb? Dr Hendrik Streeck selgitab, kuidas meie immuunsüsteem sissetungijatega võitleb ning millist abi meilt vajab. Kuigi immuunsüsteem, organismi üks kõige keerukamaid ja põnevamaid osi, on miljonite aastate jooksul lakkamatult täiustunud, on endiselt tegu tundliku ja haavatava mehhanismiga, mis vajab pidevat meie tähelepanu ning tuge. Immuunsüsteem on justkui tipptasemel orkester, mis juhindub motost "parem karta kui kahetseda", otsustades kärmelt ja sihipäraselt, mis on oma ja mis võõras, mis tuttav ja mis tundmatu, mis tervitatav ja mis ohtlik. Dr Streeck viib lugeja põnevale ekspeditsioonile, et lihtsal, ent teaduspõhisel viisil selgitada immuunsüsteemi imetabaseid tegusid ning mis juhtub siis, kui need siiski tegemata jäävad. Muu hulgas tuleb juttu immuuntolerantsusest, soolestiku kapriisidest, süüfilisest ja AIDSist, malaariast ja haisva jala needusest ehk jalaseenest, allergiatest, autoimmuunhaigustest, kasvajatest, antibiootikumidest, vaktsiinidest, aga õnneks ka talupoja tarkusest, mis teeb meie streikiva immuunsusega teinekord suisa imesid. Dr Streeck on epidemioloogina keskendunud just inimese immuunpuudulikkuse kliinilistele uuringutele. Ta on viroloogia professor ning Bonni ülikooli viroloogia ja HIV-uuringute instituudi direktor.

Enn Nõu on oma Uppsala-aja elu ja sündmused varem kirja pannud mälestusteraamatutes „Elu ja aeg“ ning „Ülestähendusi ajast ja elust“. Käesolev teos hõlmab 80 viimast aastat selle linna olemasolust. Raamat on füüsiliselt muutuva linna majade raamat ja eesti vaate aruanne. Siin näeb eesti silmadega seda sõjapõgenike linna, Rootsi kuningriigi suuruselt neljandat, ja mida see eestlastele on tähendanud. Eriti autorile endale. Paljudel Uppsala majadel on oma eesti ajalugu, mille avastamiseks on vaja käsiraamatut. Majade ligemalt tähele panemiseks ja nendesse süvenemiseks on tarvis neid igalt poolt vaadata, mida me tavaliselt ei tee. Raamat pakub seega tihedat ülevaadet Uppsalast läbi eesti silmade.

Ühel heal päeval läksin palverännakule, kus kõndisin jala läbi Hispaania 800 kilomeetrit. Sellel teel pidin alguses kirjutama väikese reisikirja, mis aga muutus hoopis minu enda elu üle mõtisklevaks raamatuks. Raamatus avaldan oma lapsepõlve tagamaid, kasvamist Lasnamäel ja oma kogu arengut tänasepäevani. Kogu rännak on kirjas ajalises järjestuses, vahele pikitud erinevaid meenutusi oma elust. Samuti arutlen enda elu kõige tähtsamate asjade üle nagu narkootikumide, alkoholi ja muude meelemürkide tarbimine. Ning mis seos on sellel kõigel minu erinevate tervislike seisunditega praegusel hetkel. Samuti räägin ka oma muusikukarjäärist ja ka viimasest osalemisest Eurovisiooni Lauluvõistlusest. Raamat on pigem enese üle ironiseeriv ja humoristlik. Samas ka loodetavasti mõtlema panev ja eeskujuks noortele.

Kõvas köites arheoloogiline kogumik (eesti ja vene keeles) sarjast Arheoloogiline kogumik

Katsugu lugeja end mõelda tagasi 1991. aastasse, kui Lennart Meri oli Savisaare valitsuse välisminister. Katsugu mõelda end Toompeale, kus paiknes toonane välisministeerium. See oli raske aeg. Nagu ütles Lennart Meri, me pidime üheaegselt majas elama ja samas seda alles ehitama. Taas pidi endalt küsima: kust me tulime ja kuhu läheme? Eestisse tekkisid uued poliitikud, paraku väga erineva tagamaaga. Täna on Eesti ammu ÜROs, on NATOs ja Euroopa Liiduski. See raamat on aegadest, kus Eesti tegi selles suunas alles esimesi samme. Ja nende sammude astujatest. See aeg tundub väga kaugel olevat, nagu lapsepõlv, ühes oma koomiliste ja tundeliste külgedega. Ometi - sinna pole veel paarikümmet aastatki. Mitmed selle aja kangelased on praegugi veel täies jõus. Siiski, kui lugeja arvab ära tundvat mõne praeguse tegelase prototüübi, suhtugu ta sellesse ettevaatlikult, sest ajalugu ja ilukirjandus pole kunagi üks ja seesama. Siiski, ärgake, vanad varjud!

Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks. Rahvusteadused on teadused, mis on seotud Eesti maa, eesti rahvuse ja kultuuriga. Nad uurivad Eesti ajalugu ja mõttelugu, eesti keelt, kirjandust, rahvaluulet ja kunsti. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas on kümme rahvusteaduste professuuri ja professorit, kes tutvustavad selles raamatus oma uurimisvaldkondade olulisi probleeme ja tulemusi. Artikleid läbivaks niidiks on Eesti, eestlaste ja eesti kultuuri suhted teiste maade, rahvaste ja kultuuridega.

Võimlemisharjutused nii meestele kui ka naistele, mida saab teha igal pool ja igal ajal! Kujutle täiuslikku programmi, mis salendab, vormib ja kujundab kogu sinu keha vaid 20 minutiga päevas. Võid seda kasutada igal ajal ja peaaegu igal pool. Programm on nii kompleksne, et ei vaja spordisaali ega treeninguseadmeid. See hõlmab kõiki lihasegruppe kaelast varvasteni ja tulemused on selgesti nähtavad juba kuue nädala pärast. Kasutades revolutsioonilist Transformetrics™ treeningsüsteemi, mis hõlmab ajaproovile vastu pidanud kehavormimise tehnikaid koos isomeetriliste pingeharjutustega, oled sõna otseses mõttes ise enda spordisaal.- 20-minutiline treening iga päev nädala plaani järgi salendab, vormib ja tugevdab kogu sinu keha uskumatu kiirusega.- Detailsed harjutused eri lihasegruppidele aitavad arendada sellist keha, millest oled alati unistanud.- Spetsiaalne tempokas rasvapõletusprogramm on neile, kes tahtsid tulemusi näha juba eile.- Ulatusliku viieosalise toitumisplaani – lihtsa tervisliku toitumise teejuhi – järgimine võimaldab kaotada keharasva kiiremini, kui see ilmus.- Elevus, mis tuleb teadmisest, et sul on täielik kontroll oma keha, elu ja saatuse üle!

- Võlutud kerjus - Õnnelik pobul - Pikk muinasjutt kassist - Muinasjutt koerast - Muinasjutt lindudest - Esimene muinasjutt röövlitest - Muinasjutt vetevaimudest - Teine muinasjutt röövlitest - Muinasjutt hulkurist - Pikk muinasjutt politseinikest - Muinasjutt postiljonidest - Pikk muinasjutt arstidest

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Nefa Rühma koostööprojekti tulemusena on TÜ VKA juubeliks valminud kogumik. Raamat põhineb 2011. aastal TÜ VKA pärimuse kogumiseks korraldatud välitööde materjalidel. Artiklites ja esseedes leiavad käsitlemist välitöödest ja asutuse folkloorist inspireeritud teemad: TÜ VKA identiteediloome, rahvakalender, õppejõud, ühikaelu ning kooli roll nõukogudeaegses õpetustöös.