Tooted

Luulekogu koostanud Ain Kaalep, järelsõna kirjutanud Ilmar Vene.

Norra kirjaniku 2006. aastal ilmunud teos koosneb joonealustest märkustest kirjutamata romaanile ning räägib nii romaani kirjutamise kui ka poliitilise ausaksjäämise võimatusest. Loo peategelane, diplomaat Armand V. on müünud oma hinge ning saanud vastu glamuurse elu võimustruktuurides.

Sisukord:

• Kristjan Raua kirjad Paul Rauale 1897-1914
• Kristjan Raua loomingu ja kirjavahetuse restaureerimisalase seminari materjalid
• Muuseumi 1976. aasta tegevuskroonika

Kataloog kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega " Dannebrog – taevast langenud lipp. Taani kuldaja kunst " (15.06.–13.10.2019). 15. juunil 2019 tähistatakse Eesti ja Taani jaoks olulist ajaloosündmust – Lindanise lahingut, mis Eestile tähendab Tallinna esmakordset kindlat mainimist kirjalikes allikates ja Taanile on see rahvuslipu Dannebrogi sündimise legendaarne hetk. Kadrioru kunstimuuseumi näitus avab Dannebrogi 800. aastapäeva piduliku sündmusteprogrammi. Näitus toimub koostöös Taani Riikliku Kunstimuuseumiga.

Tegemist on Eestis esmakordse taani kuldaja kunsti nii ulatusliku väljapanekuga, mis sisaldab mitmeid Taanis väga tuntud ja enamasti Taani Riikliku Kunstimuuseumi püsiväljapanekus asuvaid teoseid.

Traditsiooniliselt kutsutakse taani kunsti kuldajaks perioodi 19. sajandi algusest kuni keskpaigani, mis riigile tervikuna oli üks rängemaid – sõdade käigus kaotati asumaad ja territooriumid Norras, Põhja-Saksamaal jm. Samal ajal aga toimus võimas rahvusliku enesemääratluse protsess, kus kunst mängis äärmiselt olulist rolli. Taani kuldaja meistrite maalid määratlesid rahva jaoks kõige olulisemad pidepunktid – loodus, inimene ning Taani ajaloo hiilgeaegadega seotud lossid, kindlused jt mälestised. Ja kõige tähtsamaks muutus kunstnike jaoks valgus – eriliselt helge, kristalselt selge, rõõmsat ja pidulikku tunnet tekitav valgus. Taani Riiklik Kunstimuuseum on üks mõjukamatest muuseumidest Taanis ning kuulub Euroopa olulisemate kunstimuuseumide hulka.

Muuseumi kollektsiooni aluseks on Taani kuninglik kunstikogu, mida on alates muuseumi asutamisest 1896. aastal pidevalt täiendatud.

Solnessi Arhitektuurikirjastus on Eesti arhitektuuriaasta kogumikku välja andnud aastast 2002.

Käesolev raamat on sarja üheksas köide ning siia on kogutud 2010. aastal valminud parimad majad, interjöörid ja maastikuarhitektuuri objektid. 2010. aastal valmis varasemast oluliselt vähem büroohooneid ja elamuid, küll aga esitati Eesti Kultuurkapitali (KULKA) arhitektuuripreemia kandidaadiks tavatult suur hulk eramaju. 

Selles kogumikus näeb eramutest siiski vaid ühte, kuna enamikku neist on kajastatud juba 2009. aasta Veneetsia biennaali näituse kataloogis "100 maja". Seekordse raamatu tekstid on esitatud intervjuu vormis, mis tundus mulle kõige ehedam ja ausam.

Raamatu eesmärk on tutvustada 2010. aasta parimaid arhitektuuriobjekte, rääkida nende konspetsioonidest ja pisut ka tagamaadest. Kes suudaks seda paremini teha kui objekti looja? Algatuseks aga annavad oma hinnangu raamatus kajastatud objektidele neli KULKA žüriiliiget: Epp Lankots, Laila Põdra, Eva Hirvesoo ja Tiit Sild.

Toimetaja: Margit Mutso

Eesti Vabariigil ja Eesti Rahvusraamatukogul on ühine sünniaasta - 1918. Eesti Rahvusraamatukogu fotoalbum on ajaraamatuna omanäoline hüvastijätt eluga Toompeal, ülevaade meie raamatukoguhoidjate paari põlvkonna tööst. Ivi Eenmaa Album tutvustab lühidalt eri etappe raamatukogu ajaloos ning illustratsioonidena on kasutatud vastava perioodi trükiseid. Sisu: Raamatukogu eellugu Raamatukogu asutamine Raamatukogu esimesed aastad Riigiraamatukogu ühendamine Riigiarhiiviga Riigiraamatukogu aastail 1925-1935 G. Ney Riigiraamatukogu direktorina 1936-1940 Riigiraamatukogu lõpuaastad Sõjaaeg 1941-1944 Sõjajärgsed aastad Viiekümnendad aastad Rariteetide kogu Kuuekümnendad aastad Seitsmekümnendad aastad Arhiivkogu Raamatukogu peahoone sisevaateid Kunsti- ja kartograafiakogu Muusikakogu Kaheksakümnendad aastad National Library of Estonia and its Books Estnische Nationalbibliothek und ihre Bücher

Nii Londonis kui Eestis elav joogatreener ja kolumnisti Ulrika Laane esimene raamat "Ela hästi" on joogafilosoofiline lugemine, kus kehalistele harjutustele on lähenetud ka vaimsest aspektist. Autor annab näpunäiteid, millist joogastiili valida, mis on mediteerimine ja kuidas mediteerida, räägib taimetoidust ja vaimsest heaolust. Humoorikas toonis keskendutakse sellele, kuidas olla julge ja elule avatud.

Margo armus Raysse juba kooliajal. Poiss oli Margost vanem ega osanud kahtlustadagi, et üks noorema klassi tüdruk õhkab tema pikkade ripsmete ja tumedate silmade järele. Pärast kooli jättis noormees oma kodulinna ja temast sai kuulus ajakirjanik. Armuleek Margo põues aga ei kustunud ning ta unistas endiselt nende kohtumisest, et mehe südant vallutada. Ja saatus kinkiski talle selle võimaluse.

Miks on uni meile kasulik? Mitu tundi ööund on soovitatav väikelapsele? Aga täiskasvanule? Vanurile? Miks me näeme und? Kuidas parandada oma une kvaliteeti? Mis on narkolepsia, parasomnia ja uneapnoe? Järjest enam inimesi kannatab mitmesugust tüüpi unehäirete all. Nende vastu võitlemiseks pole aga unerohi kaugeltki ainus lahendus – uneprobleemid võivad olla tingitud näiteks inimese east ja tervislikust seisundist, valest madratsist või väärast toitumisest enne uinumist. Ja isegi kui tegemist on nii palju, et uni tundub puhas ajaraiskamine, on uni organismile sama kosutav ja vajalik nagu toit või õhk. Kõigele sellele keskendubki käesolev kodumaiste autorite kirjutatud raamat – kui inimene tunneb oma und, saab ta olla õnnelik, puhanud, rõõmus ja energilisem. Eesti tunnustatuima unearsti ja ajakirjaniku koostööna valminud raamat on julgustav kaaslane teekonnal hea une juurde, jagades infot une olemuse kohta inimese eri eluperioodidel, kirjeldades levinumaid unehäireid ning andes lihtsaid soovitusi ja nippe nendega toimetulekuks. Sest üks on kindel: ühtegi hea une saavutamiseks tehtavat tegevust või väljakujunenud harjumust ei saa pidada tühiseks. Hea une nimel pole ükski pingutus üleliigne. Head und!

Lastelugu pelikanist, kes kolib linna, esineb härrasmehena ja üritab õppida inimeste elukombeid. Pelikan leiab tööd, muretseb endale korteri ja tutvub väikese Emiliga. Kaks erinevat olendit, pelikan ja väike poiss, saavad suurteks sõpradeks, lugejale näidatakse uut ergast vaatenurka iseenese hindamiseks.

"Jalutaja teejuht" sobib nii patseerijale kui ka ratturile matkamaks Maarjamäelt Meriväljale. Raamat avab kuurordi kultuuriloolise veimevaka.

Juttu tuleb
 - koloriitsemate Pirita asukate, nagu Konstantin Päts, tegemistest;
- endiseaegsetest küladest;
- looduskaunitest paikadest;
- tähtsamatest hoonetest (klooster, teletorn, olümpiarajatised, villad). 

Ekskursioonina üles ehitatud raamatu peamiseks autoriks on armastatud ajaloolane Robert Nerman, uuematest ehitistest kirjutab arhitektuuri- ja disainikriitik Karin Paulus. Käsitletavad piirkonnad ja hooned on kaardistatud – soovi korral võib lugeja kogu tutvustatava piirkonna raamatus leiduvate kaartide abil läbi jalutada.

Noore kirjaniku esiraamat sisaldab mõnusaid, fantaasiarohkeid ja kohati ka õpetlikke lugusid, mille tegevus leiab aset maaümbruses, või tundliku lapse kujutlusmaailmas.

Toomas avas silmad ja kuulis heinu kahisevat oma pea ja külje all. Ta esimene mõte oli, et magab jälle oma sepikojas põhuhunnikul. Siis aga nägi ta, kuidas katuse pilude vahelt paistis sisse heledat valgust, ja talle meenus otsekohe, et on heinaküünis, kuhu öösi Kaiemäelt selle Veneküla tüdrukuga oli tulnud. Tõsi, tüdruk isegi magas siinsamas ta kõrval heintel, sasitud juustega pea ta parema õla najal. Ning nüüd juba meenus talle kõik, mis siin oli juhtunud. Siis aga liigutas ka tüdruk ennast. Ta oli nähtavasti ergu unega, tõstis pea ja vaatas ringi. Kargas äkki istuli ja hüüatas: "Jumal!"

Raamatus vaadeldakse, kuidas kujuneb kliima – pikema perioodi nii-öelda keskmine ilm. Saame vastuse küsimusele, missugune oli mineviku kliima, miks meie kliima on just niisugune, nagu ta on, ja milliseks tõotab ta kujuneda tulevikus.

 

"Kodu on ilus" on Mats Traadi 1985. aastal ilmunud romaani "Üksi rändan" järg ja kujutab selle peategelase Kalju Soa elukäiku viiekümnendate aastate algusest tänapäevani.

See raamat sai alguse Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala kolmanda kursuse erialapraktika ülesandest. Kahe esimese õpinguaasta jooksul omandatud traditsiooniliste tekstiilide valmistamisel ja kaunistamisel kasutusel olnud võtted – kudumine, heegeldamine, tikkimine – oli võimalik kolmandal aastal rakendada oma isikliku fantaasia teenistusse, et luua traditsioonil põhinevaid, omanäolisi, kaasaegseid esemeid. Raamat sisaldab 22 käsitööprojekti, mis annavad lugejale inspiratsiooni, et uuendada mõnd kappi seisma jäänud riideeset, kas siis tikkides, heegeldades, kududes või õmmeldes.

Robin Brogan, tema sõber Dan ja Sun Dance Robinson jäävad paar nädalat enne jõule tuulerõugetesse. Mrs. Brogan aitab poistel päevi mööda saata, jutustades neile ühest suvest tükk aega tagasi "Kaerakojas", nende mereäärses kodus. Sun Dance, keda inspireerivad Robini ema imepärased lood mängudest tõusu- ja mõõnaveega, maetud aardest ning Harrietist, üritab tõusta Kuule, peidab oma taskuraha liiva alla ning kohtab üht ebatavalist tüdrukut, kes millegipärast tundub talle kummaliselt tuttav. See lugu on järg "Koer Reedele".

Müütide ja elu vahel tekkiv ebakõla ongi see, mis Manuel Puigi kui kirjanikku huvitab: ükski tegelane ei suuda end oma unistuste läikpilti sisse sobitada. Rääkimata unistustest - isegi kannatada ei oska nad! "Mingitud musikestes" ekspluateerib autor üht maailmakirjanduses kõige enam kasutatud "kannatuse klišeed", nimelt tuberkuloosihaigust koos kõige juurdekuuluvaga: piinav köha, higi otsaesisel, verised taskurätikud... Aga romantilist surmaga võitlejat ning kannatuste trotsijat Juan Carlosest ei saa, ta jääbki keskmiselt tahtejõuetuks tüübiks, kes iga haigusnähu peale paanikasse satub ning ei kõhkle ladumast oma murekoormat mõne järjekordse naissoost ohvri õlgadele. – Marin Mõttus

Teos "Imede radadel" (A Course in Miracles) ilmus Ameerikas 1975. aastal ning sellest on tänapäevaks saanud menuk, mida on tõlgitud 17 keelde ja müüdud miljoneid eksemplare. Raamatu läbiv sõnum on, et tee kõikehõlmava armastuse ja rahuni seisneb süütunde hülgamises ja andestamises. Lihtsad tõed, nagu püüdlus armastuse, rahu ja vabaduse poole on inspireerinud erinevate usundite järgijaid üle kogu maailma, pakkudes neile juhatust ja tröösti. Käesolevas kinkeraamatus "Mõtisklusi Imede radadelt" leiduvad originaalväljaandest valitud mõtisklused on grupeeritud teemadeks, et abistada lugejaid, kes otsivad mingit konkreetset teemat, kuid seda võib ka lihtsalt sirvida või kaanest kaaneni läbi lugeda. Olenemata sellest, kas originaalteos on lugejale tuttav või mitte, avavad neil lehekülgedel leiduvad siirad tsitaadid iga lugeja südame ning juhivad teda elu poole, mis on tulvil väikestest imedest...

"Suurepärane uus tänapäeva geopoliitilise maastiku lõhede analüüs." Financial Times

"Robert Cooper on väljapaistev Euroopa õpetlane ja diplomaat. Tema julge nägemus Euroopa ja Ameerika Üendriikide tulevikust on imetlusväärselt arukas ja optimistlik. See raamat juhatab transatlantilise mõttevahetuse uude järku." Robert Kagan, raamatu "Paradise and Power" autor

"Cooper on aukartustäratav mõtleja... kes esitab oma kesksed väited suure mõjukuse ja elegantsiga. Ta näitab, kuidas riigid ja inimesed, kellest need riigid koosnevad, võivad radikaalselt muuta arusaamu nii oma identiteedist kui huvidest." The Independent

"Cooper ei paku ühte ja ainsat organiseerivat ideed, vaid pigem terve hulga ajaloolisi paralleele ja jõuliselt väljendatud kontseptuaalseid eristusi... Ta on Ameerikat ja ÜRO-d pooldav Euroopa-meelne, kes toetab multilateraalset diplomaatiat, kuni see on võimalik ja sõda, kui see on paratamatu." The Economist

Elus tuleb nii mõndagi ette. Kui peresuhted ei klapi - on töö juures kõik hästi. Läheb äris halvasti - ilmub kallis inimene.

Sabrinal, Harveyl, Valeriel ja Libbyl on halvasti kirjutatud lennundusajalooalase referaadi ümbertegemiseks nädal aega. Enne kui nad jõuavad tööga alata, leiab Sabrina võlulaeka, milles olev loits kannab nad 1782. aasta Prantsusmaale. Noortest saavad kahe õhupalli leiutajate vangid. Appi tuleb õhupallileidurite vennatütar, kes aitab Sabrinal ja tema sõpradel põgeneda. Pärast seiklusi avastavad nad referaadi ja võlulaeka seose. Õhupalliga kodutulevikku tagasi sõites satuvad seiklejad tormi kätte.

Prantsuse kirjaniku Maurice Leblanci (1864 - 1941) kriminaalromaanide kangelane, härrasmees ja meistervaras Arsène Lupin on prantsuskeelsetes maades sama populaarne kui Sherlock Holmes inglise kultuuriruumis. Käesolevas kriminaalloos on peategelaseks kõrgseltskonda kuuluv maailmarändur d'Enneris, kellena Arsene Lupin seekord esineb. Nagu ikka, suudab võitmatu ja võluv kelm kõige keerulisemadki olukorrad enda kasuks lahendada. Peadpööritavatest seiklustest väljub ta alati terve naha ja kuningliku saagiga.

Tervislikke toorsalateid aed- ja puuviljast.

Toitvaid kausisalateid, kuhu võib segada keedetud köögivilja, seeni, mune, juustu, kala, liha, aga ka värsket puuvilja.

Kokteilsalateid, maitsvaid ja pidulikke

Muudki huvitavat, ka eksootilist salatite kohta

Tekst on trükitud trükimasinaga.

Sisukord:
Jeruusalemma hävitamine
Tagakiusamine esimestel sajanditel
Vaimuliku pimeduse ajastu
Valdeslased
John Wyclif
Hus ja Hieronymus
Lutheri lahkulöömine Roomast
Luther Riigipäeva ees
Usupuhastaja Šveitsist
Reformatsiooni edu Saksamaal
Vürstide protest
Reformatsioon Prantsusmaal

Eraldiseisvat armastuslugu käsitlevat „Swanni armastust“ peetakse üheks paremaks võimaluseks Prousti mammutteosega tutvuda. Charles Swann on Pariisi kõrgkihti kuuluv börsimaaklerist kunstikriitik ja -vahendaja, kes näeb kohatud naistes vaid võrdlusmaterjali kuulsatel maalidel kujutatutega. Selline arusaam põhjustab ta lootusetu armumise kurtisaan Odette de Crecysse, kes ei hooli oma kogenud võrgutaja võimetusest tõeliselt armastada ning meelitab tolle väljapääsuta abiellu.

1871. aastal Pariisis sündinud ning Sorbonne’i ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Marcel Prousti „Swanni armastus“ on tegelikult katkend tema suurromaanist „Kadunud aega otsimas“. Seitsmes köites ilmunud ja peamiselt vaba teadvusvoolu stiilis kirja pandud 20. sajandi kirjanduse tähelepanuväärsemaid teoseid hõlmab üle 3200 lehekülje ning enam kui 2000 tegelaskuju. Prantsuse mainekaimat kirjandusauhinda jagav Pariisi Goncourt’i akadeemia valis „Kadunud aega otsimas“ prantsuse kõigi aegade kaheteistkümne parema raamatu hulka.

 

See on koeraraamat, kuid pole lasteraamat. Kaks autorit, kaks minategelast – inimene ja koer. Mõlemad on kaotanud elus nii olulise, et tundub, nagu rohkem kaotada polekski enam võimalik... See raamat räägib koerast, kes pärast omaniku surma pärijate poolt liivakarjääri maha jäetakse. Kas see ongi uus Eesti trend soovimatutest loomadest lahtisaamiseks, nagu me sageli loeme ja kuuleme? Õnneks läheb selle raamatu pikakarvalisel sõbral paremini. Oma aruka käitumise ja sõbralikkusega leiab ta peagi uue kodu ja peremehe. Seal on juba ees ootamas varjupaigast võetud väike koerake ja kass, kes ühel päeval lihtsalt ilmus pererahva aknalauale. Vastastikuses üksmeeles veedetakse unustamatu suvi. Mis saab aga sügisel, kui kogu see loomapere linna üürikorterisse ära ei mahu...

See on suure südamega kirjutatud raamat, mille aluseks on kirjanikepaari suvekodus tõeliselt aset leidnud sündmustik. 

Raamat on esmakordne ulatuslikum ülevaade Tallinnas Vabaduse väljakul asuva Tallinna Kunstihoone (1934) ehitusloost ja arhitektuurist, alates selle tollal väga uudse funktsiooniga hoone kavandamisest ning lõpetades 1930. aastate näitusetegevusega.

Arhitektuuriajaloolasest autor, praegune kunstihoone juhataja Karin Hallas-Murula on raamatusse kogunud rohkelt 1930. aastate arhiivimaterjale, omaaegseid fotosid ning projekte, millest paljud publitseeritakse esmakordselt.

Eraldi peatükis vaadeldakse kunstihoones 1930. aastatel toimunud Eesti kunsti näitusi ning Tallinna toodud väliskunsti näitusi, mille avamistel riigivanem Konstantin Päts oli sagedane külaline. Lisatud on kunstihoones 1930. aastatel toimunud näituste loetelu.

Rohkete fotodega illustreeritud põhjalik ülevaade Giuseppe Verdi elust ja loomingust. Raamatu teises pooles keskendutakse Verdi ooperite lavastustele Eesti teatrites.

Sisukord:

• 
  Esimesed leiud ja kaotused
• Mõni sõna Verdi-eelsest ooperist
  Arvukad otsingud
  Psühholoog, vabadusvõitleja ja lüürik
  Igihaljas kolmik
  "Suurooperlikkus" ja purunenud ideaalid
  "Aida" ja "Reekviem"
  Kaks titaani
  Shakespeare - Verdi - Boito
  Viimne peatükk
  
  Verdi eesti ooperilaval
  - "Traviata"
  - "Rigoletto"
  - "Aida"
  - "Trubaduur"
  - "Othello"
  - "Maskiball"
  - "Don Carlos"
  
  Giuseppe Verdi looming
  
  Kasutatud kirjandust

«Mis juhtus, kas see üle-eelmine tüdruk sai närvivapustuse?» «Jah, sest ma ei andnud talle osa.» «Oi. Vaeseke...» «Aga mis tal siis häda oli, et ta ei sobinud?» «Ma ütlen ausalt: ta oli ülbe, jonnakas ja kihlatud.» «Ah soo... siis muidugi.» «Ja see teine?» «Milline?» «See, kes just väljus.» «Kas ta nuttis, kui ta välja tuli?» «Tema, ei, ta ei nutnud... Aga ta nägi halb välja.» «Just-just. Tema ei kõlvanud just selle tõttu. Tal ei olnud peas kõik päris korras.» «Ahah.» «Aga kes see üldse otsustab, kas teie?» «Mitte ainult... Nii mina kui see teine, kes on tulnud mulle seltsiks...» «Ahaa. See on siis Juhus. Mingil moel peab õnne ka olema.»

Raamat on praktiline abimees, kui hakata valima endale koera. Ühtlasi on see lihtsasti kasutatav teatmeteos, mis annab teavet tavalisematest koeratõugudest. Tekstis ja pildis esitletakse umbkaudu 220 tõugu; kirjeldatud on nende algset kasutust, vajadusi, iseloomu, karvastikku, hooldusnõudeid ja muud. Ülevaatlikud tabelid teevad sobivate tõugude leidmise kergeks. Samuti võite raamatust lugeda kutsika arenemisest täiskasvanud koeraks, koerte koolitamisest ja loomusest, keskkonna- ja kuulekustreeningust ning toitmisest ja hooldamisest.

EKL 10. aastanäituse kataloog sisaldab näituse kuraatori Enn Põldroosi eessõna, EKL aastanäituste kronoloogilist nimekirja, valikut 10. aastanäituse pressikajastustest, aastanäitusel „Vastandumised“ eksponeeritud teoste reproduktsioone ja osalenud kunstnike näitusetegevuse lühikokkuvõtteid.