Tooted
Sisukord:
- Kristjan Raua kirjad Paul Rauale 1897-1914
- Kristjan Raua loomingu ja kirjavahetuse restaureerimisalase seminari materjalid
- Muuseumi 1976. aasta tegevuskroonika
Kataloog kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega " Dannebrog – taevast langenud lipp. Taani kuldaja kunst " (15.06.–13.10.2019). 15. juunil 2019 tähistatakse Eesti ja Taani jaoks olulist ajaloosündmust – Lindanise lahingut, mis Eestile tähendab Tallinna esmakordset kindlat mainimist kirjalikes allikates ja Taanile on see rahvuslipu Dannebrogi sündimise legendaarne hetk. Kadrioru kunstimuuseumi näitus avab Dannebrogi 800. aastapäeva piduliku sündmusteprogrammi. Näitus toimub koostöös Taani Riikliku Kunstimuuseumiga.
Tegemist on Eestis esmakordse taani kuldaja kunsti nii ulatusliku väljapanekuga, mis sisaldab mitmeid Taanis väga tuntud ja enamasti Taani Riikliku Kunstimuuseumi püsiväljapanekus asuvaid teoseid.
Traditsiooniliselt kutsutakse taani kunsti kuldajaks perioodi 19. sajandi algusest kuni keskpaigani, mis riigile tervikuna oli üks rängemaid – sõdade käigus kaotati asumaad ja territooriumid Norras, Põhja-Saksamaal jm. Samal ajal aga toimus võimas rahvusliku enesemääratluse protsess, kus kunst mängis äärmiselt olulist rolli. Taani kuldaja meistrite maalid määratlesid rahva jaoks kõige olulisemad pidepunktid – loodus, inimene ning Taani ajaloo hiilgeaegadega seotud lossid, kindlused jt mälestised. Ja kõige tähtsamaks muutus kunstnike jaoks valgus – eriliselt helge, kristalselt selge, rõõmsat ja pidulikku tunnet tekitav valgus. Taani Riiklik Kunstimuuseum on üks mõjukamatest muuseumidest Taanis ning kuulub Euroopa olulisemate kunstimuuseumide hulka.
Muuseumi kollektsiooni aluseks on Taani kuninglik kunstikogu, mida on alates muuseumi asutamisest 1896. aastal pidevalt täiendatud.
Neil päevil aga puhkes Idamaade kohal äike. Türgi kuulutas Venemaale sõja, vürstiriikide vabastamiseks määratud tähtaeg oli juba möödas; päev, mil türklased Sinope'i all hävitavalt lüüa said, polnud enam kaugel. Viimastes Insarovini jõudnud kirjades kutsuti teda järelejätmatult kodumaale. Ta tervis polnud ikka veel paranenud: ta köhis, oli nõrk, kannatas kergete palavikuhoogude all, kuid ta ei olnud peaaegu iialgi kodus. Ta süda lõi põlema: ta ei mõtelnud enam haigusele. Alatasa sõitis ta Moskvas ringi, kohtus vargsi mitmesuguste isikutega, kirjutas ööd läbi, oli päevade kaupa kadunud; ta teatas peremehele, et sõidab varsti ära, ja kinkis talle juba ette oma lihtsa mööbli...
Eesti teedel ja tänavatel liigub iga päev tuhandeid sõidukeid. Kuid alles see oli, kui ainsaks liiklusvahendiks oli hobuveok. Raamat räägib nendest muutustest, mis toimusid saja aasta jooksul, ja ka nendest, mis toimuvad tänapäeval. Juttu on ka vanade autode klubist "Unic". Sisu: Enne esimest autot Ilmub iseliikuv vanker Mehed ja masinad Kroonu kulli valvsa pilgu all Kiirelt nagu orkaan Luksussõidukist tööloomaks Neli liini läbi linna Viimaste voorimeeste ajad Tänased ja homsed mured Veteranide uuestisünd Sündmuste kroonika
Raamatus vaadeldakse, kuidas kujuneb kliima – pikema perioodi nii-öelda keskmine ilm. Saame vastuse küsimusele, missugune oli mineviku kliima, miks meie kliima on just niisugune, nagu ta on, ja milliseks tõotab ta kujuneda tulevikus.
"Kodu on ilus" on Mats Traadi 1985. aastal ilmunud romaani "Üksi rändan" järg ja kujutab selle peategelase Kalju Soa elukäiku viiekümnendate aastate algusest tänapäevani.
„Õudse saadetise“ peategelast, noort miljonäri ähvardavaid ohtusid püüavad ära hoida kaks eradetektiivi ja Scotland Yardi kriminalist. Miljonäri luksuslikule jahtlaevale on kogunenud kirju reisiseltskond ning dedektiividel pole lihtne kurjategijaid kahjutuks teha. Pinget lisavad kaks sündmuste keerisesse haaratud kaunitari, ühe neist valib varakas noormees elukaaslaseks.
Maupassant on lühivormi alal ületamatu meister. Tema kõrvale saab panna vast ainult Anton Tšehhovi. On ju ka käesolev raamat, kuigi romaan, väga lühike, lausa ühe hingetõmbega loetav. Teose tegevustik hargneb kirjanikule koduses Normandias, mistõttu kirjeldused on lausa fotograafilise täpsusega edasi antud. Tihti meenutavad ranna- ja merepildid tema kaasaegsete, impressionistidest kunstnike maale. Selge on ka see, et peategelast Pierre´i purevad salamõtted pole kellegi muu kui autori enda hingevalu, kuigi välimuse ning iseloomu järgi püüab ta just Jeani meile igati sümpaatseks teha. Tähelepanuvääriv on raamatut alati saatev essee romaanist, mis meie väljaandes raamatu lõppu paigutatud. Seda tuleks kõigil eesti keeles kirjutajail ilmtingimata lugeda. Maupassant ise pidas just seda raamatut, mida te nüüd kohe lugema asute, oma parimaks teoseks. Tsiteerin autorit: "Püüdsin anda elust reaalsemat pilti kui reaalsus ise." Romaani sisu võtab kokku Alexandre Dumas noorema kurikuulus maksiim: abieluahel on sedavõrd raske, et selle kandmiseks peabki kahekesi olema, mõnikord kulub ka kolmanda abi marjaks ära. Lauri Leesi
-Posti arengust mujal ja meil kuni XVIII sajandi alguseni
-Postijaamade võrgu kujunemine ning areng Eestis XVIII ja XIX sajandil
-Postijaamade majanduslik korraldus
-Postivedu ja reisiliiklus
-Postijaamad Eesti käesoleva sajandi 20-30-ndail aastail
Kokkuvõte vene ja saksa keeles.
"Suurepärane uus tänapäeva geopoliitilise maastiku lõhede analüüs." Financial Times
"Robert Cooper on väljapaistev Euroopa õpetlane ja diplomaat. Tema julge nägemus Euroopa ja Ameerika Üendriikide tulevikust on imetlusväärselt arukas ja optimistlik. See raamat juhatab transatlantilise mõttevahetuse uude järku." Robert Kagan, raamatu "Paradise and Power" autor
"Cooper on aukartustäratav mõtleja... kes esitab oma kesksed väited suure mõjukuse ja elegantsiga. Ta näitab, kuidas riigid ja inimesed, kellest need riigid koosnevad, võivad radikaalselt muuta arusaamu nii oma identiteedist kui huvidest." The Independent
"Cooper ei paku ühte ja ainsat organiseerivat ideed, vaid pigem terve hulga ajaloolisi paralleele ja jõuliselt väljendatud kontseptuaalseid eristusi... Ta on Ameerikat ja ÜRO-d pooldav Euroopa-meelne, kes toetab multilateraalset diplomaatiat, kuni see on võimalik ja sõda, kui see on paratamatu." The Economist
Prantsuse kirjaniku Maurice Leblanci (1864 - 1941) kriminaalromaanide kangelane, härrasmees ja meistervaras Arsène Lupin on prantsuskeelsetes maades sama populaarne kui Sherlock Holmes inglise kultuuriruumis. Käesolevas kriminaalloos on peategelaseks kõrgseltskonda kuuluv maailmarändur d'Enneris, kellena Arsene Lupin seekord esineb. Nagu ikka, suudab võitmatu ja võluv kelm kõige keerulisemadki olukorrad enda kasuks lahendada. Peadpööritavatest seiklustest väljub ta alati terve naha ja kuningliku saagiga.
Tervislikke toorsalateid aed- ja puuviljast.
Toitvaid kausisalateid, kuhu võib segada keedetud köögivilja, seeni, mune, juustu, kala, liha, aga ka värsket puuvilja.
Kokteilsalateid, maitsvaid ja pidulikke
Muudki huvitavat, ka eksootilist salatite kohta
Tekst on trükitud trükimasinaga.
Sisukord:
Jeruusalemma hävitamine
Tagakiusamine esimestel sajanditel
Vaimuliku pimeduse ajastu
Valdeslased
John Wyclif
Hus ja Hieronymus
Lutheri lahkulöömine Roomast
Luther Riigipäeva ees
Usupuhastaja Šveitsist
Reformatsiooni edu Saksamaal
Vürstide protest
Reformatsioon Prantsusmaal
See on koeraraamat, kuid pole lasteraamat. Kaks autorit, kaks minategelast – inimene ja koer. Mõlemad on kaotanud elus nii olulise, et tundub, nagu rohkem kaotada polekski enam võimalik... See raamat räägib koerast, kes pärast omaniku surma pärijate poolt liivakarjääri maha jäetakse. Kas see ongi uus Eesti trend soovimatutest loomadest lahtisaamiseks, nagu me sageli loeme ja kuuleme? Õnneks läheb selle raamatu pikakarvalisel sõbral paremini. Oma aruka käitumise ja sõbralikkusega leiab ta peagi uue kodu ja peremehe. Seal on juba ees ootamas varjupaigast võetud väike koerake ja kass, kes ühel päeval lihtsalt ilmus pererahva aknalauale. Vastastikuses üksmeeles veedetakse unustamatu suvi. Mis saab aga sügisel, kui kogu see loomapere linna üürikorterisse ära ei mahu...
See on suure südamega kirjutatud raamat, mille aluseks on kirjanikepaari suvekodus tõeliselt aset leidnud sündmustik.
Arstiabi peaks arstilt saama, aga alati pole võimalik, ega tohter pole vanajumal, et kulunud ihuliikme asemele savist ja pühast vaimust uue keevitab. Mis muud kui mure paberile panna ja „Prillitoosile“ saata, kui murest sindrist lahti ei saa, ehk leiab teisele kasutust. Kui pensionärist inimene mõne asja vastu rohkem huvi tunda tahab, otsib ta prillitoosi välja, paneb prillid ette ja siis vaatab. Siit ka Prillitoosi-saate mõte ja pealkiri. Eks kehti see ka „Telelehe“ Prillitoosi-rubriigi puhul.
Rohkete fotodega illustreeritud põhjalik ülevaade Giuseppe Verdi elust ja loomingust. Raamatu teises pooles keskendutakse Verdi ooperite lavastustele Eesti teatrites.
Sisukord:
Esimesed leiud ja kaotused- Mõni sõna Verdi-eelsest ooperist
Arvukad otsingud
Psühholoog, vabadusvõitleja ja lüürik
Igihaljas kolmik
"Suurooperlikkus" ja purunenud ideaalid
"Aida" ja "Reekviem"
Kaks titaani
Shakespeare - Verdi - Boito
Viimne peatükk
Verdi eesti ooperilaval
- "Traviata"
- "Rigoletto"
- "Aida"
- "Trubaduur"
- "Othello"
- "Maskiball"
- "Don Carlos"
Giuseppe Verdi looming
Kasutatud kirjandust
Raamatu sisu puudutab igaüht, sest kui riik toimib säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt, toob see kasu kõigile kodanikele. Nii pole käesolev trükis mõeldud üksnes audiitoreile, vaid annab ülevaate tulemusauditist kõigile neile, kes peavad riigi toimimise eest hea seisma: poliitikutele, tippjuhtidele ja ametnikele. Riigikontrolli ülesanne on kaasa aidata avaliku sektori arengule. Tulemusauditi käsiraamatu üllitamine peaks seda tegema kolmel moel. Esiteks, aitama mõista riigi toimimise kolme põhiseaduslikku printsiipi: säästlikkust, tõhusust ja mõjusust. Teiseks, teadvustama, et riigi ressursid on mõeldud ühiskonna murede lahendamiseks. Kolmandaks, tugevdama riigi strateegilise analüüsi ja planeerimise võimekust.
«Mis juhtus, kas see üle-eelmine tüdruk sai närvivapustuse?» «Jah, sest ma ei andnud talle osa.» «Oi. Vaeseke...» «Aga mis tal siis häda oli, et ta ei sobinud?» «Ma ütlen ausalt: ta oli ülbe, jonnakas ja kihlatud.» «Ah soo... siis muidugi.» «Ja see teine?» «Milline?» «See, kes just väljus.» «Kas ta nuttis, kui ta välja tuli?» «Tema, ei, ta ei nutnud... Aga ta nägi halb välja.» «Just-just. Tema ei kõlvanud just selle tõttu. Tal ei olnud peas kõik päris korras.» «Ahah.» «Aga kes see üldse otsustab, kas teie?» «Mitte ainult... Nii mina kui see teine, kes on tulnud mulle seltsiks...» «Ahaa. See on siis Juhus. Mingil moel peab õnne ka olema.»