Tooted
Sisukord:
- Kristjan Raua kirjad Paul Rauale 1897-1914
- Kristjan Raua loomingu ja kirjavahetuse restaureerimisalase seminari materjalid
- Muuseumi 1976. aasta tegevuskroonika
Kataloog kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega " Dannebrog – taevast langenud lipp. Taani kuldaja kunst " (15.06.–13.10.2019). 15. juunil 2019 tähistatakse Eesti ja Taani jaoks olulist ajaloosündmust – Lindanise lahingut, mis Eestile tähendab Tallinna esmakordset kindlat mainimist kirjalikes allikates ja Taanile on see rahvuslipu Dannebrogi sündimise legendaarne hetk. Kadrioru kunstimuuseumi näitus avab Dannebrogi 800. aastapäeva piduliku sündmusteprogrammi. Näitus toimub koostöös Taani Riikliku Kunstimuuseumiga.
Tegemist on Eestis esmakordse taani kuldaja kunsti nii ulatusliku väljapanekuga, mis sisaldab mitmeid Taanis väga tuntud ja enamasti Taani Riikliku Kunstimuuseumi püsiväljapanekus asuvaid teoseid.
Traditsiooniliselt kutsutakse taani kunsti kuldajaks perioodi 19. sajandi algusest kuni keskpaigani, mis riigile tervikuna oli üks rängemaid – sõdade käigus kaotati asumaad ja territooriumid Norras, Põhja-Saksamaal jm. Samal ajal aga toimus võimas rahvusliku enesemääratluse protsess, kus kunst mängis äärmiselt olulist rolli. Taani kuldaja meistrite maalid määratlesid rahva jaoks kõige olulisemad pidepunktid – loodus, inimene ning Taani ajaloo hiilgeaegadega seotud lossid, kindlused jt mälestised. Ja kõige tähtsamaks muutus kunstnike jaoks valgus – eriliselt helge, kristalselt selge, rõõmsat ja pidulikku tunnet tekitav valgus. Taani Riiklik Kunstimuuseum on üks mõjukamatest muuseumidest Taanis ning kuulub Euroopa olulisemate kunstimuuseumide hulka.
Muuseumi kollektsiooni aluseks on Taani kuninglik kunstikogu, mida on alates muuseumi asutamisest 1896. aastal pidevalt täiendatud.
Solnessi Arhitektuurikirjastus on Eesti arhitektuuriaasta kogumikku välja andnud aastast 2002.
Käesolev raamat on sarja üheksas köide ning siia on kogutud 2010. aastal valminud parimad majad, interjöörid ja maastikuarhitektuuri objektid. 2010. aastal valmis varasemast oluliselt vähem büroohooneid ja elamuid, küll aga esitati Eesti Kultuurkapitali (KULKA) arhitektuuripreemia kandidaadiks tavatult suur hulk eramaju.
Selles kogumikus näeb eramutest siiski vaid ühte, kuna enamikku neist on kajastatud juba 2009. aasta Veneetsia biennaali näituse kataloogis "100 maja". Seekordse raamatu tekstid on esitatud intervjuu vormis, mis tundus mulle kõige ehedam ja ausam.
Raamatu eesmärk on tutvustada 2010. aasta parimaid arhitektuuriobjekte, rääkida nende konspetsioonidest ja pisut ka tagamaadest. Kes suudaks seda paremini teha kui objekti looja? Algatuseks aga annavad oma hinnangu raamatus kajastatud objektidele neli KULKA žüriiliiget: Epp Lankots, Laila Põdra, Eva Hirvesoo ja Tiit Sild.
Toimetaja: Margit Mutso
Eesti teedel ja tänavatel liigub iga päev tuhandeid sõidukeid. Kuid alles see oli, kui ainsaks liiklusvahendiks oli hobuveok. Raamat räägib nendest muutustest, mis toimusid saja aasta jooksul, ja ka nendest, mis toimuvad tänapäeval. Juttu on ka vanade autode klubist "Unic". Sisu: Enne esimest autot Ilmub iseliikuv vanker Mehed ja masinad Kroonu kulli valvsa pilgu all Kiirelt nagu orkaan Luksussõidukist tööloomaks Neli liini läbi linna Viimaste voorimeeste ajad Tänased ja homsed mured Veteranide uuestisünd Sündmuste kroonika
"Jalutaja teejuht" sobib nii patseerijale kui ka ratturile matkamaks Maarjamäelt Meriväljale. Raamat avab kuurordi kultuuriloolise veimevaka.
Juttu tuleb
- koloriitsemate Pirita asukate, nagu Konstantin Päts, tegemistest;
- endiseaegsetest küladest;
- looduskaunitest paikadest;
- tähtsamatest hoonetest (klooster, teletorn, olümpiarajatised, villad).
Ekskursioonina üles ehitatud raamatu peamiseks autoriks on armastatud ajaloolane Robert Nerman, uuematest ehitistest kirjutab arhitektuuri- ja disainikriitik Karin Paulus. Käsitletavad piirkonnad ja hooned on kaardistatud – soovi korral võib lugeja kogu tutvustatava piirkonna raamatus leiduvate kaartide abil läbi jalutada.
See raamat on maiasmokkadele. Ja õige maiasmokk küpsetab ise:
- krõbisevaid liivataignaküpsiseid
- kergeid biskviit- ja beseeküpsiseid
- kaerahelbeküpsiseid
- soolaseid juustukange ja lehelisi küpsiseid
- ehtsaid piparkooke jõuludeks
- präänikuid
"Kui te järgmine kord läbi pargi jalutate, leidke aega ja küsige, mida võilill murul näeb. Millist lõhna tunneb rohi? Katsuge tammepuu lehti teadmisega, et puu jätab puudutuse meelde. Puu ei jäta aga meelde teid ennast. Teie seevastu võite meelde jätta selle kindla puu ja kanda mälestust temast endas terve elu."
Tel Avivi ülikooli teadlane Daniel Chamovitz kirjeldab oma värskes raamatus, mida ja kuidas tajuvad ja kogevad taimed. Kõige värskemate teadustööde kaudu tutvustab autor taimede "tundeelu", tõmmates paralleele inimmeeltega: tuleb välja, et inimestel on päevalillede ja tammepuudega päris palju ühist. Ta demonstreerib, kuidas taimed tunnevad ära, mis on ülal ja mis all; kuidas nad teavad, et naabrit ründab näljaste putukate parv, ja kas nad oskavad vääriliselt hinnata Led Zeppelini muusikat. Puudutuste, heli, lõhna, nägemise ja isegi mälu ilmingud panevad Chamovitzi arutlema, kas taimed võiksid olla koguni teadlikud oma ümbruskonnast. Raamat annab lugejale haruldase võimaluse kiigata, milline paistab maailm murule meie jalge all, lillele meie nina ees ja puudele, mille otsa me ronime.
"Kui lugeja soovib, võib ta seda raamatut pidada romaaniks," ütleb Ernest Hemingway eessõnas. Ent mitte ainult soov hüljata memuaaride tavapärane vorm ning kätkeda meenutatav eluperiood ilukirjanduslikku rüüsse ei takistanud teosel "Pidu sinus eneses" saada elusündmuste kroonikaks. Oleks rõhk asetatud faktide loetelule, oleks mälestusteraamat jäänud varem teadaoleva kordamiseks. Sest inglise keeles on avaldatud kümneid ja kümneid elulugusid, mälestusi ja kirjanduskriitilisi teoseid, milles kord suurema või väiksema sensatsioonihimuga, kord vägagi asjalikult ning ausalt meenutatakse, analüüsitakse või kommenteeritakse Ernest Hemingway elu ja loomingut.
Enn Soosaar
"Suurepärane uus tänapäeva geopoliitilise maastiku lõhede analüüs." Financial Times
"Robert Cooper on väljapaistev Euroopa õpetlane ja diplomaat. Tema julge nägemus Euroopa ja Ameerika Üendriikide tulevikust on imetlusväärselt arukas ja optimistlik. See raamat juhatab transatlantilise mõttevahetuse uude järku." Robert Kagan, raamatu "Paradise and Power" autor
"Cooper on aukartustäratav mõtleja... kes esitab oma kesksed väited suure mõjukuse ja elegantsiga. Ta näitab, kuidas riigid ja inimesed, kellest need riigid koosnevad, võivad radikaalselt muuta arusaamu nii oma identiteedist kui huvidest." The Independent
"Cooper ei paku ühte ja ainsat organiseerivat ideed, vaid pigem terve hulga ajaloolisi paralleele ja jõuliselt väljendatud kontseptuaalseid eristusi... Ta on Ameerikat ja ÜRO-d pooldav Euroopa-meelne, kes toetab multilateraalset diplomaatiat, kuni see on võimalik ja sõda, kui see on paratamatu." The Economist
Tervislikke toorsalateid aed- ja puuviljast.
Toitvaid kausisalateid, kuhu võib segada keedetud köögivilja, seeni, mune, juustu, kala, liha, aga ka värsket puuvilja.
Kokteilsalateid, maitsvaid ja pidulikke
Muudki huvitavat, ka eksootilist salatite kohta
Tekst on trükitud trükimasinaga.
Sisukord:
Jeruusalemma hävitamine
Tagakiusamine esimestel sajanditel
Vaimuliku pimeduse ajastu
Valdeslased
John Wyclif
Hus ja Hieronymus
Lutheri lahkulöömine Roomast
Luther Riigipäeva ees
Usupuhastaja Šveitsist
Reformatsiooni edu Saksamaal
Vürstide protest
Reformatsioon Prantsusmaal
Eraldiseisvat armastuslugu käsitlevat «Swanni armastust» peetakse üheks paremaks võimaluseks Prousti mammutteosega tutvuda. Charles Swann on Pariisi kõrgkihti kuuluv börsimaaklerist kunstikriitik ja -vahendaja, kes näeb kohatud naistes vaid võrdlusmaterjali kuulsatel maalidel kujutatutega. Selline arusaam põhjustab ta lootusetu armumise kurtisaan Odette de Crecysse, kes ei hooli oma kogenud võrgutaja võimetusest tõeliselt armastada ning meelitab tolle väljapääsuta abiellu. 1871. aastal Pariisis sündinud ning Sorbonne´i ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Marcel Prousti «Swanni armastus» on tegelikult katkend tema suurromaanist «Kadunud aega otsimas». Seitsmes köites ilmunud ja peamiselt vaba teadvusvoolu stiilis kirja pandud 20. sajandi kirjanduse tähelepanuväärsemaid teoseid hõlmab üle 3200 lehekülje ning enam kui 2000 tegelaskuju. Prantsuse mainekaimat kirjandusauhinda jagav Pariisi Goncourt´i akadeemia valis «Kadunud aega otsimas» prantsuse kõigi aegade kaheteistkümne parema raamatu hulka.
See on koeraraamat, kuid pole lasteraamat. Kaks autorit, kaks minategelast – inimene ja koer. Mõlemad on kaotanud elus nii olulise, et tundub, nagu rohkem kaotada polekski enam võimalik... See raamat räägib koerast, kes pärast omaniku surma pärijate poolt liivakarjääri maha jäetakse. Kas see ongi uus Eesti trend soovimatutest loomadest lahtisaamiseks, nagu me sageli loeme ja kuuleme? Õnneks läheb selle raamatu pikakarvalisel sõbral paremini. Oma aruka käitumise ja sõbralikkusega leiab ta peagi uue kodu ja peremehe. Seal on juba ees ootamas varjupaigast võetud väike koerake ja kass, kes ühel päeval lihtsalt ilmus pererahva aknalauale. Vastastikuses üksmeeles veedetakse unustamatu suvi. Mis saab aga sügisel, kui kogu see loomapere linna üürikorterisse ära ei mahu...
See on suure südamega kirjutatud raamat, mille aluseks on kirjanikepaari suvekodus tõeliselt aset leidnud sündmustik.
Raamat on esmakordne ulatuslikum ülevaade Tallinnas Vabaduse väljakul asuva Tallinna Kunstihoone (1934) ehitusloost ja arhitektuurist, alates selle tollal väga uudse funktsiooniga hoone kavandamisest ning lõpetades 1930. aastate näitusetegevusega.
Arhitektuuriajaloolasest autor, praegune kunstihoone juhataja Karin Hallas-Murula on raamatusse kogunud rohkelt 1930. aastate arhiivimaterjale, omaaegseid fotosid ning projekte, millest paljud publitseeritakse esmakordselt.
Eraldi peatükis vaadeldakse kunstihoones 1930. aastatel toimunud Eesti kunsti näitusi ning Tallinna toodud väliskunsti näitusi, mille avamistel riigivanem Konstantin Päts oli sagedane külaline. Lisatud on kunstihoones 1930. aastatel toimunud näituste loetelu.
Rohkete fotodega illustreeritud põhjalik ülevaade Giuseppe Verdi elust ja loomingust. Raamatu teises pooles keskendutakse Verdi ooperite lavastustele Eesti teatrites.
Sisukord:
Esimesed leiud ja kaotused- Mõni sõna Verdi-eelsest ooperist
Arvukad otsingud
Psühholoog, vabadusvõitleja ja lüürik
Igihaljas kolmik
"Suurooperlikkus" ja purunenud ideaalid
"Aida" ja "Reekviem"
Kaks titaani
Shakespeare - Verdi - Boito
Viimne peatükk
Verdi eesti ooperilaval
- "Traviata"
- "Rigoletto"
- "Aida"
- "Trubaduur"
- "Othello"
- "Maskiball"
- "Don Carlos"
Giuseppe Verdi looming
Kasutatud kirjandust
«Mis juhtus, kas see üle-eelmine tüdruk sai närvivapustuse?» «Jah, sest ma ei andnud talle osa.» «Oi. Vaeseke...» «Aga mis tal siis häda oli, et ta ei sobinud?» «Ma ütlen ausalt: ta oli ülbe, jonnakas ja kihlatud.» «Ah soo... siis muidugi.» «Ja see teine?» «Milline?» «See, kes just väljus.» «Kas ta nuttis, kui ta välja tuli?» «Tema, ei, ta ei nutnud... Aga ta nägi halb välja.» «Just-just. Tema ei kõlvanud just selle tõttu. Tal ei olnud peas kõik päris korras.» «Ahah.» «Aga kes see üldse otsustab, kas teie?» «Mitte ainult... Nii mina kui see teine, kes on tulnud mulle seltsiks...» «Ahaa. See on siis Juhus. Mingil moel peab õnne ka olema.»