Tooted

Maalikunstnik Thomas Pedley satub ühel päeval äärepealt mõrva tunnistajaks. Ohver leitakse metsast, kus Pedley maalimas käib, ning kunstniku terav silm peab politseile juurdluses appi tulema. Sünge vahejuhtum aga ei eksita Pedleyt tema rahulikus elus ja töös pooltki nii palju kui tema tüütuvõitu uus naaber Jacobi tänavalt. Ent tõeliselt keeruliseks muudab elu alles veidravõitu naabri ootamatu kadumine ning uute seletamatute roimade ilmsikstulek.

Raamat teatrilegend Ülo Vilimaast. Esseede vormis toob Reet Kudu välja Vilimaa looja natuuri ja tema sisemised heitlused ning püüab näha põhjusi, miks tema loometöö vahepeal katkes. Illustreeritud fotodega.

Ütlesin juhile: »Üks takso sõitis just praegu mööda Kaheksandat tänavat ja keeras seal nurga peal paremale. Ma tahan sellele järele jõuda. Ma ei tea, kuhu see takso pärast läks, aga andke gaasi nii palju kui saate – ehk jõuame talle järele:» Taksojuht vajutas gaasi põhja. Kihutasime mööda tänavat, keerasime nurga peal paremale, sõitsime üle ristmiku ja taksojuht küsis: «Kas te tunnete selle takso ära, kui te seda näete?» Mina vastasin: «Jah, ma tean selle numbrit, see on 863.» «Ja mis siis edasi sai?» küsis Mason, kui Della Street rääkimise lõpetas. Della Street tegi põlglikkust väljendava grimassi. «Ma istusingi taksos number 863.»

Kati ja Jaani kirjatöö on sügav kummardus eestlusele, eestlaseks olemisele ja kõigile Eesti eest elu andnud kaasmaalastele. Ei ole vaja tungida väga sügavale ajalukku taipamaks, et meie rahvuse allesolemine on ime. Murutari-Tätte kirjutatu on meeldetuletus kaasaegsetele eestlastele, milliste võitluste ja katsumuste tulemus on praegune Eesti Vabariik. Elades peaaegu heaoluühiskonnas ei tohi me unustada, kui habras ja õrn ning kui mõõtmatu väärtusega on Eestimaa, eesti keel ja eesti inimene. Meie oleme selle aarde hoidjad ja kaitsjad, säilitajad ja arendajad. Tehkem seda arukalt ja targa südamega – nii, et meie tulevased kuningad jääksid ellu ning tüdrukud saaksid poiste kaasadeks ja uute laste emadeks, enne kui poisid jälle ja jälle sõtta ja surma kistakse. Ja kõik Maarjamaale sündinud lapsed kasvatame sügavamate juurte päritolumaadelt parimat pärides ikka ja igal juhul eestlasteks!

Nero Wolfe´il on käes tõeline õuduste nädal. Tema koju tikuvad kõikvõimalikud veidrikud närimistubakat nätsutavast kauboist Briti aadlimeheni. Mõne peab Wolfe peitma hädaohtude eest lillekasti, mõnega poolitama oma praetüki... mõnda aga tabab ootamatult vägivaldne surm. Taas peab Wolfe leidma mõrtsuka, et kodus jälle rahu majja saada.

Nii nagu inimene võib olla õnnelikum maja ehitades kui seal elades, võib ka teekond mõrvari avastamiseni olla hoopis huvitavam kui tema konkreetne isik.

"Liiga palju naisi" seab Wolfe'i ja Archie silmitsi arvutute kaunite naistega. Wolfe'is tekitab see mõistagi õudust, Archies esialgu vaimustust. Aga kui selgub, et nad on silmitsi ka peaaegu tabamatu meistermõrvariga, tuleb mõlemal end kokku võtta ja kõik oma võimed mängu panna, et kaunitare kurja käe läbi mõne võrra vähemaks ei jääks.

Eradetektiiv Tecumseh Fox on sõprade palvel toetanud noort andekat viiulikunstnikku ning viisakusest ka kontserdile kohale tulnud. Kontsert jääb muusikule ootamatult viimaseks. Tema enesetapust vapustatud lähedased usuvad esialgu, et teo põhjustas õrnahingelise kunstiinimese meeleheide ebaõnnestunud etteaste pärast. Süüdistused ja kahtlustused, mida vastastikku loopima asutakse, tunduvad kõigile peamiselt leina väljaelamisena.

"Lombaka kanaarilinnu juhtumi" toob Masonile klient, keda advokaat esialgu kuulama nõustub ainult seepärast, et neiul on kaasas puur kanaarilinnuga. Uudishimust asjasse sekkunud Mason leiab end taas kliendi luiskelugude, segase tõendusmaterjali, kavalate vastaste ning kuhjuvate kuritööde puntras.

«Ja õnne ei too see maja kellelegi, kes ta ostab!» nähvas vanamoor. «Kuula, kena neiuke, sest sa oled ju päris kena, õnne see ei too, ükskõik kes selle ostab. Sellel maal lasub needus - needus, mis pandi sellele peale juba ammu, paljude aastate eest. Hoia sellest eemale. Ära tee Mustlasväljaga tegemist. Surma toob see sulle, ja ohtusid. Mine koju mere taha ja ära tule Mustlasväljale tagasi. Ära ütle, et ma sind ei hoiatanud.» «Me ei tee midagi halba.» «Jätke, Mrs. Lee!» sekkusin mina. «Ärge hirmutage seda noort daami.»

Üle 80 romaani on mahutatud nend 88 leheküle peale. See on maailma tihedaim raamat. Tarvis on vaid pisut ise juurde mõelda. Me saame hakkama. Ja kui ei saa, siis oleme vähemalt proovinud.

Album sisaldab reproduktsioone Edgar Valteri õlimaalidest, mis pärinevad põhiliselt aastatest 1987-2005. Raamat on täisvärvis, kõvakaaneline ja värvilise pehme ümbrispaberiga.

Artiklikogumiku teemadering ulatub rahvauskumustest tänase päeva maapoliitikani.

Raamat on pühendatud professor Marika Mikelsaarele tema 70. juubeli puhul. Siin leiab käsitlemist tema elu-, teadus- ja perekonnalugu. Sõna saavad tema õpilased, õpetajad, kolleegid kodu- ja välismaalt, sõbrad ja pereliikmed. Marika Mikelsaar on Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja meditsiinilise biotehnoloogia erakorraline professor. Neljakümne viie tööaasta jooksul on ta kasvatanud endale aukartust äratava koolkonna - 10 tema akadeemilist õpilast on kaitsnud doktoriväitekirja, 6 õpilast magistriväitekirja ning 3 õpilasel on doktoritöö valmimas.

«Minotaurus» on lugu salaagendist, kes silmab bussis kaunist tütarlast... ja hakkab teda kummitama. Thea ei kohtugi kunagi oma salapärase austajaga muul viisil kui tolle kirjade kaudu, kuid tundmatust ja tabamatust mehest saab tema elus sellegipoolest kõige reaalsem tegelane. Nii on ka lugejega -- «Minotaurus» on nagu labürint, milles luusib kõhedusttekitav müütiline elukas. Ei ole teada, kes või missugune ta on, kunas võib välja ilmuda ning kas ta on pigem hea või kuri. Nii pakub «Minotaurus» pidevat ootusärevust ja peaaegu-taipamise tunnet. Minotaurused ongi mõistatamiseks.

'Mürgitatud märjukeses'' astub lugeja ette üks Dorothy Sayersi lemmiktegelane Montague Egg. Erinevalt Sayersi kuulsaimast kangelasest lord Peter Wimseyst on mr Egg päritolult täitsa tavaline inimene ja peab üsna tagasihoidlikku ametit, ehkki väärikas ettevõttes. Monty Egg liigub kaubareisijana veine ja vägijooke müües mööda Inglismaad, puutudes nõnda kokku mitmekesiste inimeste ning nende veidrate ja sageli ka koletute plaanidega. Keeruliste juhtumite käigus tuleb ilmsiks, et Montague Egg ei ole üldsegi tavaline inimene ja tema nutikus pole põrmugi tagasihoidlik, vaid võimaldab tal lahendada nii mõnegi asjaosalistele ja ametlikele uurijatele peamurdmist valmistanud juhtumi...

Rex Stout "Must mägi" algab Nero Wolfe'i parima sõbra , restoranipidaja Marko Vucici mõrvaga. Wolfe annab endale lubaduse, et mõrvar ei pääse karistuseta. Lubaduse täitmiseks tuleb tal loobuda kogu oma harjumuspärasest elurütmist ning reisida üle ookeani oma sünnimaale Montenegrosse. Koos Archie'ga seikleb ta totalitaarse Jugoslaavia ja Albaania mägedes, ilmutades end nõnda nii Archie'le kui ka lugejale hoopis uuest küljest. Sisimas aga on ta ikka seesama Nero Wolfe, keda Titogradi kõrilõikajad ei pea pelgama sugugi vähem kui New Yorgi roimarid.

35. tänaval pööras ta jällegi lääne poole.Siis ma hakkasingi kahtlustama. Loomulikult. Ta läks edasi, otsejoones nagu püssikuul. Kui ta ka 9. avenüüst möödudes ikka läände suundus, ei olnud enam mingit kahtlust. Ma lähenesin talle. Ta hakkas majade numbreid vaatama, jõudis välistrepi juurde ja hakks üles minema. Ma ütlen sulle, vennas, minu käest nad ei pääse. Mina saan oma mehe ikka kätte. Seda meest olin ma jälitanud läbi terve New Yorgi, rippudes tal sabas nagu buldog, otse Nero Wolfe'i ukseni.

"Nebukadnedsar" on kogumik Dorothy L. Sayersi lühilugusid. Läbiva kangelase asemel ühendab neid seekord läbiv idee: nimelt, et "see" käib sageli juhuslikult või eksikombel. "See" on loomulikult kuritöö. Sayers räägib lugusid, kus kurja mõttega mängimisest võib äkki saadagi saatuslik õnnetus või lausa leping profesionaalsete "ärakoristajatega". Lugusid, kus niisama naljatamine võtab traagilise pöörde, või vahel ka vastupidi - süütu vahejuhtum või veidrus võtab lihtsameelse kõrvalseisja silmis pahaendelise kuju. Lugejale lohutuseks pöördub see elu jaburus teinekord ka sümpaatsete tegelaste kasuks või leiab südamlikku rakendust heade inimeste käes. Kõik inimesed ei ole kurjad. Aga kõik peavad olema ettevaatlikud.

2007. aasta 12. juulil maandub Ameerikas üks nn. lendav taldrik. Maandub - ja kaob! Otseselt presidendile alluva Komitee superagendid lähevad asja uurima. Tundmatu lendobjekt on naljaks pööratud, kuid millegipärast käituvad inimesed maandumispaiga lähedal üsna kummaliselt. Maa on langenud ilgete tulnukparasiitide invansiooni ohvriks. Kõikvõimalikel küsitlustel on Ameerika ulmelugejad autori alati valinud kõigi aegade parimaks ulmekirjanikuks. "Nukkude isandad" on maailmakuulsa kirjaniku esimene raamat, mis eesti keeles ilmub.

"Nukkude teater" on seni peamiselt näidendeid ja filmistsenaariumeid kirjutanud autori esimene lasteraamat. Mihkel Ulman alustas kirjutamist 1999. aastal näidenditest, millest seitse on ka lavale jõudnud. Ta on pälvinud mitmeid näidendivõistluste preemiaid. Ulman on olnud ka telesarja "Me saame hakkama!" stsenarist, viimasel paaril aastal on ta kirjutanud peamiselt filmikäsikirju, neist "Röövlirahnu Martin" on juba ka linastunud.

«Passiivse osaniku juhtumis» tuleb advokaat Perry Masonil taas üle kavaldada salatsevaid tunnistajaid, auahneid prokuröre ning ennekõike kurikavalaid petiseid ja mõrtsukaid. Nagu tavaliselt on talle abiks tema ustav sekretär Della Street, kuid ka politseiuurija Tragg, kelle lähem tutvus Masoniga sellest juhtumist alguse saab.

"Perekondlik asi" toob roima Nero Wolfe'ile koju kätte. Kuid keegi ei saa Wolfe'i majas karistamatult mõrva sooritada. Roimari tabamisest saab Wolfe'ile veel suurem auküsimus kui tavaliselt ning ta ei kohku tagasi millegi ees. Tõsine oht litsentsi kaotada, pogris veedetud nädalalõpp, suure poliitika ja korruptsiooni maile juhtivad niidiotsad – sõjateele asunud Wolfe'i ei pidurda miski. Tõeline süüdlane luurab aga lähemal, kui arvata osatakse.

Maas, laibast eemal oli indiaani sõjanui - raske ümmargune kivi hikkoripuu oksast varrega. Carew'd oli sellega kaks korda löödud. Teise löögiga purustati koljuluu. Samas kõrval oli veel üks ese - kõvera teraga jahinuga. Seda oli kasutatud eraldamaks Carew' pealaelt ringikujulist, umbes kolmetollise läbimõõduga, juustega nahatükki. Teiste sõnadega, teda oli skalpeeritud. Skalp on leitud.

Leitnant Ted Saxon on üllatunud, kui peakorteriga võttis Esimene raadio teel ühendust. "Me oleme kuuekümnendal marsruudil, viis miili Rigby'st eemal. Ülem ja leitnant Burns on haavatud. Ma torman praegu Rigby Memorial haiglasse. Kahtlusaluse auto tundemärgid: uus kaheukseline hall Chevi sedaan sinise katusega, autol on New Yorgi registreerimismärk IUL-053. Isikukirjeldust ei ole, sest ülem ja Burns said pimedas enne pihta, kui nad küllalt lähedale jõudsid, ning auto kihutas kohe minema. Viimast korda märgati seda masinat pool minti tagasi Kuuekümnendal lõuna suunas Rigby'sse. Ma tulistasin autole järele ja usun, et sain mitmel korral pihta, ma ei saanud järgi tormata, sest haavatud oleksid maha jäänud." Alles nüüd sai ta aru, et pihta oli saanud tema isa ja üks tema parimatest sõpradest.

Ta keeras ühe kirjutuslaua küljel olevatest sahtlitest lukust lahti ning võttis välja kaks eraldi paberilehte. Need olid süütut kahvatusinist värvi, sõnad olid trükitud väikeste pepside tähtedega. "Loe seda," ütles George. Iris põrnitses paberilehte. Seal seisis, täiesti selgelt ja keerutamata: "TE ARVATE, ET TEIE NAINE SOORITAS ENESETAPU. TA EI TEINUD SEDA. TA TAPETI." Teises kirjas oli: "TEIE NAINE ROSEMARY EI TAPNUD ENNAST. TA MÕRVATI."

Armas lugeja! Psühholoogidena oleme kogenud, et eestlaste huvi enesearendamise ja nauditavate suhete kujundamise vastu on viimasel ajal kiiresti kasvanud. Paraku pole meil olnud asjahuvilistele soovitada peaaegu ühtegi head emakeelset raamatut praktilisest psühholoogiast. "SALADUSED MEESTE KOHTA, MIDA IGA NAINE PEAKS TEADMA" on sügava stagnaaja järel esimene eestikeelne tõeliselt kaasaegne psühholoogiline eneseabiraamat. Ja ta pole kirjutatud kaugeltki üksnes naistele. Meile endale on see raamat olnud omavaheliste suhete rasketest kohtadest aru- ja üle saamisel tõhus abi. Oleme seda poolteise aasta jooksul ikka ja jälle lugenud ning mitmetel kursustel kasutanud - ning sellest iga kord mõne kasuliku mõtte leidnud. Sügavalt sümpaatne on meie jaoks BARBARA DE ANGELISe üldine lähenemine enese eest seismisele ja suhete teadlikule kujundamisele.

"Siseneb mõrvar" ilmus esimest korda 1935. aastal ning oli Ngaio Marshi teine krimilugu. Nagu kõigis Marshi romaanides, lahendab mõistatuse politseiinspektor Roderick Alleyn ja tema kolleegid Scotland Yardist tõestavad, et kütkestavateks tegelasteks ja nutikateks uurijateks ei sobi sugugi ainult eradetektiivid. "Siseneb mõrvar" algab süütu teatriskäiguga, mis aga kergitab eesriide ka sünge kuritegeliku maailma eest. Alleynil tuleb välja nuputada, kellel võis olla huvi korraldada, et mees, kes näidendi viimases vaatuses maha lastakse, ka tegelikult enam teatrilavalt elavana ei lahkuks.

Tartu ja purjetamine? Sageli paneb see imestunult kulme kergitama. Ammustel aegadel käisid kaubateed mööda meresid-jõgesid-järvi, teatavasti ka Võrtsjärvelt Emajõge pidi Peipsile ja osalt läbiti seda kindlasi ka purjede abil. Aga sportlikust huvist on tartlased purjede all liikunud vast 100 aastat, kuid seilatud on ikka nii Emajõel, Võrtsjärvel kui Peipsil. Emajõel Tartu linna piirides pole enam purjetamiseks ruumi, mõned võistlused peetakse ka Võrtsjärvel, enamus Saadjärvel. Ja see, et Nõukogude ajal oli "meri kinni", hoogustas sisevetel purjetamist. 1960-nendatel aastatel Võrtsjärve ääres Tammel toimunud noorte purjetajate laagrites oli isegi 150 osavõtjat ja ootamatult paljudel "tegijatel" on teatud eluetapil olnud purjetamine oluline. Miks, sellest üritamegi siin aru saada.

Raamat peaks ergutama diskussiooni tervishoiusüsteemi tulevikuteemadel. Samal ajal annab töö ka ülevaate tervishoiusüsteemi korralduse nurgakividest: strateegilise otsustuse protsessidest, inimressursside juhtimisest, finantseerimisest ja kvaliteedi kontrollist. Esitatud nurgakivid peaksid pakkuma huvi tervishoiutöötajatele, meditsiiniüliõpilastele, teadlastele, ametnikele ja kõigile neile, kes on seotud tervishoiupoliitikaga või on sellest huvitatud.

"Uppuva pardi juhtumis" satub advokaat Perry Mason aina uudsetesse olukordadesse. Ta saab teada, kuidas on võimalik parte uputada ning mis tunne on kohtuistungit publiku seast pealt vaadata. Seda kõike õpib ta tuttavatest kohtusaalidest ja vastasmängijatest kaugel - keset luulelist kõrbemaastikku, kus pannakse toime ülimalt teaduslikke tapatöid. Kuid Mason ise esineb ikka oma tuntud headuses ning päästab lisaks pardile ka mitme süütu inimese elu.

Raamat räägib sellest, kuidas ettevõtted võivad organiseerimises uuele tasemele jõuda.

Mõistel dalai-laama on erinevate inimeste jaoks erinev tähendus. Mõnele tähendab see, et ma olen elav Buddha, kaastunde bodhisattva Avalokitešvara maine kehastus. Teistele jälle ütleb see sõna, et ma olen "jumalkuningas". 1950. aastate lõpul tähendas see, et ma olen Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alalise Komitee asepresident. Seejärel, kui ma võõrsile põgenesin, nimetati mind kontrrevolutsionääriks ja parasiidiks. Aga ükski neist ei vasta minu ettekujutusele. Minu jaoks tähendab dalai-laama ametikohta, mida ma pean. Ise olen ma vaid inimene ja juhtumisi tiibetlane, kes on endale valinud budistliku munga elu. Just lihtsa mungana esitangi nüüd oma eluloo, aga tegemist pole sugugi mitte raamatuga budismist. Kirjutan oma lugu peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on üha suurem hulk inimesi ilmutanud soovi midagi dalai-laama kohta teada saada, teiseks tahaksin mitmetesse ajaloosündmustesse selgust tuua.

Käesolevas juhtumis tuleb austatud Perry Masonil mängida peitusemängu põikleva kliendi, tema kauni kaasa, libekeelse väljapressija ja Hamilton Burgeriga. Ning lisaks ka neljakümne seitsme tuhande dollariga sularahas, mis aina ilmub ja kaob, mida kõik taga otsivad ning millest keegi täpselt ei tea, kellele see kuulub ning mida see raha endast kujutab. Rahajaht viib lõpuks veretöödeni, millesse Mason ja tema klient näivad lootusetult sissemähituna...