Tooted

Kuulume põlvkonda, kes on otsustanud jääda igavesti nooreks. Meie eeskujud elavad täisverelist elu, kirjutades klassikaks saanud viise, kujundades jahmatavaid kollektsioone, saades suurfirmade reklaamnägudeks – meie peaks ju ka seda suutma? Viimaste aastate jooksul on toimunud tõsised muutused suhtumises vananemisse – meil ei ole enam kohustust vananeda. Neljakümmet ei peeta enam mingiks vanuseks, viitkümmet võib pidada uueks neljakümneks ja kuuekümneselt on viimaks aeg oma elu elama hakata. See raamat annab näpunäiteid, kuidas võiksime selle kõigeni jõuda: kuidas hästi süüa ja võidelda vananemise vastu tervisliku toitumisega, kuidas muuta treenimine oma elu osaks, võimendamaks energiat ja võitmaks väsimust, retsepte looduslike kortsukreemide kokkusegamiseks ja nahapuhastuseks, mooduseid stressi peletamiseks ja unetuse võitmiseks, et võiksime elu lõpuni head välja näha ja ennast hästi tunda.

 

„Igatahes oli naisel tol romantilisel ajal suurem mõju tööliste massile kui mehel. Eriti noorel naisel. Nad hakkasid teda jumaldama, uskuma temasse kui kõrgemasse olevusse, läkitatud kustki teisest ilmast neid rõhutuid ja vaevatuid päästma.“ Marta Lepp

 

Luulekogu koostanud Ain Kaalep, järelsõna kirjutanud Ilmar Vene.

Mitme huvi, ande ja nimekujuga mehe elu oli pikk, tähelepandavalt aktiivne ja muutusterohke. Teekond algas Võrumaalt Orava vallast Päevakeste talust aastal 1886 ja lõppes New Yorgis aastal 1971. Selle ülesjoonistamiseks läheks vaja suuremat osa gloobusest. Eestlaste seas, kes 20. sajandil avalikku elu elasid, oli ta isiku ja toimijana dünaamilisemaid: revolutsionäär, tegevpoliitik, kirjanik, maailmarändur, ajakirjanik, diplomaat. "Aegade sadestuse" esimene osa "Noorusmaa", mis maalib värvika ja tundeerksa pildi kirjaniku lapsepõlvest ja kooliajast Võru-, Setu- ja Petserimaal, ilmus 1963.a. Lundis. Teine osa "Punane ja must" (ilmunud Lundis 1965) annab pildi sajandialguse Tartust ja kirjaniku põgusast maapaost Šveitsis. Lõpetamata jäänud kolmas, pealkirjata osa, on varem ilmunud üksnes ajakirja "Tulimuld" lehekülgedel. Nüüd on nad saanud kõik ühte raamatusse.

Looduse märke ja sealhulgas Kuu liikumist taevavõlvil on jälginud põlvkonnad enne meid. Tänapäeval teeme sel teel taas esimesi samme, sest oleme hakanud mõistma oma esivanemate loodusega ühes rütmis elamise tarkust. Eriti aiandusega tegeledes peame arvestama, et loodus liigub tsükliliselt. Kord kuus aktiveerib Kuu kaheks-kolmeks päevaks iga sodiaagimärgi iseloomuliku energia. Kui me aiatöös selle energia omadusi arvestame, on meie taimed tervemad ja lopsakamad ning meil endal lähedasem suhe looduse ja selle ravijõuga. Selle raamatu abil õpite paremini looduse seaduspärasusi arvestama. Iga aednik saab tarvilikku teavet, millal on õige aeg taimi mulda panna ja ümber istutada, hooldustöid teha, aiakahjureid tõrjuda või oksi lõigata. Nõuanded on ülimalt praktilist laadi ja ohtrate jooniste toel saavad selgeks kuurütmid päeva, kuu ja aasta lõikes. Samuti saab tundma õppida 12 sodiaagimärki, nende omadusi ja seotust aiaga. Raamatu autor on veendunud, et tähtsam kui aia kujundamine, väetamine ja istutamine on aedniku aistinguline lähenemisviis loodusele ja tema sisemisele rütmile

Raido Saare (s 1972) debüütromaan viib lugeja sellistesse tuntud lõbustuskohtadesse nagu Las Vegas, Miami, romaani jätkudes ka Sierra Leonesse Aafrikas ja teistesse maailma maadesse. Peategelased Tom ja Carina satuvad uskumatutesse seiklustesse, armuvad, naudivad romantilisi suhteid, kuid mässitakse kasiinodes rikkaid armukesi jahtivate eesti beibede pahatahtlikkuse tõttu intriigide sasipuntrasse, millest välja pääsemiseks tuleb kasutada nii mehelikku jõudu kui naiselikku sarmi. Noored tulevad kõigega suurepäraselt toime ja lugejal jääb vaid kaasa elada vaprate ja ilusate peadpööritavale edule rikaste maailmas, kus raha eest saadavatele lõbustustele ei näi lõppu tulevat.

Menukate aimeraamatute autori Graham Hancocki esimene ilukirjanduslik teos "Ajarännak", mille sündmustik hargneb rööbiti 21. sajandil ning kiviajal, pajatab inimkonna tasandil toimuva hea ja kurja vahelise kosmilise konflikti loo.

Kui 21. sajandi Los Angelesest pärit tasakaalutu teismeline Leoni tajub uimasti üledoosi tõttu surmalähedast kogemust, kandub tema hing nüüdismaailmast 24 000 aasta tagusesse paralleelmaailma. Seal põimub tema saatus noore naise Ria omaga, kes võitleb elu eest raevukate illimanidega, keda juhatab inimkonna hävitamist ihaldav vägev deemon Sulpa. Neidudel peab kurjuse jõudude alistamiseks jätkuma söakust tungida kummalistesse paikadesse, alistada oma kõige sügavamad hirmud ja pidada võitlust, milleks nad polnud kunagi valmistunud...

Kergelt ja peenetundeliselt jutustab Andreas Iten loo: armastusloo, mis ei lõpe ootuspäraselt, ja loo edukast mehest, kellel näiliselt midagi ei puudu. Autor võtab lugeja kaasa reisile Itaaliasse – koos rännatakse läbi Perugia ja Sitsiilia, imetletakse võrratuid maastikke ja linnu. Humoorikalt ja kirglikult, meeleliselt ja melanhoolselt kirjeldab autor, kuidas tema kangelane ilusat ja tublit Annat otsib. Aga kui mees lõpuks Taorminas läbi kaupluse vaateakna Anna Galante avastab, siis on ta naise tegelikult juba kaotanud

Saksa Demokraatliku Vabariigi ajalugu kubiseb uskumatutest lugudest. Kõige kurioossematest jutustab selles raamatus Ida-Saksamaal üles kasvanud kirjanik Jakob Hein

Dagmar Normeti esmakordselt ühiste kaante vahel ilmuvad mälestused kannavad endas 1920-ndatel Eestis sündinud põlvkonna saatust. Mälestuste taustaks on 1920-ndatel Eestis sündinute saatus. Nad alustasid õnnelikult, oli oma riik, nad said hea hariduse, küll mitte kõik. Maailm avardus ja oli täis kutsuvaid võimalusi – paraku üürikeseks ajaks.

Isegi Stalin tundis D-Päeva ehk Normandia dessandi alguse ees aukartust. Kasutades varem kahe silma vahele jäänud ja uusi materjale 5-6 riigi enam kui 30 arhiivist on "D-Päev" Normandia lahingu siiamaani kõige eredam ja paremini uuritud ülevaade. Nagu oma raamatutes "Stalingrad" ja "Berliin 1945" annab Antony Beevori haarav jutustamisviis edasi tõelist sõjakogemust.

Chris Kala on üsna tavaline tegelane, keda võiks mõnikord tänaval kohata. Samas, arvestades, et kutt jättis raamatu nimel keskkooli pooleli – pole siin tavalist midagi. Seks, viha, vägivald ja roppused on mõtted, mis mõlguvad meil kõigil. Chris julges need paberile panna.

Raamat, mida Sa oma käes hoiad, on oluline mitmel erineval põhjusel. Esiteks, see on esimene eestikeelne eesnäärmehaiguste ja seksuaalsuse seoseid selgitav teos. Teiseks, esmakordselt julgeb üks tubli eesti mees avalikult kirjeldada oma tundeid, hirme ja läbielamisi, mida on mõjutanud eesnäärme ja seksuaalsusega seotud kroonilised haigused ja ravi. Jaan on olnud mitmeski mõttes teenäitaja. Meie sügav tänu, et ta soovis koostöös meedikutega sellegi tabuteema "kapist välja tuua". Ilmselt on see samm väga vajalik ja Eesti tulevikule mõeldes ülioluline. Kolmandaks, loodetavasti suhtub enamik meist edaspidi, selle raamatu lugemise järgselt, palju tähelepanelikumalt enda ja lähedaste tervisesse.

Mälestusteraamat "Eesriie avaneb" (1963) ilmus Nõukogude ühiskonna ajutiselt veidi vabamal, Hruštšovi sula ajal ja sai suure menu osaliseks. Autor on tabava pilgu ja muheda stiiliga jäädvustanud peale omaenda elukäigu olulise peatüki meie teatriajaloost rohkem kui poole sajandi vältel. Mari Möldrelt on ilmunud ka mälestusraamat Ruut Tarmost (1971). Eelkõige lava-Tootsina ja endakirjutatud estraadisketšidega "Joosep Tootsi vested" rahva mällu jäänud Mari Möldre (esimesest abielust Mari-Ann (Mizzi) Möller, aastast 1926 abielus näitleja Ruut Tarmoga) sündis 13. oktoobril 1890 Tartumaal Tabivere lähedal Tormi külas rentniku tütrena. Ta õppis Narva apostliku õigeusu kirikukoolis ja von Mohri tütarlastekoolis ning alustas näitlejateed Narva seltsis Võitleja. Seejärel oli ta aastail 1909–1951 vaheldumisi tööl Vanemuises, Eesti Draamateatris ja Estonias, lühikest aega ka Rändteatris ning 1954–1960 ENSV Riikliku Filharmoonia estraadinäitleja. August Kitzbergi "Libahundi" Mari, esimese Oskar Lutsu "Kevade" lavastuse Joosep Toots, Hugo Raudsepa "Mikumärdi" Mimm Soekarask, auväärses eas kehastatud Polkovniku Lesk Juhan Smuuli samanimelises näidendis on vaid mõned armastatud ja pärast vangilaagrist naasmist jumaldatudki artisti osatäitmised. Möldre laevamehaanikust poeg Caius Möller vangistati 1941. a kevadel Tallinnas, talle määrati laagrikaristus ja ta kadus igaveseks. 1951. a lõpul jõudis järg ka Mari Möldre ja Ruut Tarmoni, kelle osaks sai Nõukogude-vastase agitatsiooni (repertuaari) eest kümneaastane laagrikaristus koos kolmeks aastaks asumisele saatmisega. Mari Möldre vabanes vangilaagrist 1954. a suvel.

Filmidest pärist kaadritega illustreeritud ülevaade antud ajajärgul valminud eesti dokumentaalfilmidest. Raamat on inglise keeles.

Album, mida oma käes hoiate, annab ülevaate 2010. aasta üleriigilisest konkursist "Kaunis Eesti kodu 2010" nii pildis kui ka sõnas.

Dr. Heinrich Rosenthali mälestused on ühe saksastunud keskkonnast pärit, kuid eesti rahvuslikuks tegelaseks tõusnud vastuolulise mehe mälestused, mis kirja pandud saksa keeles ja sakslastele mõistmaks eestlaste püüdlusi. Ta sündis 25.06.1846, Tartus ja suri 28.05.1916, Tallinnas. Õppis 1865–1871 Tartu ülikoolis arstiteadust. Oli üks Kalevipoja õhtute algatajaid ja 1869 I üldlaulupeo pidukomitee liige. 1870. a. "Vanemuises" etendunud esimeses Eesti näitemängus, L. Koidula eestistatud "Saaremaa onupoeg" oli Heinrich Rosenthal üks osatäitjatest. Oli 1884–1895 EÜS-i vilistlaskogu esimees ehk vilistlaste talitaja, auvilistlaseks valiti 1895. a.

Temaatiline illustreeritud ülevaade Eesti spordist – spordilugu Kalevipojast Kanterini. Sisaldab ülevaadet Eesti spordi arengust ja sportlastest, ligi 1000 värvifotot, tabelit ja illustratsiooni ning põhineb autentsel originaalmaterjalil.

Teekond püramiidide maale on olnud teekond unistuste, aga ka iseenda juurde. See tee sai alguse, kui inglise filoloogia viimase kursuse tudengina reisibüroos töötades Egiptusesse jõudsin, aga see võis ka alata juba lapsepõlveunistustes igavesest suvest, Tutanhamoni kuldehetest ja kummalistest rahvariietest. Eluteekond siinpool maakera on kestnud viis aastat, õlg õla kõrval abikaasa Mohamediga, egiptlasega, moslemiga, saatjateks meie lapsed Nadiin ja Omar. Eestlasena egiptlaste seas, moslemina moslemite hulgas kutsun nüüd teidki selle tegeliku elu loori taha piiluma, kuhu ise kunagi nii väga kiigata tahtsin, et kummutada eelarvamused ja avardada maailma veelgi.

Empaatia – see on ümbrusesse sissetundmis- ja kaasaelamisvõime, kaaslaste mõistmine, ilma milleta inimene ei saa olla emotsionaalselt intelligentne. Nagu kõigi võimete juures, omavad ka empaatia arengus tähtsust pärilikud ja mitmesugused keskkondlikud tegurid, kasvatus, matkimine ning samuti haigused. Käesolevas raamatus on antudki ülevaade empaatiast arengulises kontekstis ja välja toodud ka rida harjutusi, mis aitavad kaasa eelkooliealise lapse empaatia arengule. Teoreetiline ülevaade paneb kindlasti sügavamalt ja laiemalt mõtlema nii lapsevanemaid kui ka õpetajaid lapse käitumise üle ja rohkem tähele panema, mil määral laps on võimeline empaatiaks, sest selle põhjal saab järeldusi teha ka tema tunnetusliku, emotsionaalse ja moraalse arengutaseme kohta.

Muuda oma elu paremaks ja saavuta hüpnoosi abil eesmärgid. Elu võib teid mõnikord seada raske valiku ette, millest võib sõltuda näiteks, kas saate parema ametikoha või hoopis kaotate kõik. Kummatigi on igasuguseid eesmärke võimalik hõlpsasti saavutada enesehüpnoosi abil. Ükskõik missuguseid takistusi tahate ületada või missuguse eesmärgini jõuda, „Enesehüpnoosiraamat“ aitab teil sellega toime tulla. Siit saate teada, kuidas vabaneda halbadest harjumustest, näiteks küünte närimisest; leevendada tugevat valu, näiteks migreeni- või sünnitusvalu; saavutada eneseusaldust ning edu äris ja eraelus; loobuda alatiseks suitsetamisest; parandada mälu. Tunnustatud hüpnoterapeudi kirjutatud usaldusväärne käsiraamat aitab teil koostada enesehüpnoosijuhised, et luua enesele elu, millest olete alati unistanud.

Raamat eesti näitleja, lavastaja, filminäitleja, koomiku ja estraadikunstniku Ervin Abeli (1929-1984) elust, rollidest ja karjäärist. Sisaldab biograafilisi andmeid ja mälestusi.

Organism peab hea tervise ja energia säilitamiseks saama iga päev vajaliku koguse vitamiine, mineraale ja teisi toitaineid. Ideaalses maailmas peaksime saama kõik vajaliku tavatoidust. Tänapäevane kiire elustiil ja valed toitumisharjumused viivad aga tasakaalu paigast. Võtame appi mõistuse ja heidame tähelepaneliku pilgu loodusele. Loodus on tsükliline, kõigel on oma aeg. Sündmused, mis näivad mittevajalikud, s.t on meie jaoks ebaselged, on tegelikult millegi põhjustatud ehk millegi tagajärg. Pöörame tähelepanu oma tervisele. Tervis on tegelikult tagajärg, millel peab olema põhjus. Näeme tsüklilisust. Vähe abi on sellest, kui muuta tagajärge – süüa medikamente. Otsigem üles põhjus ja üritagem sellega midagi ette võtta.

Veetlev tubakapoe perenaine Flavia on ammu ja lootusetult armunud oma alalisse klienti, kes aga on tema vastu täiesti ükskõikne. Meeleheitest läheb Flavia mehele, kuid mitte eriti kauaks. Mehe reetmine ja lahutus viivad ta täielikku depressiooni. Siinkohal viib saatus ta kokku lõbusa Diegoga, kes, märgates kurbust kaunitari silmades, teeb talle ettepaneku õppida mambot tantsima – sest selle tantsu rütm ei sobi kokku kurbusega.

Raamat, mille rõõsa pale all varjub karm liivapaber - Elo Viidingu tekstilihv ja Valter Jakovski kunstnikutöö teevad Helena Läksi esimesest luulekogust üsna omaette nähtuse.

Kui praegune koolitaja ja endine ajakirjanik Kristjan Otsmann ei oleks ühel 2002. aasta varahommikul otsustanud argipäeva türanniale lõppu teha, siis tõlgitaks ajajuhtimise käsiraamatuid tänini teistest keeltest. Õnneks läks teisiti ja Kristjani argielust eluga väljatulemise põhitõed on kättesaadavad niihästi tema koolitustel kui ka nüüd nende kaante vahel. Sellest raamatust leiad praktilisi näpunäiteid, kuidas vältida läbipõlemissündroomi, võõrandumist lähedastest ja uppumist hõivetöö mädasohu. Ja kuidas teha nii, et õhtul oleks võimalik hea tuju ja tänuga möödunud päevale tagasi vaadata. Laiemalt võttes saad käesolevast raamatust teada, mida ja kuidas ise ära teha, et Sinu ja Su lähedaste elu muutuks paremaks. "Hetk" on raamat just Sulle, kui oled märganud, et segadus Sinu ümber ei ole enam ammu sajaprotsendiliselt loominguline.

Ivar Ivask (1927–1992) on Välis-Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Ta on avaldanud kaheksa luulekogu ja Ilmamaa kirjastusel on "Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud tema raamat "Tähtede tähendust tunda", mis sisaldab esseistikat ja uurimuslikke artikleid eeskätt eesti kirjandusest. Selle raamatu varaseimad kirjutised on Ivaski kirjanduskäsitlused 1950-ndate algupoolelt – hispaania luulest, Jorge Guillénist ja García Lorcast. Valik lõpeb pikema reisikirjaga 1988. aastast. Siia vahele mahuvad pikemad ja lühemad mõtisklused läti ja leedu, kreeka ja itaalia, prantsuse ja hispaania, soome ja ladina-ameerika kirjandusest, Nobeli auhinna telgitagustest, jaapani luulest, india kirjaniku Raja Rao romaanidest ja rohkesti muudki. Peale mõne erandi pärinevad siinsed artiklid Ivaski väljaantud kirjandusajakirjast.

Paljud kadestavad noore kirjaniku Margarita Tropinina elu: suurilmapeod, maailmanimega moekunstnike disainitud riided, moodne kirjastajast armuke... Miski ei puuduta eduka kaunitari hinge ja seda enam ei oska keegi arvata, et ta elab minevikus, püüdes unustada kahe aasta tagust vapustavat armuromaani teleajakirjanikuga. Margarita on aga kindel, et nad kohtuvad veel.

Dagmar Kotli koostatud „Ikebana. Elavad lilled“ pidi ilmuma 1980-ndate aastate algupoolel, kuid nõukogude võimule ei olnud „meile nii võõrast“ mõtlemisviisi siiski tarvis. Väljaandev toimkond pidas vajalikuks säilitada raamatu koostamise aegset hingust, vääristades seda vaid tänapäevaste kujundus- ja trükitehniliste vahenditega.

Aegade algusest saati on haldjariik võtnud… Seitsmeteistaastase näitlejahakatise Kelley Winslow jaoks on haldjad vaid tegelased lapsepõlve muinaslugudest. Siis aga kohtub ta Sonny Flanneryga, kelle terashallide silmade taga peitub sama terasene soov teda kaitsta. Sonny valvab Samhaini väravat, mis ühendab surelike maailma haldjate nõidusliku ja ohtliku Teineilmaga. Jäise kuninga Auberoni käsul suletud värav avaneb vaid kord aastas. Sel aastal, kui läheneb aeg, mil Samhaini Värav avali paiskub ja Haldjamaa hirmuäratavad asukad üritavad end pahaaimamatute inimeste maailma läbi murda, juhtub midagi ootamatut… midagi imelist ja kummalist.Kelleyle ei avane mitte ainult haldjailm tema ümber, vaid ta saab teada ka teda ootavast pärandist. Nüüd peab Kelley korraga hakkama saama nii haldjate hukutava reetlikkuse kui oma süvenevate tunnetega Sonny vastu – tulemuseks on rabavalt kaasahaarav lugu, millest kiirgab romantikat. "Imekummaline" on mitmekihiline lugu armastusest haldja ja sureliku vahel, reetmistest kuningate ja kuningannade vahel, ja maagiast… autori ja lugeja vahel.Lesley Livingston on Torontos elav kirjanik ja näitlejanna. Ta lõpetas Toronto ülikooli magistrikraadiga inglise keeles ning tema erialaks on kuningas Arthurit puudutav kirjandus ja Shakespeare. Samuti on Lesley teatritrupi Tempest asutajaliige ja üks põhinäitlejatest. "Imekummaline" on tema esimene romaan.

Põhjalik uurimus Kadrioru lossi ajaloost alates Peeter I ajast kuni tänapäevani. Raamat pöörab pilgu traditsioonilise vormikeskse arhitektuuriajaloo juurest lossi poliitilisele ja sotsiaalsele kontekstile. Lossilt kui ehitiselt, füüsiliselt objektilt, on rõhk nihkunud tema kasutamisele ja sellele, kuidas erinevate valdajate ajal on palees lavastatud riiklikke representatsioone ja rahvuslikke identiteete. Raamat pakub värskeid vaatenurki ja uusi fakte Kadrioru kaugemast ja lähemast minevikust ning sisaldab rikkalikult pildimaterjali Eesti, Venemaa ja Itaalia kunsti- ja fotokogudest, millest suur osa avaldatakse esmakordselt.

Aastal 2153 eKr viivad kaheksa Egiptuse preestrit saladuskatte all kõrbesse kummalise objekti. Kuu aega hiljem, olles oma ülesande täitnud, lõikavad nad kõik üksteisel kõri läbi... 1986. aastal stardib Albaaniast Sudaani poole teele saladuslik lennuk, mis läheb kusagil Sahara kohal kaduma...

Tänapäeval leiavad beduiinid kõrbest mumifitseerunud laiba, kelle juurest nad avastavad filmirulli ja kummalise hieroglüüfiga tillukese savist obeliski... Need kolm sündmust ei oma esmapilgul mingit seost. Vähemalt mitte selle ajani, kui Freya Hannen sõidab Egiptusesse oma kõrbeteadlasest õe matusele, kes on teadmata põhjustel enesetapu teinud. Freya ei ole neist sündmustest teadlik ning ta ei oska aimatagi, et need võivad kuidagi tema elu mõjutada. Ometi aga võtab ta elu nüüd ootamatu pöörde ning tal tuleb teha kõik, mis võimalik, et ellu jääda, sest kunagi ammu alguse saanud lugu varjab erakordset ja jahmatavat saladust.

Varrakus on varem ilmunud Sussmani põnevusromaanid „Kambysese kadunud sõjavägi“ (2003) ja „Templi viimane saladus“.

Jaan Krossi teoseid on tõlgitud veerandsajasse keelde ja teda on mitu korda esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. 1980. aastate algusest on Kross oma eluloo ainest kajastanud mitmes novellikogus ja romaanis. Mälestusteraamat "Kallid kaasteelised" ilmus 2003. a, II köide järgnes postuumselt 2008. Nüüd uuesti välja antav I köide hõlmab aega 1960. aastate alguseni. President Lennart Meri on öelnud: "Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga."

Üks tuntumaid eesti kirjanikke Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri ja mõisasepa tütre järeltulijana. Tema isa arreteeriti 1944. a lõpul ning hukkus 1946. a Nõukogude vangilaagris. Kross kasvas Kalamaja linnaosas, õppis J. Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Pärast Eesti okupeerimist osales ta 1940. a nn juulivalimiste rahvuslike vastaskandidaatide ülesseadmise aktsioonis. Vabastamise asemel uueks okupatsiooniks kujunenud Saksa ajal oli Kross esmalt ajalehe "Postimees" tõlk ja välisuudiste toimetaja, seejärel Tallinna Linnapanga sekretär ning Eesti Leegioni kindralinspektuuri tõlk.

Samal ajal oli ta Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kaastööline, mistõttu oli 1944. aastal vangistatud. Pärast Nõukogude uue okupatsiooni algust oli Kross ETKVLi juriskonsult ning Tartu ülikooli riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri assistent. 1946. a arreteeriti Jaan Kross taas ning järgmisel aastal mõisteti talle viieaastane laagrikaristus, mida ta kandis põhiliselt Komimaal Intas. Pärast vabanemist 1951. a tuli tal minna asumisele Krasnojarski kraisse.

Stalini surma järel vabanes ta sealt ning alustas vabakutselise kirjaniku elu Tallinnas. Kross on olnud Riigikogu liige Mõõdukate nimekirjas 1992–1993 ja Tartu ülikooli vabade kunstide professor. Eesti NSVs anti talle rahvakirjaniku tiitel, Eesti Vabariik väärtustas teda Riigivapi I klassi teenetemärgiga. Mitu korda esitati ta Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross suri 27. detsembril 2007. a Tallinnas.

Miss Marple puhkab Kuldse Palmi hotellis St Honoré saarel. Vanapiiga on veendunud, et sedavõrd muretus paigas ei saa midagi juhtuda. Kodukohas, St Mary Meadis juhtub küll alailma midagi, mille puhul miss Marple'i abi vajatakse, aga siin... Saarel puhkab ka major Palgrave, üsna tüütu vana mees, kel on jutustada arutu hulk lugusid. Ühel päeval, kui miss Marple kuulab kudumistöö kõrvale majori lugusid tema noorusajast Keenias, paelub midagi vana daami tähelepanu. Major räägib mõrvast ning tahab oma lugu illustreerida fotoga. Mingil põhjusel jääb miss Marple'il see ülesvõte nägemata ning saarel hakkab üht-teist juhtuma...

Karistusõiguse üldosa õpik, mille koostas prof Jaan Sootak, koondab aastatel 2003–2007 eraldi vihikutena ilmunud („Loenguid karistusõiguse üldosast I–IX“) materjali. Vihikute sisu on põhjalikult ümber töötatud ning täiendatud uuema kirjanduse ja kohtupraktikaga. Kaasused pärinevad Riigikohtu praktikast ja kirjandusest, nimed on muudetud. Õpik vastab põhiliselt bakalaureuseastme karistusõiguse üldkursuse tasemele, kuid on üksikküsimustes kasutatav ka magistri- ja doktoriastmes. Raamat koosneb 15 peatükist, iga peatüki lõpus on tabelid ja skeemid. Raamat on varustatud märksõnalise sisujuhiga.

 

„Varajasse keskeakriisi” jõudnud noor naine maha jätta oma turvaliselt polsterdatud maailma ja järgida ümbermaailmareisile minevat ekstsentrilist hipipapit. Teel leiab ta eest sugulushingi, kummalisi sõpru, kadunud lapsi… Kõik kogetu paneb ta kirja päevikutesse, mille jätab vana laevakapteni juurde, kes lubab teda oodata.

Lood selles raamatus põimuvad lugudesse, lennutades meid Vahemeremaadesse ja Atlandi ookeani kaldale, mööda Venemaad, Kesk-Aasiat ja Lähis-Ida, vaimuhaiglasse ja vangi, relvatehasesse ja kalakasvandusse, lõunamaistele turuplatsidele ja viimsepäevahõngulistele lahinguväljadele, kus avaldatakse ellujäämise saladusi.

"See on aus ülestunnistus ja püüd aru saada ühest huvitavast, peaaegu uskumatust eluperioodist – kuidas ma 24-aastaselt läksin laia ilma rändama koos ühe väga erilise ja imeliku inimesega, ekstsentrikust ehtekaupmehe Harriga – "vana hipi", "metsjeesus" ja muud sellised nimetused tulid inimestele keelele teda nähes. Oma rännakul kohtasin palju huvitavaid inimesi, tähtsamad neist olid vana laevakapten Marco ja ilmarändur Djellah. Kümme aastat hiljem läksin ma tagasi, et neid leida ja iseend mõistma hakata." –Epp Petrone

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise retseptiraamat Eesti ettevõtete juhtidele.

Vladimir kohtas Kazimiri esmaspäeval, kell kuus õhtul. Sellest kohtumisest ei kirjutata kunagi mitte üheski ajalooõpikus, mis on kahtlemata suur viga, mida antud kirjalõik püüab vähemalt osaliselt korvata; niisiis Kazimir jõudis kohale täpselt kell kuus ja mitte sekunditki hiljem. 

"Need, kellele on saanud osaks olla kaastegevad Eesti vabaduse liikumises ja teostamises, peavad andma oma tunnistuse kaasaegsete ja uute sugupõlvede ees nii tõetruult, kui nad suudavad. Tahaksin loota, et ülestähendused käesolevas raamatus, mis on tehtud suuremalt osalt minu päevikute ja ärakirjade järgi, täidavad seda kohustust lugeja ees." Kaarel Robert Pusta