Tooted

Aiapidamise edu suurim saladus peitub kutsumusega aednikus, kes elava huvi ja tugeva tahtega asja alustab ning küllaldase osa oma mõistusest, südamesoojusest ja ihurammust järjepidevalt aiapidamisele pühendab. See raamat püüab teid aidata oma aia rajamisel, hoiatada ebaõnnestumiste eest ning anda nõu, mida , millal, miks, milleks ja mismoodi koduaias teha.

"Bonadea" on esimene raamat soomerootsi kirjaniku Tulavalli linna lugudest. Selle raamatu peategelane on vaeslaps Bonadea, kes otsustab lastekodust jalga lasta ja omaette elama hakata. Koos oma musta kanaga seab end sisse pagari pööningul. Tema ümber kihab ja keeb väikelinn oma veidrate ja vahvate laste, täiskasvanute ja kõiksugu loomadega. Elu on täis põnevaid juhtumusi ja imelisi fantaasiaretki.

Eesti Vabariigi diplomaadi mälestusteraamat Teise maailmasõja eelõhtu ja sõjaaja sündmustest Baltimaades ja Soomes. Autor annab range asjalikkusega ja originaaldokumentidele tuginedes ülevaate oma tegevusest ja enne kõike ajast. Mälestused on keskendatud eriti kolme perioodi ümber meie ajaloo murdekohtades: diplomaatlik tegevus Kaunase saadikuna, Nõukogude baasidelepingu pealesurumine ja baaside rajamine ning lõpuks dramaatilised aastad Soomes. Eriti viimases osas - aga ka mujal - tulevad ilmsiks paljud avalikkusele seni tundmata asjaolud. A. Varma kroonikamärkmed on tõhusamaid memuaarteoseid, mis meil on poliitilise olukorra ja võitluse kohta ilmunud.

Luuletused 1945-1971

Väikesemahuline üldentsüklopeedia, mille tabelid, andmejadad ja faktikirjeldused annavad mosaiikse tervikpildi Eesti loodusest, ajaloost, kultuurist ja majandusest.

Sisukord:
Häälikuõpetus
Vormiõpetus
Lauseõpetus
Sõnavaraõpetus

Eesti kiriku lühiajalugu. Sisu: Saateks Kirik ja rahvas Vana-Liivimaa mitme võimu all Vene aeg Rahvuslik ärkamisaeg Teel iseseisvusele Sirguv Eesti vaimulikkond Iseseisva Eesti vaba rahvakirik Piiskoplik sinodaalne rahvakirik Eesti Vabariik loob vahekorra kirikuga Jumala mahasalgajate näiline edu Kõrgema kaitse all Issand on turvapaik

Kolmekeelne fotolbum (eesti, inglise, vene keeles).

K. Mägi "Eesti rahva ajaraamat" ilmus 1. trükina Stockholmis 1979, käesolevas 2. trükis tegi autor mõningaid täiendusi.

Ajalugu on paljukordselt tõestanud, kui olulist, isegi määravat osa rahvuse arengus ja tema saatuseski etendab omariiklus. Pole ime, et eesti ühiskonnas oli see probleem kõneaineks juba ammu, aastakümneid enne isevalitsusliku Venemaa kokkuvarisemist. Ikka ja jälle tuldi välja kõige erinevamate ideede ja plaanidega, usuti, oodati, loodeti ja ka tegutseti.

Mapis on 100 fotot, mis tutvustavad Eesti Vabadussõja mälestusmärke üle Eesti. Toodud on mälestusmärgi esma- ja taaspüstitamise kuupäevad. Täpsem info samba autorite ja ajaloolise tausta kohta puudub. Sajast pildist koosnev kogu on tekkinud tänutundest ja lugupidamisest kangelaste vastu, kelle auks need püstitati.

Sõnaraamat sisaldab eesti keele põhisõnavara kõrval ka tavalisemat erialasõnavara ja fraseoloogiat. Lisaks mõlema keele tüüpsõnaloenditele on raamat varustatud soome ja eesti keele hääldamise juhendiga, soome asesõnade ja liitarvsõnade käänamise tabelitega, eesti lühendite ning tuntumate kohanimede registriga. 2. trükk

Kogumikus tuleb juttu Eesti meeste katsumustest Nõukogude tööpataljonides 1941.-1942. aastal. Eessõnas antakse ajalooline ülevaade tööpataljonidest, oludest, toidust ja tööst seal. 16 mälestuslugu on pühendatud kõik erinevatele pataljonidele. Raamatu lõppu on lisatud hulgaliselt arhiivimaterjale, nende hulgas umbes 1250 surnud mehe nimekiri. Raamat on illustreeritud ja mõeldud laiale lugejaskonnale.

Türgi sõdade ajal oli linn pidevalt rünnakute objektiks. Buda vallutanud Ottomani impeeriumi sõdalased piirasid 1522. a. Egeri linna ümber, kuid neil ei õnnestunud linna vallutada vaatamata sellele, et türklasi oli linnakaitsjatest pea 6 korda rohkem. 40-päevase piiramise ajal kaitsesid linna ka vaprad Egeri naised. Seda Egeri kaitsmist peetakse Ungari ajaloos madjarite suurimaks võiduks. Egeri kaitsjad kirjutas surematuks Géza Gàrdonyi oma romaaniga "Egeri tähed".

Elo Tuglase päevik, mille olemasolust ta eluajal teadsid väga vähesed, koosneb õigupoolest kahest teineteisest nii sisult kui ka meeleolult kontrastselt erinevast osast. Neist esimene algab ilma vähimagi sissejuhatuseta särav-sädeleva sukeldumisega Pariisi kirevasse kultuuri- ja seltskonnaellu sügisel 1928 ning päädib ohu- ja muretunnetest kantud nappide märkustega sõjasuvel 1941. Kirjutamispaus hõlmab aastaid 1942-1951. Päeviku teist, eesti lugejale siinkohal esmakordselt publitseeritavat osa alustab autor raudselt toimiva hirmusündroomi kiuste totaalse absurdiühiskonna kõige süngematel aegadel. Et kuue aasta pärast lõpetada - taas ilma mingi kokkuvõtva arutluseta - sünnilinnas Tartus, taustaks läbi Eestimaa sooritatud automatkast sugenenud resignatsioon ning tervisehädadest tingitud tusameel. Ühe päevikulehe serval on Elo Tuglase hilisem märkus: Miks olen ma seda kõike kirjutanud? Hävitada! Kui hea, et ta oma ähvardust täide ei viinud. August Eelmäe

Niisugusel lihtsal viisil nagu käekirja uurides võib inimesest vägagi palju teada saada, isegi selliseid asju, mida ta ka ise ei pruugi endast teada. Niisiis tasub grafoloogiat tunda. Käekirjateaduse õppimine pole kuigi keeruline, ei võta eriti palju aega ja on põnev.

Autor esitab oma kaasaegsetele põneva, kuid samas realistlikuna tunduva Nostradamuse-tõlgitsuse, mis on aastatepikkuse uurimistöö tulemus. Nostradamus (Michel de Nostre-Dame, 1503-1566), juudi päritoluga prantsuse arst ja astroloog, kel oli imearsti ja ennustaja kuulsus, sai tuntuks nelikvärssidena vormistatud ajaloo-ettekuulutustega ("Centuries astrologiques", 1555 ja 1558), milles ta ennustab inimkonna tulevikku aastani 3797.

Eesti ja soome kirjandusse kuuluv Aino Kallas (1878-1956) avaldas viimastel eluaastatel viies köites oma päevikud. Päevikule omaselt on need intiimsed ja pihtimuslikku laadi ülestunnistused, millel on avar kultuurilooline taust. Eesti keeles ilmusid päevikud 1954-1960 Torontos. Käesolev "Hingesild" on päeviku kolmas köide - kulminatsioonivaatus - mis esitab Aino Kallast tema elu kõige keerulisematel ja õnnelikumatel aastatel; see on murrangu, suure tundetõusu ja järsu käänukoha aeg tema elus. "Hingesilla" leheküljed on aastaist 1916-1921, millesse langeb kohtumine Eino Leinoga. Põhiosas ongi see Aino Kalda ja Eino Leino raamat - kahe suurvaimu isiklikult läbielatud lugu, täis pingeid, tõuse ja mõõnu, ometi pole see romaan, vaid tegeliku elu kujutus.

Kogumik sisaldab hulgaliselt rahvajututeisendeid, mis pakuvad rikkalikult algmaterjali, tutvustades mitmeid paikkondi ja vanu kombeid.

Vaimukalt ja humoorikalt kirjutatud raamatus viib autor väikese lugeja raamatute maailma, tehes seda sümpaatse ja teadmishimulise isahiire Huberti suu ja silmade kaudu. Lugeja saab ettekujutuse sellest, mis on raamat, kuidas temaga ümber käia ja milliseid huvitavaid lasteraamatuid lugeda. Teises osas läheb väike lugeja koos Hubertiga raamatukogusse ja saab hüva nõu, kuidas seal hakkama saada. Rikkalikult illustreeritud raamat nooremas koolieas õpilastele.

"Kus? Ma pole sellest kunagi kuulnud." "Mu vaene ori, mida sa üldse tead maailma maadest? Aga sellest ei võigi sa midagi teada, sest see on hoopis teises maailmas." Dekteon põrnitses Zaisterit, kes tühjendas oma peekri, osutas sellele ja ütles: "Kui sa vaatad peekri siinpoolset külge, siis ei näe sa tema vastaspoolt. Aga sa tead, et see on olemas. Kui sa peekrit keerad, muutub varjatud külg sinule nähtavaks ja kaob see, mida ennist vaatasid. Nüüdki tead sa, et teine pool on olemas. Peekri sisse vaadates ei saa sa teda näha väljastpoolt. Ja vastupidi: peekrit väljastpoolt silmitsedes ei tea sa, mis on tema sees. Saad sa minust aru? Maailm, kus sina elad, on peekri üks pool, samal ajal on minu maailm tema teine pool. Mõlemad on olemas, ainult enamasti on nad teineteise eest varjatud. On palju maailmu ja maid, mis asetsevad kõrvuti, kuid on siiski üksteisest eraldatud ja samal ajal seotud üksteisega nii tihedalt nagu peekri kaks külge. Kus üks lõpeb, seal algab teine. Võlujõu abil on võimalik minna ühest maailmast teise." Ise seda teadmata oli Dekteon sammu tagasi astunud. Ta mõistis ja samas ei mõistnud ka. Mida rohkem ta püüdis sõnadest aru saada, seda vähem see tal õnnestus. Aga sügaval sisemuses taipas Dekteon, mida Zaister öelda tahtis.

James Herriot on küllap kogu maailmas tuntud mees, inglise loomaarst, kelle muhedad ja südamlikud omaenda elukäigust ja arstipraksisest ning kõikvõimalikest loomadest pajatavad lood köidavad sooja huumoriga, oskusega näha äpardustes ja probleemides eelkõige just nende naljakat külge. Tema raamatutes pole ainsatki halba inimest, loomadest rääkimata.

Käesolevasse kogumikku koondatud materjalid kajastavad ühe meie tuntuma rahvusliku liidri Jaan Tõnissoni seisukohti ja praktilist tegevust välispoliitika valdkonnas Eesti Vabariigi tekkimise ja iseseisvuse eest peetava võitluse ajajärgul.

Sisukord Kuldne võti Õlekõrs, süsi ja uba Punamütsike Metsamajake Kassi ja hiire sõprus Breemeni linna moosekandid Okasroosike Rapuntsel Seitse kaarnat Hunt ja seitse kitsetalle Emand Holle Kuldhani Eluvesi Magus puder Lugu kuuest hakkajast mehest Kurat kolme kuldse juuksekarvaga Vahva rätsep Lauake, kata end! Kullaeesel ja vemmal kotist! Valge madu Lumivalgeke Hunt ja rebane Tohter Imetark Kuldne lind Kaks venda Rebane ja haned Vaim pudelis Vaene möldripoeg ja kassike Luiskaja muinasjutt Lugu targast rätsepast Sinine tuli Konn-kuningas ja Raudne Heinrich Muinasjutt noormehest, kes läks kartmist õppima Vennake ja õeke Kolm mehikest metsas Pöialpoiss Tuhkatriinu Hunt ja inimene Kaaren Noor hiiglane Tark talutüdruk Karjapoisike Lumivalgeke ja Roosipunane Läbitansitud tallad Hundikarjus kaevu ääres Varas vembumees Surm vaderiks Muinasjutt kalamehest ja ta naisest Jänes ja siil Talumees ja kurat Laisk Indrek Tugev Ants Hans ja Grete Tark Elsa. - Raamat sisaldab ka: Muinasjutt vendadest Grimmidest / W. Pollatschekk

Lugeja pole kindlasti sattunud rolli, milles end leidis selle raamatu peategelane Charles Dennim: olla atendaadikatse ohver. Ja Charles Dennim alustab alguses lootusetut duelli nähtamatu vaenlasega. Tahtmatult tekib lugejal analoogia TV-st tuttava mänguga, kus tuleb ära arvata pildil kujutatud isik, kelle näo eest kõrvaldatakse üks ruuduke teise järel. Siin raamatus reedab iga mõrvakatse midagi uut mõrvari isikust, kuni loo lõpus saab viimane ruuduke kõrvaldatud ja mõistatus on leidnud lahenduse.

Nobeli laureaadi romaani tegevustik toimub mõne päeva jooksul. Jõukat ja vaest perekonda ühendab kahe klassivennast poisi sõprus. Ühe ema on abikaasa surmast peale elanud üsna mitme mehega, teise omal pole armukesi olnud. Mõlemal on omad unistused ja lootused, nii üks kui teine vajab kodule kaitsjat ja pojale isa. Prantsusmaal tunnistati romaan aasta parimaks tõlkeraamatuks.

USAs pääseb valla taud nimega entsefaliit-16, mille huvitavaks omaduseks on see, et ta tapab ära kõik suguvõimelised mehed (naised, poisid ja vanurid jäävad ellu). Haiguse eest pääsemiseks on kaks võimalust, kas lasta end muust maailmast isoleerida või ühe kavala rohu abil (permanentselt) suguvõimetuks muuta (neist saavad ablatsionistid ehk nn A-d). Grupi ühiskonnale oluliste teadlaste puhul rakendatakse esimest moodust, neist saavadki nö Kaitstud Mehed e Protected Men, ühe sellise mehe silme läbi ongi lugu esitatud.

Täiendatud väljaanne 1970. a. Lundis ilmunud raamatust. Kalju Lepik pani oma esimesed värsid paberile kolmekümnendate aastate lõpul Eestis, kuid kõrgtasemeliseks luuletajaks tõusis paguluses. Terve pika pagulusaja jooksul on Arvo Mägi luuletaja värsiloomingut lähedalt jälginud, olles Lepiku luulekogudele alati ilmumisjärgselt oma hinnangu andnud. Monograafiasse on oskuslikult põimitud paljude arvustajate mõtteavaldusi. Võrdlustes teiste poeetidega tõmmatakse rööpjooni luuletaja lähedaste loojate Liivi, Suitsu, Alveri, Visnapuu ja teistega. Tema vormi uuenduslikku mõju võib kergesti märgata noorema põlvkonna luules, eriti kodumaal. Monograafia uutes peatükkides jääb autor suuresti peenetundeliseks kõrvaltvaatajaks, noppides väljavõtteid ilmunud esitlustest ja vaatlustest. Silmatorkav on viimastel aastatel Eestis ilmunud vastukajade arvukus. Anne Valmas

Bertram ja Cary plaanivad abielluda. Ambitsioonitu raamatupidamisassistent Bertrami pulmaplaanid pole eriti huvitavad. Ühel päeval jõuab ta oma ettevõtte võimuka direktori Dreutheri tähelepanu orbiiti, kes muudab Bertrami pulmaplaanid: nad abielluvad ja veedavad mesinädalad Monte Carlos. Dreuther lubab kohtuda paariga Monte Carlos ja on nende abielu tunnistajaks tema privaatjahil. Bertram ja Cary saabuvad Monte Carlosse, kuid Dreuther ei ilmu kohale. Paar on sunnitud seetõttu jääma Monte Carlosse. Bertram on Dreutheri peale vihane. Selleks, et nad saaksid hotelliarveid maksta, käib Bertram kasiinos. Alguses ta kaotab, kuid järk-järgult hakkab tema süsteem tööle ja ta hakkab võitma suuri summasid. Ta võidab nii palju raha, et pälvib Dreutheri rivaali hr Bowlesi tähelepanu. Bowles tahab, et Bertram talle raha laenaks. Vastutasuks soovib Bertram Bowlesi ettevõtte aktsiaid, et ettevõtet kontrollides saaks ta Dreutherile kätte maksta.

Käejoonte tähendused: iseloomu, elukäigu ja saatuse määramine nende abil.

"Vabas Maas" 1923.-1924. aastal ilmunud tõlke redaktsioon

Ülevaade Eesti Vabariigi Riigikogu saadikutest, nende lapsepõlve- ja kooliajast, tööst, perekonnast, veendumustest ja tõekspidamistest, harjumustest ning kõigest huvitavast, mis sellega seondub. Materjali kogumisel on proovitud allikatesse suhtuda võimalikult erapooletult ja ausalt ning säilitada hea maitse piir.

Riho Lahi on töötanud "Edasi" toimetuses kunstnikuna, olnud Tartu satiirisektsiooni esimees. Mitmete tellimuste põhjal on Riho Lahi kirjutanud üles mälestusi oma noorpõlvest ja kodukülast, õppimisest Rakvere Õpetajate Seminaris, sõjaväeteenistusest, teatritegemisest, koolmeistriametist Varnjas, Rakveres ja Tartus ning mujal Eestimaal. Ta on olnud noorkotkas ja kaitseliitlane, toimetanud ajakirju "Kotkas" ja "Noor Kotkas" ning olnud Saksa okupatsiooni ajal ajalehe "Postimees" erikorrespondent. Tal on palju mälestusi. Materjali kogunes kahe raamatu jagu. Esimene osa hõlmab mälestusi lapsepõlvest sõjaväeteenistuseni.

Novellikogu eessõna autoriteks on Hando Runnel ja Andres Langemets. Kunstiliselt kujundas Priit Rea. 

Sisu:

• "Akt"
  
• "Võitlus"
  
• "Nina"
  
• "Mari"
  
• "Vesi"
  
• "Tramm"
  
• "Kakskümmend üks"
  
• "Mitu pilti"
  
• "Rist"
  
• "Seeria"
• "Danae"
• "Kuuplus"
• "Valge nõid"
• "Valgus"
• "Kivi"
• "Juhus"
• "Rõdu"
• "Ost"
  
• "Hambad"
  
• "Unerohi"
  
• "Maksimalist"
  
• "Balti vares"
  
• "Kulgeja"
  
• "Kirikutrepil"
  
• "Keeleõpingud"
  
• "Stend D 416"
  
• "Leid"
  
• "Luule"
  
• "Teenistus"
  
• "Muinsus"
  
• "Head abilised"
  
• "SUurus"
  
• "Peegel"
  
• "Hall lõuend"
  
• "Sukeldumine"
  
• "Inimeste heaks"
  
• "Fototundlikkus"
  
• "Noor kask"
  
• "Projekteerija"
  
• "Puu"

Daudet´ veskijutud viivad meid sooja ja päikeselisse Provence´i, trubaduuride maale, mille eredust oleme harjunud imetlema Vincent van Goghi maalidel.

Puidust kirvevarrelt leiti tohutu hulk verd ja mõned hallid juuksekarvad, kuid ühtki sõrmejälge kahjuks polnud. Ja ehkki keldriseinal leidus veriseid peopesa- ja pöidlajälgi, tegid laborimehed kindlaks, et need jäljed oli jätnud mr. Lasser ise, kas kallaletungijast taandudes või põrandale kukkumise eel kobamisi seinalt tuge otsides. Kui tõtt öelda, siis oli see neetult verine lugu, aga vere lõhna detektiiv Steve Carella ei tundnud, sest verel ei ole lõhna.

"Kuld ja hõbe, paljukest teda ka on, tuleb ilmtingimata ühes võtta. Maja jääb ometi seitsme tuule peale," kõneles ema tütrele. Ta istus masina ette ja vuristas valmis väikese kotikese, pael küljes, et kaela, riiete alla saaks peita...

"Sõda käis kahe sipelgamaleva vahel. Pealetungil olid läikivad kärtspunased, kaitsepositsioonil aga süsimustad. Ma oleksin võinud sellest vaatemängust kergesti ilma jääda, poleks mulle kord varem silma hakanud üks õige iseäralik..."