Tooted
Autori esimene romaan, mis kujutab panoraamselt eesti ärakamisaja kõrgjärgu lõppu aastail 1881-1882. Romaani peategevuskohaks on Võrumaa Kanepi kihelkond, kuid tegevus siirdub ka tartumaale, Võrru, Viljandisse, Tartusse, Riiga, Peterburi ja Krimmi.
Peategelasteks on Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees Mart Mitt ja Võrumaa koolmeister Märt Vares, kuid romaanis esinevad ka C. R. Jakobson, M. Veske, J. Köler, H. Treffner, J. Järv, J. Kõrv, A. Grenzstein ja mõned teised eesti kultuuriloost tuntud isikud.
Kogumik sisaldab neli näidendit tuntud vene näitekirjanikult Aleksandr Ostrovskilt (1823-1886).
Sisu:
- Äike
- Mets
- Lumivalgeke
- Kaasavaratu
Tuntud semiootiku prof. Juri Lotmani (sünd. 1922) monograafia suure vene luuletaja elust ja loomingust. Teoses puudutatakse mitmeid seni vähe käsitletud probleeme, on toodud rohkesti luulenäiteid.
Prantsuse kirjanduse klassiku Guy de Maupassant'i tuntuim romaan nägusast sõna- ja tegudeosavast ajakirjanikust Georges Duroyst, kes jultunult endasse naisi armuma pannes teeb ameti-, äri- ja abuelurindel peadpööritavat karjääri.
Valimik 1986.aastal perioodikas ilmunud eesti satiirist ja huumorist.
Õpik sisaldab ülevaate eesti rahvaluule historiograafiast, etnograafiast, eesti rahvaluule liikidest ja kujunemist, rahvajuttude liikidest ja funktsioonidest, vanasõnadest, kõnekäändudest ja mõistatustest ning peatüki rahvaluule ja kirjanduse suhetest. Kolmas, parandatud ja täiendatud trükk. Eesti NSV Kõrg- ja Keskhariduse Ministeerium lubab kasutada raamatut õpikuna kõrgkoolides eesti keele ja kirjanduse erialal.
Multifilmide maailmas. Пространство мультфильма. In the World of Animated Films
Romaanis on kesksel kohal ühe noore inimese isiksuse kujunemine. Tegevus toimub Valgas 1942. aasta alguskuudel, mil peategelane Ingrid Hunnius viibib vanglas eeluurimise all. Seal üleelatu, samuti Ingridi suhted vanematega, oma keskkonnaga, ülikooli- ja vanglakaaslastega, "imeliku" sakslase Herbert Lemmiga – see kõik kokku viib tütarlapse tõdemuseni, mis on sõnastatud raamatu lõpus: "Ingrid tundis äkki teravalt, et tal ei ole enam tagasipöördumist endise muretu ja lapseliku elu juurde."
"Orteba," ütles seersant, "me saime need venelased kätte, aga üks lipsas minema." Seersant vaatas paberilehte ja täpsustas: "Panov."
"Just teda ongi meile tarvis!" karjus leitnant pahaselt torusse.
"Portjee ütles, et Panov oli umbes viis minutit tagasi hotelli tulnud. Kuid me ei leidnud teda."
"Pange sisse- ja väljapääsude juurde valve," käskis Orteba. "Ma tulen kohe oma meestega. Mitte mingil juhul ei tohi jõuda konsulaati või Nõukogude traallaevale "Sibirjak"."
""Sibrijaki" me kupatasime kai äärest minema," ütles seersant.
"Venelased võivad Tulemaani välja ujuda," ironiseeris Orteba. "Ma tulen kohe. Teie aga viige venelased prokuröri juurde."
Moskvast pärit vene nõukogude kirjaniku Vassili Tšitškovi (1925-1985) noorus langes kokku raskete sõja-aastatega. Üldharidusliku kooli pingist viis nooruki tee suurtükiväekooli ja sealt tegevarmeesse. Rindel võitles tulevane kirjanik kaardiväe miinipildujadivisjoni luure ülemana, sai haavata, teda autasustati Punalipu ordeni ja lahingumedalitega. Rikkaliku ainet kirjanduslikuks loominguks andsid autorile karm sõjaaeg ja aastatepikkune ajakirjanikutöö.
Viimase kohta on kirjanik ise öelnud:
"Ma olin Pravda ainus kirjasaatja kõigi 20 Ladina-Ameerika maa kohta. Elu möödus reisides: Venetsueela, Boliivia, Tšiili, Kuuba, Peruu, Panama, Brasiilia. Kaugeltki mitte kõigis neis maades polnud tol ajal Nõukogude saatkondi. See tegi elu keeruliseks. Tuli ette ebameeldivaid olukordi. Ameerika teenistused, kes nii agaralt kaitsevad Ladina-Ameerikat meie sealviibimise eest, arreteerisid mu kord Boliivias kohalike võimude kaasabil ja saatsid maalt välja. Teinekord pisteti mind Panamas mõneks ajaks vanglasse."
19. sajandi ameerika kirjaniku Mary M. Dodge´i (1831-1905) jutustus Hollandist. Brinkerite pere, nende laste Hansu ja Greteli murede ja rõõmude taustal saab noor lugeja teada palju huvitavat selle väikese maa ajaloost ja geograafiast, rahvast ja tema elust.
Krimmi legendid ja pärimused lummavad oma lihtsuse ja tõepärasusega. Neis on palju fantaasiat, nii mõnigi kord astuvad tegevusse nõiad ning muud üleloomulikud jõud. Kuid nende põhitegelaseks on siiski rahvas -- mehine, suuremeelne, õilis.
Luuletuskogus märgitakse avarale kultuuri- ja ajalootaustale tunnetuse väärishetki, osutatakse tuntud asjade sügavamatele seostele, püütakse mõista elu ja surma müsteeriumi.
Oh kurba õpetlast, kes õpilasteta!
Tal õpetus on küll, kuid selle vastet ta
reaalsuses ei näe. Oh roosi, mis ei puhke,
kui teda hardal käel ei iial kasteta!