Autori teine luulekogu, mis on sündinud omapärase süüviva looduse- ja enesevaatluse tulemusel. See on esmajoones Vaikuse, ent ka teiste algsete mõistete - vee, puu, kivi - luule, läbitud kõige elava, olnud ja oleva elu teravalt tunnetatud seostest. Pisikese koduse laiu vaated, Põhjala suvised-talvised kaugused, loodus kogu ammendamatuses ongi autorile ta Kuningamaa.

Väino Vesipapi novellikogu, mis sisaldab teoseid "Piiramine (Reisikiri)", "Tuletorn", "Sõnum", "Äratundmised", "Võõras", "Kahekõne", "Kuningaseis" ning M. Mägeri saatesõna "Taastulek". Vesipapp on kahtlemata mõndapidi veidrik, kes forsseerib teadlikult oma arutlustes elu eriskummalisi külgi, loob meelega meeletuid mõttepilte ega karda sealjuures isegi absurdne ja lapsik olla.