Tooted
5.–10. juulil 1976. aastal Baltimore’is Hopkins Plazas toiminud II ülemaailmsete Eesti päevade ESTO ’76 kunstinäituse kataloog.
Sisukord:
Mida õieti kujutab endast tuumafüüsika
Tuumafüüsika ja Einsteini teooria
Tuumafüüsika ja kvantmehaanika
Osakeste interaktsioonid ja muundumised
"Energia massist"
Aatomienergia
Seos teiste teadustega
Põnev kollektsioon
Mõned lahendamata probleemid
XIX sajandil mängis Eesti kunstielus Tartu kõrval olulist osa ka Tallinn.
Käesolevas teoses on püütud käsitleda kõiki kunstnikke, kes üldse kuidagi olid seotud Tallinnaga. Kuna teenimisvõimalused olid Tallinnas piiratud ja kuna puudusid ka olulised ergutavad tegurid, pole siin pidevalt töötanud kunstnike arv kuigi suur. Valdav enamik maalijatest ja graafikutest tegutses siin lühemat aega, et siirduda siis mujale; on ka neid, kes siin veetsid oma elu viimased aastad.
Andmete puudumisel on nii mõnegi teoses käsitletud meistri eluloos lünki ja küsitavusi; kuna autoril polnud võimalik saada ka täielikku ülevaadet kõikide kunstnike produktsioonist, on nii mõnegi meistri loomingu käsitlus jäänud paratamatult pealiskaudseks.
- Kõikemäletav Funes
- Mõõgaarm
- Reeturi ja kangelase teemal
- Surm ja kompass
- Salaime
- Kolm versiooni Juudast
- Lõpp
- Fööniksi usulahk
- Lõuna
Vene kirjaniku Lev Tolstoi memuaarid.
Valik laule Voldemar Kuslapi repertuaarist.
„Maria“, „Misjaoks?“, „See oli armastus“, „Kured“, „Hobused“, „Kui ootab sadam“, „Sul laulan, Tallinn“, „Vana meloodia“, „Ja elab rõõm“, „Sinu laul“, „Muinaslugu muusikas“, „Viljandi serenaad“, „Peagi saabun tagasi“, „Kodu, mis mul on“, „Jalgratturi valss“, „Ciribiri-baby“, „Edelweiss“, „Truu“, „Lapsed“, „Tõotus“.
Valik sisukorrast:
Eessõna.
Kristian Jaak Petersoni elust ja loomingust.
Kristian Jaak Petersoni kirjandusliku pärandi saatusest.
Redigeerimisest.
Kristian Jaak Petersoni laulud Riia linnas 1818.
Kristian Jaak Petersoni laulud Tartu linnas 1819.
Laulud vihust "Kristian Jaak Peterson's Literärischer Nachlass".
Teisendid vihust "Kristian Jaak Peterson's Literärischer Nachlass".
Saksakeelsed luuletused ajakirjast "Zeitung Für Die Elegante Welt".
[Päevaraamat].
Kommentaare ja tõlkeid.
Noodid laulumängude klaverisaatega, Leelo Kõlari ja Ants Sõbra muusika Liina Raudsiku koostatud samanimelise teose juurde.
Küllalt on inimesi toidetud maiustustega; neil on sellest seedimine korrast ära: on vaja kibedaid arstimeid, teravat tõde. Aga ärge igatahes nüüd arvake, nagu oleks selle raamatu autor kunagi omanud kõrki unistust hakata inimeste pahede parandajaks. Jumal hoidku teda säärasest juhmusest! Tal oli lihtsalt lõbus joonistada kaasaegset inimest, nagu ta teda mõistab ja tema ning teie õnnetuseks liiga sageli on kohanud. Aitab sellestki, et haigus on ära näidatud, aga kuidas seda ravida - jumal seda teab!
Keelt on vaja hooldada ning kaitsta -- lohakuse, puisuse, maitsevääratuste, moeliialduste ja võõrmõjude eest.
Keelt on vaja seada ning arendada -- täpsemaks, tõhusamaks, süsteemsemaks ja nõtkemaks.
Põhjalik käsiraamat tutvustab orkestripille, nende arengulugu ja mängutehnilisi üksikasju.
Sisukord:
* Orkestri nimetus ja mõiste
* Juhuslikest ansamblitest värvika sümfooniaorkestrini
* Sümfooniaorkester
* Sümfoniettorkester
* Keelpilliorkester
* Duost kammerorkestrini
* Puhkpilliorkester
* Kerge muusika orkestrid
* Eesti rahvapilliorkester
* Orkester koolis
* Mudlikasorkester
* Mõnda terminoloogiast ja muust orkestrimängus vajaminevast
* Raamatus esinevate oskussõnade seletusi
* Register
* Kasutatud kirjandus
"Naiste maailm" on Eesti kirjaniku Henn-Kaarel Hellati kaheköiteline ulmeromaan, mille esimene osa ilmus 1976. ja teine osa 1978. aastal. Antiutoopia kirjeldab tulevikumaailma, mida asustavad peamiselt naised, väikesel hulgal mehi aga aretatakse pelgalt paljunemisfunktsiooni tagamiseks.
Sisukord:
- Lugu
- Sina
- Tundmatusse linna
- Ei tea kust tulnu
- Pimedad ja kurdid taldrikud
- Kunstniku trahvikviitungid
- Manöövrid
- Hommik
- Epigooni kodune ball
- Kellega veedad sa jaaniöö?
- Alevisse
- Tundmatusse linna
- Ralli
- Pžebotš
- Retsensioon
- Näitleja
- Mees, kes ei mahu kivile
- Suvekool
Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, oli Elspeth kindel, et ta oli sattunud pealt nägema mõrva. See ei saanud olla midagi muud. Mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. Elspeth tundis vajadust oma lugu kellelegi jutustada, kuid ta teadis, et keegi peale Jane Marple'i ei võta teda tõsiselt. Tal ei olnud ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ja ta ei eksinudki, Jane Marple kuulas ta ära ning jäi ka uskuma. Ja hakkas asja uurima...