Tooted
Millist osa etendavad looduses röövlinnud -- kullilised ja kakulised -- ning kuidas neisse suhtuda, milliseid kullilisi ja kakulisi võib kohata Eesti NSV-s, kui suur on nende arv, kus ja kuidas nad elavad -- sellest kõnelebki käesolev teos. Raamat koosneb kahest põhiosast. Üldosas vaadeldakse inimese ja röövlindude suhteid läbi aegade, röövlindude bioloogiat. Eriosas võetakse vaatluse alla Eesti röövlinnud -- kullid ja kakud süstemaatilises järjestuses, kirjeldades nende välimust, levikut, arvukust, pesitsemist, saaki ja rännet. Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad.
Käesolevaga on ühiste kaante vahele koondatud kümme Friedebert Tuglase novelliauhinnaga premeeritud teost aastaist 1971-1975.
Sisukord:
Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus"
Paul Kuusberg "Roostetanud kastekann"
Friedebert Tuglas "Helloi maa"
Jaan Kross "Pöördtoolitund"
Arvo Valton "Ohtlik leiutis"
Rein Saluri "Mälu"
Heino Väli "Veri mullal"
Mari Saat "Katastroof"
Uno Laht "Meie, tippkutid, üle kogu maakera"
Mats Traat "Kohvioad"
Bibliograafia ja novelliauhinna žürii
Sisukord:
Mida õieti kujutab endast tuumafüüsika
Tuumafüüsika ja Einsteini teooria
Tuumafüüsika ja kvantmehaanika
Osakeste interaktsioonid ja muundumised
"Energia massist"
Aatomienergia
Seos teiste teadustega
Põnev kollektsioon
Mõned lahendamata probleemid
Johann Köleri 150. sünniaastapäevaks välja antud mapis on 14 värvilist reprot kunstniku tuntumatest töödest.
Kunstniku ema portree
Kunstniku isa portree
Tütarlaps allikal
Itaallanna lastega ojal
Kunstniku sünnikoht
Ketraja (Katkenud lõng)
Fr. R. Kreutzwaldi portree
Vene õpetlase-geograafi P. Semjonov Tjan-Šanski portree
Ai-Jurii mõis Krimmi lõunarannikul
Mšatka mõis Baidari väravatega Krimmi lõunarannikul
Mahajäetud vesiveski Krimmi lõunarannikul
Eva granaatõuntega
Dr. Ph. J. Karelli portree
Lorelei needmine munkade poolt
"Keskaja" õpiku teine köide hõlmab Lääne-Euroopa keskaja viimast perioodi - alates Suurtest maadeavastustest XV-XVI sajandi vahetusel kuni Vestfaali rahuni 1648. aastal.
Magister Ludi Josef Knechti eluloo kirjeldamise katse koos Knechti järelejäänud kirjatöödega. Hermann Hesse peateose «Klaaspärlimäng» idee ja kirjutamise algus langevad 1931. aastasse, aega vahetult enne natsismi võimuletulekut Saksamaal. Kui see enam kui kümme aastat hiljem lõplikul kujul valmis, oli selles omapärases kultuurireligioosses liturgias leidnud poeetilise teostuse inimvaimu põlisemaid unistusi kõikeväljendavast keelest, romantikute soovunelm teaduse ja luule sünteesist. Josef Knechti fiktiivne elukäik ja järelejäänud kirjatööd on küll vormilt nagu iga teine omasugune, kuid aja jooksul on just sellest kujunenud kultusteos, 20. sajandi vaimse ajaloo lahutamatu osa.
XIX sajandil mängis Eesti kunstielus Tartu kõrval olulist osa ka Tallinn.
Käesolevas teoses on püütud käsitleda kõiki kunstnikke, kes üldse kuidagi olid seotud Tallinnaga. Kuna teenimisvõimalused olid Tallinnas piiratud ja kuna puudusid ka olulised ergutavad tegurid, pole siin pidevalt töötanud kunstnike arv kuigi suur. Valdav enamik maalijatest ja graafikutest tegutses siin lühemat aega, et siirduda siis mujale; on ka neid, kes siin veetsid oma elu viimased aastad.
Andmete puudumisel on nii mõnegi teoses käsitletud meistri eluloos lünki ja küsitavusi; kuna autoril polnud võimalik saada ka täielikku ülevaadet kõikide kunstnike produktsioonist, on nii mõnegi meistri loomingu käsitlus jäänud paratamatult pealiskaudseks.
- Kõikemäletav Funes
- Mõõgaarm
- Reeturi ja kangelase teemal
- Surm ja kompass
- Salaime
- Kolm versiooni Juudast
- Lõpp
- Fööniksi usulahk
- Lõuna
Valik sisukorrast:
Eessõna.
Kristian Jaak Petersoni elust ja loomingust.
Kristian Jaak Petersoni kirjandusliku pärandi saatusest.
Redigeerimisest.
Kristian Jaak Petersoni laulud Riia linnas 1818.
Kristian Jaak Petersoni laulud Tartu linnas 1819.
Laulud vihust "Kristian Jaak Peterson's Literärischer Nachlass".
Teisendid vihust "Kristian Jaak Peterson's Literärischer Nachlass".
Saksakeelsed luuletused ajakirjast "Zeitung Für Die Elegante Welt".
[Päevaraamat].
Kommentaare ja tõlkeid.
Käesolev raamat sisaldab retsepte külmade ja kuumade lihatoitude valmistamiseks, käsitledes neid lihaliikide järgi. Liha toitaineline koostis, vitamiinide ning mineraalainete sisaldus on tootud tabelitena. Liha kaalu muutumine toiduvalmistamisel on antud kehtivate, läbiproovitud normatiivide alusel. Et paljud liha töötlemise põhivõtted eri lihatoitude valmistamisel korduvad, on eraldi käsitletud sageli rakendatavaid toiminguid liha töötlemisel. Omaette peatükk on lihatoitudele sobivatest maitseainetest. Iga toidurühma algul on antud olulisemad andmed vastava lihaliigi ning selle kasutamise kohta. Iga toidu puhul on nimetatud selle juurde kõige sobivamad kastmed ning lisandid, kuid neid võib igaüks suvaliselt muuta. Retseptid on enamasti neljale inimesele, praed ja rulaadid 6-8 inimesele.
Küllalt on inimesi toidetud maiustustega; neil on sellest seedimine korrast ära: on vaja kibedaid arstimeid, teravat tõde. Aga ärge igatahes nüüd arvake, nagu oleks selle raamatu autor kunagi omanud kõrki unistust hakata inimeste pahede parandajaks. Jumal hoidku teda säärasest juhmusest! Tal oli lihtsalt lõbus joonistada kaasaegset inimest, nagu ta teda mõistab ja tema ning teie õnnetuseks liiga sageli on kohanud. Aitab sellestki, et haigus on ära näidatud, aga kuidas seda ravida - jumal seda teab!
Keelt on vaja hooldada ning kaitsta -- lohakuse, puisuse, maitsevääratuste, moeliialduste ja võõrmõjude eest.
Keelt on vaja seada ning arendada -- täpsemaks, tõhusamaks, süsteemsemaks ja nõtkemaks.
"Kandsin nördinud rätsupoja taskus koju ja tutvustasin teda teatava kartusega oma perele. Minu üllatuseks tervitati teda täieliku haeakskiiduga ja kellelgi polnud midagi selle vastu, et ma ta majja jätan..."
Sisu:
- Lehekülgi eesti kultuuri ajaloost;
- Tirooli naljad 1948;
- Kranich!;
- Krakow;
- Igavesti surev talu;
- Kala kättemaks;
- Must mootorrattur;
- Ratsa üle Bodeni järve;
- Stseene näidendist "Good bye, baby";
- Via regia;
- Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi.
Põhjalik käsiraamat tutvustab orkestripille, nende arengulugu ja mängutehnilisi üksikasju.
Sisukord:
* Orkestri nimetus ja mõiste
* Juhuslikest ansamblitest värvika sümfooniaorkestrini
* Sümfooniaorkester
* Sümfoniettorkester
* Keelpilliorkester
* Duost kammerorkestrini
* Puhkpilliorkester
* Kerge muusika orkestrid
* Eesti rahvapilliorkester
* Orkester koolis
* Mudlikasorkester
* Mõnda terminoloogiast ja muust orkestrimängus vajaminevast
* Raamatus esinevate oskussõnade seletusi
* Register
* Kasutatud kirjandus
Sisukord:
- Lugu
- Sina
- Tundmatusse linna
- Ei tea kust tulnu
- Pimedad ja kurdid taldrikud
- Kunstniku trahvikviitungid
- Manöövrid
- Hommik
- Epigooni kodune ball
- Kellega veedad sa jaaniöö?
- Alevisse
- Tundmatusse linna
- Ralli
- Pžebotš
- Retsensioon
- Näitleja
- Mees, kes ei mahu kivile
- Suvekool