Tooted

Raamat käsitleb kommunaal- ja väikeelamute aedade kujundamist ning annab juhtnööre nii sovhooside ja kolhooside keskuste kui ka nende elamusektorite ja külakooliümbruste kujundamiseks ning haljastamiseks. Põhjalikult on käsitletud aia kujunduslikke elemente, nagu tarad, teed, trepid, müürid, veekogud, istumiskohad jne. ning nende ehitamist. Kirjeldatakse murude, puude, põõsaste ja lillede kasutamist haljastamisel ning nende olulisemaid omadusi ja vajadusi. Rikkalikult illustreeritud. Mõeldud kõigile hoonete ümbruse kujundajatele ja heakorrastajatele.

Sisukord:
Elementaarsed arvutusvõtted
Võrrandite lahendamine
Võrrandisüsteemide lahendamine
Maatriksite omaväärtuste ja omavektorite leidmine
Interpoleerimine
Integraalide ligikaudne arvutamine
Vähimruutude meetod

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne'i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimuloleku-aeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse "kultuurilise" elu sisimasse südamesse. Colas Breugnon on raamat täis küpset elutarkust, - raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu "Colas Breugnon'i" seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on, - otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata, - "hüva prantsuspärane" raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Kataloog tutvustab eesti restauraatorite paarikümnesse aastasse ulatuvat ennistustööd. Näituse põhiekspositsioon koosneb restaureeritud esemetest ja selle töö üksikutest etappidest fotodokumentidena. Eksponeeritud on töid puidu, metalli, keraamika, tekstiili, paberi ja maali alalt.

«Mürina ja kärinaga vuhises seikluste metsik ajujaht pika Löveni järve ümber. Selle kõminat kuuldus kaugele. Mets vajus looka ja langes, kõik laastavad jõud pääsesid valla.» Nii iseloomustab autor, rootsi kirjanik, Nobeli laureaat Selma Lagerlöf ise oma kauni kodukoha Värmlandi aadliseltskonna ohjeldamatut elu, mis on tema värviküllase esikromaani «Gösta Berlingi saaga» (1891) aineks. Sellel saagalikult sümboolsel taustal kerkivad raamatu lehekülgedelt kaksteist Ekeby kavaleri, saja seikluse rüütlit, kes loevad endale häbiks teha midagi tarka või mõistlikku. Gõsta Berling, parim nende hulgast, kavaleride kavaler ja poeet, kes on läbi elanud rohkem poeeme, kui teised neid kirjutada on jõudnud; Marianne Sinclaire, Anna Stjärnhök, krahvinna Elisabet Dohna ja teised säravad naised, kes on nii kaunid ja hellad nagu ema silmad, kui ta vaatab alla oma lapsele; julm mõisaomanik Sintram, see muretu rõõmu kuri südametunnistus – kogu see hääbunud ühiskonna ilmekate esindajate kirev galerii.Vähe on maailmakirjanduses teoseid, kus muistendimaailm nii tihedalt põimub tõsieluga. Realistlikud pisiepisoodid ja saagalik müstika liituvad harmooniliseks tervikuks üldise romantilise põhitooniga. Südamlik, siiralt elamuslik lähenemine kujutatavale olustikule, mis annab teosele mõnevõrra eleegilise varjundi, muudab raamatu tõeliseks luigelauluks mineviku rüppe vajunud ühiskonnale.

August Mälgu rannatriloogia lõpetab romaan «Hea sadam». Tegevustik viib lugeja rannakülla, kus inimeste tööd ja toimetused käivad ikka mere rütmis. Vanemateta jäänud Juulius ja tema õde leiavad endale uued kodud ning nende teed viivad lahku. Juuliuse võtab enda juurde Taavi, kes on lahke, ent veidi viinalembene mees. Nagu iga algus, nii on ka Juuliuse kohanemine uues kohas raske. Aga poiss ei anna alla, teeb tööd ja saab lõpuks teada, milline on tõepoolest üks hea sadam. 

"Hea sadam" lõpetab Mälgu rannatriloogia, kuhu kuuluvad veel "Õitsev meri" ja "Taeva palge all". 

Honore dé Balzac'i tuntuim romaan pimedast isaarmastusest ja seda kurjasti kasutavast egoismist on prantsuse klassikalise realismi tähtteoseid.

See ta oligi. Kinniseotud, kinnimähitud, kinninööritud Quasimodo tugeva valve all. Teda ümbritseva seersantide salga eesotsas oli öövalve pealik ise, kelle rinda ehtis Prantsusmaa väljaõmmeldud vapp, selga aga linna vapp. Quasimodos polnud peale inetuse küll midagi, mis oleks õigustanud nii suurt hellebardide ja arkebuuside hulka; ta oli sünge, vait ja rahulik. Ainult harva heitis ta vargsi mõne vihase pilgu rohketele köidikutele, millesse ta oli mässitud.Sellesama pilguga vaatas ta ka enese ümber, kuid nii elutult ja uniselt, et naised temale ainult näpuga näitasid ja tema üle naersid.Noorem kohtunik meister Florian lehitses suure hoolega Quasimodo vastu sihitud kaebusakti, mille kirjutaja talle oli ulatanud; ja põgusa pilgu sinna sisse heitnud, jäi ta väheseks nagu aru pidama, nagu alati, enne kui alustas ülekuulamist. Tänu sellele ettevaatlikkusele, teadis ta juba ette kaebealuse nime, auastet ja süüd, oli juba aegsasti valmistanud kõik vastulaused arvatavaile vastustele ja oskas ennast kõigist ülekuulamise keerdkäikudest vabastada, ilma et oma puudulikust kuulmisest teistele palju märku oleks tarvitsenud anda. Protsessi juurde lisatud dokumendid olid talle teejuhiks, nagu on koer pimedale. Kui ka vahel sekka juhtus, et ta oma nõrkust siin-seal mõne ebakohase lausega või mõistmatu küsimusega reetis, siis paistis see ühtedele sõgavamõttelisena, teistele aga lihtsa totrusena. Kummalgi korral polnud kohtu au riivatud, sest kohtunikule on ikkagi parem, kui teda peetakse totraks või sügavamõtteliseks, mitte aga kurdiks. Seepärast nägi ta ka palju vaeva, et kõigi silme eest oma kurtust varjata ja see läkski tal harilikult korda, et ta vahel endalegi ses asjas illusioone tegi, mis, olgu öeldud, on kergem, kui võiks arvata. Kõik küürakad käivad pea kõrgel, kõik kogelejad teevad palju sõnu, kõik kurdid kõnelevad tasa. Mis aga Florianisse puutub, siis arvas ta ise, et ta on ainult kõva kuulmisega. See oli ka ainus loovutus avalikule arvamisele ses suhtes ja see sündis avameelsuse ja oma isiku kaine hindamise silmapilkudel.Kui ta juba küllalt Quasimodo asja oli mäletsenud, heitis ta pea selga ja sulges poolenisti silmad, et paista majesteetlikumana ja erapooletumana, kuigi ta sel moel oli samaaegselt kurt ja pime. Mõlemad tingimused on ju vajalikud eeskujulikule kohtunikule. Säärases ametlikus poosis alustas ta ülekuulamist."Teie nimi?"

Sisu:

• "Sissetungijad"
• "Lumesadu"
• "Küpsenud mari"
• "La-Ho, kivikastja"
• "Miluu"
• "Puuris"
• "Rongis"
• "Niina ja kunstnik"
• "Kammernõunik Wenzel"
• "Siga"
• "Soe vorst"
• "Tõde solgitünnis"
• "Nuga"
• "Pirnipuu"
• "Viiuldaja"
• "Mägedesse"
• "Lilled pööningul"
• "Peetruse tagasitulek"
• "Edasilükatud matused"
• "Litsid"
• "Loogika"
• "Assessor Birnbaum"
• "Vaba kunst"
• "Hull-August"
• "Ohver"
• "Postkast"
• "BA 45768"
• "Nailonsärk"
• "Printsess Ann"
• "Malviire"
• "Viiskümmend ööri"
• "Kingad"
• "Homme"
• "Päranduse loetelu"
• "Pajupuu"
• "Kroon"
• "Uus ja vana"
• "Ohvrid, Sammud esikus"
• "Vastassuunas"
• "José, kätelkäija"
• "Raamatukogus"
• "Ptiitsa"
• "Koosoleku juhataja"
• "Küsimus"
• "Janu"
• "Pierre"
• "Esitlemata"
• "Jupiter"
• "Teel paradiisi"
• "Mario"
• "Sõnade lõpp" 

Raamat populariseerib köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamist ning nende kasutamist kulinaarias. Esimeses osas antakse ülevaade toitumise ja köögiviljatoitude valmistamise põhiprintsiipidest ning maitsetaimedest. Teises osas käsitletakse köögivilju ja looduslikke söödavaid rohttaimi ning toitude valmistamist nendest. Fotode ja tabelitega raamat on mõeldud nii köögiviljakasvatajatele kui ka lugejate laiale ringkonnale.

Põhja-Eesti looduspilte. Tavaformaadis ja kõvas köites fotoalbum.

Jutukogu

Valik aastatest 1964-1970

Raamat on määratud kõigile, kes tunnevad huvi ühe värvirikkama putukarühma – liblikate vastu, eelkõige aga algajatele loodusehuvilistele – kooliõpilastele, noortele loodusesõpradele ja üliõpilastele. Määramistabelitesse on sisse võetud ka kõik metsa- ja põllumajanduslikult olulised suurliblikaliigid, arvestades määraja kasutajaskonnana nimetatute kõrval ka taimekaitse- ja metsandusala töötajad, agronoome ning aednikke.

Sisu:

• "Poeet rändas"
  
• "Pooles vardas"
  
• "Adagio"
  
• "Igatsus"
  
• "Hilineja"
  
• "Koolibri"
  
• "Illusioon"
  
• "Scherzo"
  
• "Näkineiu"
  
• "Mustlanna"
  
• "Ootel"
  
• "Üksindus"
  
• "Henrik Visnapuule mõeldes"
  
• "Millal?"
  
• "Mesilane"
  
• "Foorum"
• "Kaaren"
  
• "Nimetu"
  
• "Panteon"
  
• "Tobe lugu"
  
• "Jaapanlikku"
  
• "Robaiyat"
  
• "Buddha"
  
• "Anathema"
  
• "Eile-täna-homme"
  
• "Ecce homo"
  
• "Vaakum"
  
• "Tundmatu"
  
• "Tornid"
  
• "Liivaliitene"
  
• "Karavan"
  
• "Pommid"
  
• "Cumulus Nimbus"
  
• "Ründajad"
  
• "Triumf"
  
• "Tänapäev"
  
• "Finita"
  
• "Neetud"
  
• "Mustad luiged"
  
• "Muumiate laevad"
  
• "Ratsanik ja hobune"
  
• "Vanitas"

Sisukord: -Doomino. Hõberebase elulugu; -Telder mustang; -Liivamäe hirve jälil; -Bingo. Lugu minu koerast; -Lobo. Currumpaw´ kuningas; -Wully. Lugu kollakast krantsist; -Hõbetäpp. Lugu mustast varesest; -Punakrae. Lugu Doni oru kaeluspüüst; -Monarh. Tallaci karuhiiglane; -Winnipegi hunt; -Agulikass; -Poiss ja ilves; -Snap. Lugu bullterjerist; -Väike sõjaratsu. Lugu rohtlajänesest; -Arnaux. Kirjatuvi elu kroonika; -Tänavalaulik. Isavarblase seiklused; -Tito. Lugu koiotist, kes õppis elu tundma; -Miks tihased kord aastas aru kaotavad; -Karupoeg Johnny; -Chink; -Järelsõna; -Nimede ligikaudne hääldamine.

Bibliograafia annab ülevaate Lydia Koidula trükis ilmunud töödest ja tema kohta avaldatud kirjutistest 1861-1966 nii eesti kui ka teistes keeltes. Samuti esitatakse andmed Koidula luuletuste viisistustest (trükitud noodid) ja tema ikonograafiast (reproduktsioonid ning illustratsioonid). Bibliograafias on ära toodud ka kõik L. Koidulast teada olevad fotod.

Konstrueerimise tehnoloogilised alused Üldteatmeid Liited Ülekanded Võllid, laagrid ja sidurid Määrimisseadmed ja tihendid Silinderkeerdvedrud Torustiku armatuur ja liiteelemendid Tõstemasinate elemendid Hüdroajamite elemendid Peenmehhanismide elemendid Valutööde tehnoloogia Sepistamise ja stantsimise tehnoloogia Keevitamistehnoloogia Lõiketöötlemise tehnoloogia ja lõikeriistad Tüüpdetailide mehaanilise töötlemise tehnoloogia Metallilõikepinkide rakised Metallilõikepinkide kinemaatiline häälestamine Terase termilise ja termokeemilise töötlemise tehnoloogia Keermete rullimine. Pinda tugevdavad töötelmisviisid. Avade kalibreerimine Elektrofüüsikalised ja elektrokeemilised töötlemismeetodid Metallide kaitse-dekoratiivkatted Plastmasside töötlemise tehnoloogia Tehnoloogiline dokumentatsioon Konstruktoridokumentatsioon

Teoses puudutab Maupassant oma lemmikteemat — kauni unistuse ja ilu kokkupõrget kõlvatusega. "Mont-Oriol" on romaan kogemusteta kaunitari ja kaunishingest elupõletaja armastusest, mis areneb tulutoova tervisveekuurordi rajamise mahhinatsioonide taustal. Kõrvuti ilu ja armastuse maailmaga kujutab kirjanik ärimehe William Andermatti maailma, kus inimesi ja asju hinnatakse üksnes ümberarvestatult nende rahalisele väärtusele, kus sõnad "naituma" ja "ostma" on võrdse tähendusega, kus kunagi ei kõhelda, kui tuleb valida omakasu ja südametunnistuse vahel. … Järsku ütles ta endale poolvaljusti” “Aga ma ju armastan teda … armastan!” nagu oleks ta tõdenud midagi uut ja üllatavat, midagi, milles seisnes tema pääsemine, lohutus, midagi, mis vabandas teda välja tema südametunnistuse ees. “Mul on armuke, nii see on. Mul on lihtsalt armuke!” sosistas ta endale, jätkates juuste kammimist. …

Eerik Kivirähk ärkas hommikul ägedast südamekloppimisest. Külm higi kattis tema otsaesist, kogu tema keha värises nagu palavikus. Ta avas silmad, kuid õudne unenägu ei tahtnud ikka veel lahkuda. Äsjane lämbumishädaoht sügavas maa-aluses kestis edasi. Ta ei suutnud kuidagi tajuda oma ümbruse reaalsust. See nagu ei olnud tema kodu, vaid mingi võõras, ebatõeline ning peletav kong. Selles ei olnud ühtegi pidet, millest tema kõikuv enesetunne oleks võinud kinni haarata.

Eelmise sajandi algul kirjutas Selma Lagerlöf ühe oma väärtuslikumaid teoseid, muinasjutufantastikaga käsitletud reisiloo "Nils Holgerssoni imelik reis läbi Rootsi". Raamat oli tellitud autorilt kui endiselt õpetajalt kooli tarviduste jaoks. Teda paluti kirjutada lastepärane Rootsi maateaduse lugemik, mis teenindaks kodumaa tundmaõppimist kooli algklassides. Tulemused ületasid aga kavatsused, sest teosest on saanud mitte ainult üks rahvalikemaid rootsi noorsooraamatuid, vaid see on saavutanud haruldaselt menuka vastuvõtu sellisena ka välismaal. Raamat on tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde. Liialduseta võib öelda, et pole rootslast, kes ei tunneks lugu pöialpoisiks nõiutud Nilsist, kelle kuju on innustanud lugejaid nooruses ja ka täiskasvanult on jäänud südamelähedaseks, sest väikeses seiklejas on jäädvustatud midagi igaühe nooruselamustest.

See väike raamat on peaaegu esimene katse anda nõukogude filmi ajaloost lühike ülevaade, mis on mõeldud kultuuriülikoolide kuulajaile, filmiklubide liikmeile, uudishimulikele kinokülastajaile. Käesolev raamatuke jutustab nõukogude filmikunsti ajaloost alates selle tekkemomendist kuni 1941. aastani.

See on jutustus kaugete aastatuhandete saladustest, vanima ajaloo "valgetest laikudest", ebatavalistest sündmustest, millest osavõtjaiks olid meie vanavanavana... vanaemad ja -isad.

"Nende kaante vahele panin ma kokku kolm lugu, mis on kirjutatud aastail 1950-1960 ja mida ühendab seik, et nad on uskumatud ja et nende tegevus toimub ammustel aegadel ning kujuteldavates riikides."

Platon (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. A. N. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa filosoofiatraditsioon vaid rida ääremärkusi Platoni teostele – mitte niivõrd tema süsteemi, kui just tema külluslike ideede suhtes. Antud raamat on oluline kokkuvõte filosoofi elust ja tööst. Sisaldab bibliograafiat ja registrit.

Jutustused.

"Telefon helises. Küll helises ikka kiledalt, kurivaim ning visalt ja valjusti, lausa vihaga. Teravad signaalid puurisid mu pealuust läbi ja torkisid ärritavalt kuulmiskeskust. Ei jätnud järele, no mitte ei jätnud...Kes pagan võis üldse teada, et ma tagasi olen? Sõitsin ju lennujaamast taksoga koju ja vankusin sedamaid voodisse - seitse nädalat seal, see pole naljaasi, pealegi kui ollakse juba jõudnud kuldsesse keskikka. Võib-olla valeühendus?..."

Õpikus on kogu keeleainestik jaotatud 20 õppetunniks. Alustades lihtsamast muutub lugemispalade keel õpiku teises pooles juba märgatavalt raskemaks. Alles seal võetakse vaatluse alla ka vormiõpetuse keerukamad küsimused ning mõned lause- ja sõnavaraõpetuse probleemid. Teine, täiendatud trükk

Ülevaade Tallinna Dominiiklaste kloostri ajaloost.

Paljud Tallinna vanalinna arhitektuuri uurijad väidavad, et tänaval, keskaegse elamu peasissekäigu ees asetses kõrge etik. Kahel pool etikule tõusvat treppi seisid etikukivid -- kõrged kivitahvlid, mis kandsid tavaliselt majaomaniku peremärki või vappi. Etikul tavatseti istuda ja jõudeaega veeta.

Valik muinasjutte Fr. R. Kreutzwaldilt, J. Kõrvilt, J. Kunderilt, M. J. Eisenilt, E. Särgavalt, J. Parijõelt ja A. Jakobsonilt.

Noorsoojutustus kooliõdedest-koolivendadest ja nende vahel tärganud romantilistest tunnetest.

Käesolevas raamatus leiduvad lood on pühendatud salasõja köitvale ajaloole möödunud sajanditel ja XX sajandi algul.

Üks isik ostab nähtamatuks muutvat pulbrit Vinski õpetajale tuleb külaline Suuremeelne naelaomanik Kummitavad palitud Härra Mõrumann saab silmu Seiklus Akordioniomaniku villas Lutikalossi laiskvorstid Üle linna Vinski Nägemiseni, Vinski!

Jutustused.

Humoorikas muinasjutt džinnist, kes satub kaasaega (Nõukogude Venemaale), kus ta tekitab palju segadust.

Põnev ja südamlik lugu kaksikutest tüdrukutest Lottest, kes elab Münchenis ja Luisest, kes elab Viinis. Enne juhuslikku kohtumist Seebühli lastelaagris pole kummalgi õe olemasolust aimu. Nad sõbrunevad ning otsustavad proovida lahkuläinud vanemad taas kokku viia, mis lõpuks ka õnnestub.

Mis tead sa tuulest, mis tead sa tormist, mis tead sa luulest, ideest või vormist - kui hoiad närve ning elad kotis ja otsid värve vaid tindipotist! 1954

"Võrgu all" on autori varane romaan, mille tegevus toimub Londonis. Selle kangelane Jake Donaghue on meeldiv noormees, kes tõlgib natuke ja armastab suurema osa ajast niisama sõprade seltsis aega viita. Kohtumine vana armastatu Annaga toob tema ellu terve rea fantastilisi seiklusi. Elu viib ta kokku ka filosoof Hugo Belfounderiga, kelle mõtisklustest on romaan ka nime saanud.

Võrkpalli minevikust Tehnika Taktika Õpetamine ja treening