Tooted
Loengukursus kõrgemate koolide humanitaarteaduskondadele.
Sisukord:
Sissejuhatus
Prantsuse kirjandus
Inglise kirjandus
Saksa kirjandus
Taani kirjandus
Ameerika kirjandus
Itaalia kirjandus
Hispaania kirjandus
Sisukord:
Elementaarsed arvutusvõtted
Võrrandite lahendamine
Võrrandisüsteemide lahendamine
Maatriksite omaväärtuste ja omavektorite leidmine
Interpoleerimine
Integraalide ligikaudne arvutamine
Vähimruutude meetod
«Mürina ja kärinaga vuhises seikluste metsik ajujaht pika Löveni järve ümber. Selle kõminat kuuldus kaugele. Mets vajus looka ja langes, kõik laastavad jõud pääsesid valla.» Nii iseloomustab autor, rootsi kirjanik, Nobeli laureaat Selma Lagerlöf ise oma kauni kodukoha Värmlandi aadliseltskonna ohjeldamatut elu, mis on tema värviküllase esikromaani «Gösta Berlingi saaga» (1891) aineks. Sellel saagalikult sümboolsel taustal kerkivad raamatu lehekülgedelt kaksteist Ekeby kavaleri, saja seikluse rüütlit, kes loevad endale häbiks teha midagi tarka või mõistlikku. Gõsta Berling, parim nende hulgast, kavaleride kavaler ja poeet, kes on läbi elanud rohkem poeeme, kui teised neid kirjutada on jõudnud; Marianne Sinclaire, Anna Stjärnhök, krahvinna Elisabet Dohna ja teised säravad naised, kes on nii kaunid ja hellad nagu ema silmad, kui ta vaatab alla oma lapsele; julm mõisaomanik Sintram, see muretu rõõmu kuri südametunnistus – kogu see hääbunud ühiskonna ilmekate esindajate kirev galerii.Vähe on maailmakirjanduses teoseid, kus muistendimaailm nii tihedalt põimub tõsieluga. Realistlikud pisiepisoodid ja saagalik müstika liituvad harmooniliseks tervikuks üldise romantilise põhitooniga. Südamlik, siiralt elamuslik lähenemine kujutatavale olustikule, mis annab teosele mõnevõrra eleegilise varjundi, muudab raamatu tõeliseks luigelauluks mineviku rüppe vajunud ühiskonnale.
August Mälgu rannatriloogia lõpetab romaan «Hea sadam». Tegevustik viib lugeja rannakülla, kus inimeste tööd ja toimetused käivad ikka mere rütmis. Vanemateta jäänud Juulius ja tema õde leiavad endale uued kodud ning nende teed viivad lahku. Juuliuse võtab enda juurde Taavi, kes on lahke, ent veidi viinalembene mees. Nagu iga algus, nii on ka Juuliuse kohanemine uues kohas raske. Aga poiss ei anna alla, teeb tööd ja saab lõpuks teada, milline on tõepoolest üks hea sadam.
"Hea sadam" lõpetab Mälgu rannatriloogia, kuhu kuuluvad veel "Õitsev meri" ja "Taeva palge all".
Kalle ja ta sõprade suverahu saab häiritud, kui nende silma all röövitakse professor koos väikese poja Rasmusega. Kalle ja ta kaaslased tekitavad aga kurikaelte leeris segadust, nurjates kõik nende alatud plaanid.
Sisu:
- "Sissetungijad"
- "Lumesadu"
- "Küpsenud mari"
- "La-Ho, kivikastja"
- "Miluu"
- "Puuris"
- "Rongis"
- "Niina ja kunstnik"
- "Kammernõunik Wenzel"
- "Siga"
- "Soe vorst"
- "Tõde solgitünnis"
- "Nuga"
- "Pirnipuu"
- "Viiuldaja"
- "Mägedesse"
- "Lilled pööningul"
- "Peetruse tagasitulek"
- "Edasilükatud matused"
- "Litsid"
- "Loogika"
- "Assessor Birnbaum"
- "Vaba kunst"
- "Hull-August"
- "Ohver"
- "Postkast"
- "BA 45768"
- "Nailonsärk"
- "Printsess Ann"
- "Malviire"
- "Viiskümmend ööri"
- "Kingad"
- "Homme"
- "Päranduse loetelu"
- "Pajupuu"
- "Kroon"
- "Uus ja vana"
- "Ohvrid, Sammud esikus"
- "Vastassuunas"
- "José, kätelkäija"
- "Raamatukogus"
- "Ptiitsa"
- "Koosoleku juhataja"
- "Küsimus"
- "Janu"
- "Pierre"
- "Esitlemata"
- "Jupiter"
- "Teel paradiisi"
- "Mario"
- "Sõnade lõpp"
Tartu on teaduse keskusena üldiselt tuntud ja siin tegutsenud uurijatest on nii mõnigi omandanud laialdase kuulsuse. Teaduse kõrval viljeldi aga Tartus XIX sajandil innukalt ka kunsti. Tartu kunstnike saavutused pole küll võrreldavad sellega, mis meie ülikoolilinnas on loodud teaduse alal; Tartus töötanud maalijate ja graafikute seas pole ühtki väga silmapaistvat kuju. Ometi on Tartu kunstnikud andnud hinnatava panuse meie maa kunstiajalukku, luues teoseid, mis tutvustavad Tartu elu-olu XIX sajandil, linna välisilmet ja selle ümbrust, siin elanud silmapaistvaid isikuid.
Käesolevas teoses käsitletakse ainult maali, graafikat ja joonistust, vähesel määral ka skulptuuri, oli ju selle viljelemine Tartus tähtsusetu. Autor vaatleb kõigi XIX sajandil Tartus tegutsenud kunstnike loomingut. Töö koostamisel on püütud tutvuda kõikide kättesaadavate teostega. Need moodustavad aga kahjuks ainult osa sellest, mis Tartus maalikunsti ja grafika alal on loodud. Mõningatest testest olid autoril kasutada ainult ülesvõtted. Seetõttu pole loomulikult võimalik anda lünkadeta ülevaadet kogu XIX sajandi Tartu kunstist.
Arhitektuuri käsitlus on välja jäetud, kuna selle kohta on olemas hea ülevaade - Helmi Üpruse ja Leo Gensi poolt koostatud peatükid "Eesti arhitektuuri ajaloos" (Tallinn, 1965).
Sisu:
- "Poeet rändas"
- "Pooles vardas"
- "Adagio"
- "Igatsus"
- "Hilineja"
- "Koolibri"
- "Illusioon"
- "Scherzo"
- "Näkineiu"
- "Mustlanna"
- "Ootel"
- "Üksindus"
- "Henrik Visnapuule mõeldes"
- "Millal?"
- "Mesilane"
- "Foorum"
- "Kaaren"
- "Nimetu"
- "Panteon"
- "Tobe lugu"
- "Jaapanlikku"
- "Robaiyat"
- "Buddha"
- "Anathema"
- "Eile-täna-homme"
- "Ecce homo"
- "Vaakum"
- "Tundmatu"
- "Tornid"
- "Liivaliitene"
- "Karavan"
- "Pommid"
- "Cumulus Nimbus"
- "Ründajad"
- "Triumf"
- "Tänapäev"
- "Finita"
- "Neetud"
- "Mustad luiged"
- "Muumiate laevad"
- "Ratsanik ja hobune"
- "Vanitas"
Sisaldab näidendeid:
- - Tipp ja Täpp külvavad komme
- - Tipp ja Täpp teevad sporti
- - Trips, Traps, Trulli lood
- - Buratino lendab kuule
- - Uskumatu lugu
- - Naljakas pomm
- - Nõgesed ja kapsad
Teoses puudutab Maupassant oma lemmikteemat — kauni unistuse ja ilu kokkupõrget kõlvatusega. "Mont-Oriol" on romaan kogemusteta kaunitari ja kaunishingest elupõletaja armastusest, mis areneb tulutoova tervisveekuurordi rajamise mahhinatsioonide taustal. Kõrvuti ilu ja armastuse maailmaga kujutab kirjanik ärimehe William Andermatti maailma, kus inimesi ja asju hinnatakse üksnes ümberarvestatult nende rahalisele väärtusele, kus sõnad "naituma" ja "ostma" on võrdse tähendusega, kus kunagi ei kõhelda, kui tuleb valida omakasu ja südametunnistuse vahel. … Järsku ütles ta endale poolvaljusti” “Aga ma ju armastan teda … armastan!” nagu oleks ta tõdenud midagi uut ja üllatavat, midagi, milles seisnes tema pääsemine, lohutus, midagi, mis vabandas teda välja tema südametunnistuse ees. “Mul on armuke, nii see on. Mul on lihtsalt armuke!” sosistas ta endale, jätkates juuste kammimist. …
Oma olemasolu viie tuhande aasta jooksul on illusionism julmast tagakiusamisest, ajutisest haigestumisest müstika ja "kriminaalromantika" tõppe hoolimata tõestanud oma eluvõimet.
"Nende kaante vahele panin ma kokku kolm lugu, mis on kirjutatud aastail 1950-1960 ja mida ühendab seik, et nad on uskumatud ja et nende tegevus toimub ammustel aegadel ning kujuteldavates riikides."
Armastatud kirjaniku Lilli Prometi üks kuulsaimaid teoseid "Primavera" kujutab enesest armastusromaani, mille sisuks on Itaalia-reis. Aeg jookseb läbi mineviku ja oleviku ning läbi inimeste silmade ja südamete, tegevust juhib fataalsus. Läbielatu taustal komponeerub kahe inimese kütkestav armastuslugu, milles keskses rollis on minategelane. Romaani muudab sisutihedaks peategelaste tunneteskaala sügavus, mille lisab eksootikat kevadine Itaalia. Minevikust esile kerkiv armastuslugu vihjab II maailmasõja aegse põlvkonna traagikale.
"Primavera" oli ilmumise ajal ligidal ärakeelamisele, kuid tõlgiti peagi ka mitmetesse võõrkeeltesse.
"Telefon helises. Küll helises ikka kiledalt, kurivaim ning visalt ja valjusti, lausa vihaga. Teravad signaalid puurisid mu pealuust läbi ja torkisid ärritavalt kuulmiskeskust. Ei jätnud järele, no mitte ei jätnud...Kes pagan võis üldse teada, et ma tagasi olen? Sõitsin ju lennujaamast taksoga koju ja vankusin sedamaid voodisse - seitse nädalat seal, see pole naljaasi, pealegi kui ollakse juba jõudnud kuldsesse keskikka. Võib-olla valeühendus?..."
“Rooma kirjanduse antoloogia” ülesanne, nagu talle eelnenud “Kreeka kirjanduse antoloogia” omagi, on tutvustada eesti lugejale emakeelses tõlkes antiikkirjanduse suurteoseid: ehkki mõeldud eeskätt õppevahendiks ülikoolile, on ta adressaadiks siiski hoopis laiem üldsus.
Koostamise printsiibid olid enam-vähem samad mis “Kreeka kirjanduse antoloogia” puhul – anda võimalikult terviklikke teoseid või nende ulatuslikumaid osi, vähem lähtudes krestomaatiate katkendite-printsiibist.
Aine on jagatud nelja perioodi. Arhailise perioodi kirjandusest, mis meieni on jõudnud peamiselt katkenditena, on antud mõnede ulatuslikumate Enniuse fragmentide kõrval piisavad näited sel ajal õitsenud komöödiast. Rooma kirjanduse kõrgaeg, meie ajaarvamise eelne sajand, nn. kuldne ajastu, on esindatud kõige täielikumalt. Järgnev periood Augustuse surmast aastal 14 m.a.j. kuni Hadrianuse surmani aastal 138, nn. hõbedane ajastu, on kirjanduslikult õige kirev; kogu selle mitmekülgsust ei suuda käesolev valik vahendada. Kirjanduse langusaega, nn. vaskset ajastut, iseloomustab võitlus traditsioonilise vana ja juba küpsevate uute, keskajale lähenevate elementide vahel; viimaste seas pole kaugeltki viimasel kohal laialt leviv kristlus. See võitlus peaks küllaldaselt kajastuma antoloogias esitatud palades.
Ülevaade Tallinna Dominiiklaste kloostri ajaloost.
Valik muinasjutte Fr. R. Kreutzwaldilt, J. Kõrvilt, J. Kunderilt, M. J. Eisenilt, E. Särgavalt, J. Parijõelt ja A. Jakobsonilt.