Tooted
Loengukursus kõrgemate koolide humanitaarteaduskondadele.
Sisukord
- Sissejuhatus
- Prantsuse kirjandus
- Inglise kirjandus
- Saksa kirjandus
- Taani kirjandus
- Ameerika kirjandus
- Itaalia kirjandus
- Hispaania kirjandus
Sisukord:
Elementaarsed arvutusvõtted
Võrrandite lahendamine
Võrrandisüsteemide lahendamine
Maatriksite omaväärtuste ja omavektorite leidmine
Interpoleerimine
Integraalide ligikaudne arvutamine
Vähimruutude meetod
Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.
„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland
«Mürina ja kärinaga vuhises seikluste metsik ajujaht pika Löveni järve ümber. Selle kõminat kuuldus kaugele. Mets vajus looka ja langes, kõik laastavad jõud pääsesid valla.» Nii iseloomustab autor, rootsi kirjanik, Nobeli laureaat Selma Lagerlöf ise oma kauni kodukoha Värmlandi aadliseltskonna ohjeldamatut elu, mis on tema värviküllase esikromaani «Gösta Berlingi saaga» (1891) aineks. Sellel saagalikult sümboolsel taustal kerkivad raamatu lehekülgedelt kaksteist Ekeby kavaleri, saja seikluse rüütlit, kes loevad endale häbiks teha midagi tarka või mõistlikku. Gõsta Berling, parim nende hulgast, kavaleride kavaler ja poeet, kes on läbi elanud rohkem poeeme, kui teised neid kirjutada on jõudnud; Marianne Sinclaire, Anna Stjärnhök, krahvinna Elisabet Dohna ja teised säravad naised, kes on nii kaunid ja hellad nagu ema silmad, kui ta vaatab alla oma lapsele; julm mõisaomanik Sintram, see muretu rõõmu kuri südametunnistus – kogu see hääbunud ühiskonna ilmekate esindajate kirev galerii.Vähe on maailmakirjanduses teoseid, kus muistendimaailm nii tihedalt põimub tõsieluga. Realistlikud pisiepisoodid ja saagalik müstika liituvad harmooniliseks tervikuks üldise romantilise põhitooniga. Südamlik, siiralt elamuslik lähenemine kujutatavale olustikule, mis annab teosele mõnevõrra eleegilise varjundi, muudab raamatu tõeliseks luigelauluks mineviku rüppe vajunud ühiskonnale.
August Mälgu rannatriloogia lõpetab romaan «Hea sadam». Tegevustik viib lugeja rannakülla, kus inimeste tööd ja toimetused käivad ikka mere rütmis. Vanemateta jäänud Juulius ja tema õde leiavad endale uued kodud ning nende teed viivad lahku. Juuliuse võtab enda juurde Taavi, kes on lahke, ent veidi viinalembene mees. Nagu iga algus, nii on ka Juuliuse kohanemine uues kohas raske. Aga poiss ei anna alla, teeb tööd ja saab lõpuks teada, milline on tõepoolest üks hea sadam.
"Hea sadam" lõpetab Mälgu rannatriloogia, kuhu kuuluvad veel "Õitsev meri" ja "Taeva palge all".
Autor on tuntud nõukogude sotsioloog, filosoofiadoktor, paljude raamatute ja artiklite autor. Käesolevas töös analüüsib ta üksikasjalikult isiksuse mõistet, käsitleb isiksuse kujunemise põhietappe, võõrandamise probleemi jm. Raamat rajaneb ulatuslikul faktilisel materjalil. See on mõeldud ühiskonnateaduste õppejõududele, propagandistidele ning kõigile neile, kes filosoofia ja sotsioloogia vastu huvi tunnevad.
Sisu:
- "Sissetungijad"
- "Lumesadu"
- "Küpsenud mari"
- "La-Ho, kivikastja"
- "Miluu"
- "Puuris"
- "Rongis"
- "Niina ja kunstnik"
- "Kammernõunik Wenzel"
- "Siga"
- "Soe vorst"
- "Tõde solgitünnis"
- "Nuga"
- "Pirnipuu"
- "Viiuldaja"
- "Mägedesse"
- "Lilled pööningul"
- "Peetruse tagasitulek"
- "Edasilükatud matused"
- "Litsid"
- "Loogika"
- "Assessor Birnbaum"
- "Vaba kunst"
- "Hull-August"
- "Ohver"
- "Postkast"
- "BA 45768"
- "Nailonsärk"
- "Printsess Ann"
- "Malviire"
- "Viiskümmend ööri"
- "Kingad"
- "Homme"
- "Päranduse loetelu"
- "Pajupuu"
- "Kroon"
- "Uus ja vana"
- "Ohvrid, Sammud esikus"
- "Vastassuunas"
- "José, kätelkäija"
- "Raamatukogus"
- "Ptiitsa"
- "Koosoleku juhataja"
- "Küsimus"
- "Janu"
- "Pierre"
- "Esitlemata"
- "Jupiter"
- "Teel paradiisi"
- "Mario"
- "Sõnade lõpp"
Tartu on teaduse keskusena üldiselt tuntud ja siin tegutsenud uurijatest on nii mõnigi omandanud laialdase kuulsuse. Teaduse kõrval viljeldi aga Tartus XIX sajandil innukalt ka kunsti. Tartu kunstnike saavutused pole küll võrreldavad sellega, mis meie ülikoolilinnas on loodud teaduse alal; Tartus töötanud maalijate ja graafikute seas pole ühtki väga silmapaistvat kuju. Ometi on Tartu kunstnikud andnud hinnatava panuse meie maa kunstiajalukku, luues teoseid, mis tutvustavad Tartu elu-olu XIX sajandil, linna välisilmet ja selle ümbrust, siin elanud silmapaistvaid isikuid.
Käesolevas teoses käsitletakse ainult maali, graafikat ja joonistust, vähesel määral ka skulptuuri, oli ju selle viljelemine Tartus tähtsusetu. Autor vaatleb kõigi XIX sajandil Tartus tegutsenud kunstnike loomingut. Töö koostamisel on püütud tutvuda kõikide kättesaadavate teostega. Need moodustavad aga kahjuks ainult osa sellest, mis Tartus maalikunsti ja grafika alal on loodud. Mõningatest testest olid autoril kasutada ainult ülesvõtted. Seetõttu pole loomulikult võimalik anda lünkadeta ülevaadet kogu XIX sajandi Tartu kunstist.
Arhitektuuri käsitlus on välja jäetud, kuna selle kohta on olemas hea ülevaade - Helmi Üpruse ja Leo Gensi poolt koostatud peatükid "Eesti arhitektuuri ajaloos" (Tallinn, 1965).
Sisu:
- "Poeet rändas"
- "Pooles vardas"
- "Adagio"
- "Igatsus"
- "Hilineja"
- "Koolibri"
- "Illusioon"
- "Scherzo"
- "Näkineiu"
- "Mustlanna"
- "Ootel"
- "Üksindus"
- "Henrik Visnapuule mõeldes"
- "Millal?"
- "Mesilane"
- "Foorum"
- "Kaaren"
- "Nimetu"
- "Panteon"
- "Tobe lugu"
- "Jaapanlikku"
- "Robaiyat"
- "Buddha"
- "Anathema"
- "Eile-täna-homme"
- "Ecce homo"
- "Vaakum"
- "Tundmatu"
- "Tornid"
- "Liivaliitene"
- "Karavan"
- "Pommid"
- "Cumulus Nimbus"
- "Ründajad"
- "Triumf"
- "Tänapäev"
- "Finita"
- "Neetud"
- "Mustad luiged"
- "Muumiate laevad"
- "Ratsanik ja hobune"
- "Vanitas"
Raamatu tegevus leiab aset Inglismaal ühes keskklassi peres, kus lapsi hakkab hoidma salapärane ja võluv Mary Poppins. Tema on see, kes oskab iga tüütu kohustuse lõbusaks mänguks muuta ja igast päevast põneva seikluse teha. Mary Poppinsil on haruldane võime imesid välja kutsuda ja teisi inimesi neisse uskuma panna. Tema teab, et "igaühel on o m a Muinasmaa". Tuleb vaid sellesse maailma uskuda, siis võib igas asjas midagi erilist ja muinasjutulist näha. Käesolevasse raamatusse on koondatud kolm juttu kuulsast lapsehoidjast Mary Poppinsist: lisaks nimijutustusele (1937) veel "Mary Poppins tuleb tagasi" (1968) ja "Mary Poppins avab ukse" (1967).
Ajalooline jutustus vanaaegsetel laevadel töötavatest orjadest.
Sisukatkend: „Loic hingas kergendatult, kui ta varavalges süngest magamisruumist väljus ja taas puhtasse sadamaõhku sattus. Galeerid seisid laitmatute ridadena piki kaisid ja neist igaühe ette saatis punane ohvitser loosiga tõmmatud koguse orje, keda kohe ümbritsesid laskevalmis sõdurid. Sellal kui laevaleminekut ette valmistati, oli Le Guenil aega oma ujuvale vanglale pilku heita. Ta tundis laevu ja mõistis otsekohe, et saatus teda endiselt ei hellita: „Õiglus“ oli vana, pehkinud laevaloks. Oma peenele kujule ja elegantsile vaatamata meenutas ta määratu suurt kirstu, mis oli iga hetk valmis oma inimlaadungit merepõhja viima. ....“
Teoses puudutab Maupassant oma lemmikteemat — kauni unistuse ja ilu kokkupõrget kõlvatusega. "Mont-Oriol" on romaan kogemusteta kaunitari ja kaunishingest elupõletaja armastusest, mis areneb tulutoova tervisveekuurordi rajamise mahhinatsioonide taustal. Kõrvuti ilu ja armastuse maailmaga kujutab kirjanik ärimehe William Andermatti maailma, kus inimesi ja asju hinnatakse üksnes ümberarvestatult nende rahalisele väärtusele, kus sõnad "naituma" ja "ostma" on võrdse tähendusega, kus kunagi ei kõhelda, kui tuleb valida omakasu ja südametunnistuse vahel. … Järsku ütles ta endale poolvaljusti” “Aga ma ju armastan teda … armastan!” nagu oleks ta tõdenud midagi uut ja üllatavat, midagi, milles seisnes tema pääsemine, lohutus, midagi, mis vabandas teda välja tema südametunnistuse ees. “Mul on armuke, nii see on. Mul on lihtsalt armuke!” sosistas ta endale, jätkates juuste kammimist. …
Oma olemasolu viie tuhande aasta jooksul on illusionism julmast tagakiusamisest, ajutisest haigestumisest müstika ja "kriminaalromantika" tõppe hoolimata tõestanud oma eluvõimet.
Põhjalik ülevaade maalikunstnik Paul Burmani elust ja loomingust.
Arvi Siig (1938–1999) on eesti luules tuntud eriti oma linnateemaliste luuletuste poolest. Paremini kui keegi teine kirjeldas ta 1960. aastate linnapilte ja rahutuid noori oma vaimseis otsinguis. Peale linnateema leidub Siia luules ka loodus-, rännu- ja armastusluulet ning teravmeelseid epigramme. Tähtis on tema roll vene poeetide (Vladimir Majakovski, Jevgeni Jevtušenko jt) eestindajana.
"Telefon helises. Küll helises ikka kiledalt, kurivaim ning visalt ja valjusti, lausa vihaga. Teravad signaalid puurisid mu pealuust läbi ja torkisid ärritavalt kuulmiskeskust. Ei jätnud järele, no mitte ei jätnud...Kes pagan võis üldse teada, et ma tagasi olen? Sõitsin ju lennujaamast taksoga koju ja vankusin sedamaid voodisse - seitse nädalat seal, see pole naljaasi, pealegi kui ollakse juba jõudnud kuldsesse keskikka. Võib-olla valeühendus?..."
Saksa kirjanik Erich Kästner on lisaks luuletustele kirjutanud ka edukalt populaarseid lasteraamatuid („Emil ja detektiivid“).
„Veel üks Lotte“ on põnev ja südamlik lugu kaksikutest tüdrukutest – Lottest, kes elab Münchenis, ja Luisest, kes elab Viinis. Enne juhuslikku kohtumist Seebühli lastelaagris pole kummalgi õe olemasolust aimu. Nad sõbrunevad ning otsustavad proovida lahkuläinud vanemad taas kokku viia, mis lõpuks ka õnnestub.